Raamatumuljed

Eile l6petasin oma viimase raamatu, mis kolmest j2rele j22nud oli. “Puhastuse” ma neelasin alla 31. detsembril. Kui v2ljas6idult (mis oli muide nii m6nus, meie yyritud maja magamistubades oli mullivann, kuhu vahetult peale aastanumbri vahetumist hyppasin, v2ga m6nus) tagasi. Ma ei olnud t2psemalt syvenenud, et kumb Oksaneni raamat see siis oli ja arvasin, et on “Stalini lehmad”, aga tegelikult oli hoopis “Baby Jane”. Mis muidugi ei valmistanud mulle selles m6ttes pettumust, mu jaoks polnud vahet, kumb ta oleks olnud, lugeda tahaksin ju m6lemat tegelikult. Ma siis panen m6ned muljed kirjad.

Mina kuulun Oksaneni austajate leeri. Ma enne ei teadnud, kuhu ma kuulun, sest polnud yhtegi tema raamatut lugenud, kuid nyyd tean. Minu arust kirjutab Oksanen v2ga m6nusalt. Aga see ei ole yldse mugav-m6nus. Ehk sellep2rast ka nii palju vastaseid? Okei, loomulikult on ta raamatud synged. Mitte ainult “Puhastus” ei olnud synge vaid ka “Baby Jane”. Selles suhtes ei ole Oksanen mingi lilled ja liblikad. “Puhastus” oli tugev kontsentratsioon sellest vaevavast N6ukogude-siirupist, mida eestlased on l2bi elama pidanud. Nagu ma juba ytlesin, on see synge ja seda yleni. Ega seal ilusat v2ga palju ei olnudki, kuigi ma ei ytleks, et yldse ei olnud. Ingli ja Hansu suhe ja p2ikeseline armastus mil nad just kohtunud olid, kas see siis ei olnud ilus? See oli ju ilus ja et armastus eksiteerib igal ajastul, sellele ju vastu ei saa. Ning selle ei ole ka Oksanen apelleerinud. Kuid k6ik muu, mis toimus selle ymber, oli kole ja valus. Ning tegelikult ka t6si. Nii see ju sel ajastul oli. Minu l2hikondlaste hulgas ei ole kyyditatuid ning minu perekonnast on see aeg pisukese kaarega kyll ringi k6ndinud, kuid tuttavate hulgas taolisi lugusid siiski esineb. Et on saadetud Siberisse ja mis elu seal on elatud, lehmasitast maju ehitatud ja ei-tea-mida s66dud, et hing sees pysiks. Nii et mina ei oska kyll Oksanenile seda pahaks panna, et ta on kirjutanud nii “hirmsa” raamatu meie nii “hirmsaist” kannatustest. Minu arust on see v2ga hariv. Seda siis k6igi teiste riikide kodanikele, aga miks mitte ka meile, eestlastele endile. Noortele. See, kuidas raamat oli kirja pandud, v22rib veel omaette t2helepanu. Stiililt oli see natuke v6igas. Ma m6tlen just otsekohesust. 2kki n6rgematele ei meeldigi lugeda nii v6igast teksti? Tihti tekitas see vastokustunnet. Ometi ei tundnud ma kordagi, et ma sellep2rast raamatu pooleli tahaks j2tta. See oli pigem imetlusv22rne, et keegi kirjutatud tekstiga selliseid emotsioone esile kutsus. N2iteks koht, kus Aliide avastab laualt jupi vorsti, kuhu on k2rbes tema arvates kindlasti juba munad munenud, tunnistab selle oma peas riknenuks, ning hakkab seej2rel Zarale sedasama vorsti v6ileivale l6ikuma. V6i kuidas Aliide m6tleb tagasi ajale, mil tema s6branna, kes poes t66tas, letil seisnud vorstilatte pesi, mis k2rbestemunadest lausa kubisesid, et latid taas myyki paisata. V6i n2iteks see koht, kus Aliide ei ole rahul, et t2iskuu ajal voolanud veri (milline veri siis, menstruatsiooni?), mis ta Hansu toidu sisse segas, ei olnud viimast veel temasse armuma pannud, ning ta j2rgmisel korral kusega otsustab proovida… Minus tekitas see kylmav2rinaid, aga samas peegeldab see eestlaste maausku, mis on ju k6iksugu hookus-pookus alati olnud. Et joo kust ja s66 verd, siis tuleb armastus.
Yhes6naga, minu meelest on see raamat hea. Ma kindlasti v6tan selle kunagi j2lle lugemisele, sest ma loen alati ramatuid, mis mulle v2ga meeldivad, mitu korda. Ja ma ei karda, et t6lgituna k2ttesaadav ka paljudele v2lismaalastele, j22b neil meist eestlastest vale mulje… Mis seal siis valet oli? Ma tahaks v2ga m6ne Oksaneni-vastasega r22kida. Kui ma Ekspressist olen pyydnud tema sarjamiseks avaldatud artikleid lugeda, ei ole see kunagi 6nnestunud, sest nad on ju nyyd tasulised…Kuigi pealkiri “Miks meiel Oksanen ei meeldi?” tundus v2ga peibutav, kuigi absoluutselt lame ja n6iajahilik.
Kuskil netis hakkas silma kellegi arvamus, et “Baby Jane” oli parem kui “Puhastus”. Ma ei ytleks, et parem. Need olid erinevad raamatud t2iesti, k2sitledes erinevaid teemasid. Oksaneni k2ekirja tundis m6lemat raamatut lugedes muidugi 2ra. Samas oli “Baby Jane” samamoodi raske ja tummine. Selles m6ttes, et teema, mida k2sitleti, oli selline. 2kki m6tlen vaid mina nii, kuna deprssioon ei ole mulle endalegi v66ras? Et minu enda sees ja minu ymber on seda piisavalt olnud ning ma saan aru, kui raske on sellega tegeleda ja kuidas see elu myrgitab? Kas need, kes seda ise ei ole kunagi kogenud, ei tunneta seda raamatut yldse samamoodi kui need, kes on? Kyll oleks tarvis kellegagi seda raamatut arutada…aga mitte kedagi ei ole. Ega ma pikalt seda raamatut niimoodi yksi lahata ei tahagi. Ma tahan kellegagi seda arutada. Kuidas peategelane (muide, ma hakkasin hiljem m6tlema, et peategelase nime ei olnud kordagi mainitud?) k2itus. Kuidas ta armastas, aga kuidas see nurkasurutuna teda v2givallale sundis, kuigi tema loomuses v2givalda kui sellist yldse ei olnud. Kuidas ta hiljem oma orientatsioonist ja k6igest loobus, et mugavalt 2ra elada. Ma ei taha kirjutada “ellu j22da”, kuigi ka see v6iks tegelikult sobida. Ma olen isegi end mitmetelt taolistelt m6tetelt vahel tabanud, et 2kki peaks ka ikkagi teesklema midagi v6i kedagi, leppima teatud olukordadega, alla andma, minema seda teed elus, mida seni pole suutnud. See k6ik on nii paeluv, mul on vaja kellegagi sellest r22kida…

Ning viimaseks lugesin Mai Loogi “Minu Taid”. Kui peale Oksaneni oli meeleolu raske ja nukker, kuigi m6tteid ja kysimusi peas keerlemas miljon, m6jub Loogi raamat nagu lasteraamat. Ma ei pane talle yldse pahaks seda, et tal on elus ainult nali ja naps ning kohe kindlasti ei taha ma talle kylge kleepida silti “m6ttetu 50aastane beibe”, kohe yldse mitte. Ma ei arvusta tema eluviise absoluutselt ja mul on hea meel, et ta oma elu naudib ning Tais oma 6nne leidnud on. Kyll aga ei paku see raamat eriti midagi. Lugeda on muidugi lihtne, ajaviidet see pakub, saab ka yht koma teist tai kohta teada, aga uskuge v6i mitte, minu jaoks ei ole see raamat piisavalt isiklik! See raamat on nagu vannivaht. V6i suhkruvatt.Kuidagi kaduv. Et sa tarbid selle 2ra, see v6ib sulle naeratuse n2ole tuua, aga see ei t2henda midagi. M6nele raskemeelsemale eestlasele v6iks see raamat muidugi kanda endas m6tet, et lase ennast vabaks, l6butse, naudi, ja 2ra p6e koguaeg, aga kuna minus see on nagunii k6ige muu hulgas olemas, siis polnud see mu jaoks midagi uut. Mind h2iris raamatu puhul see, et see koguaeg kirjeldas. Kirjeldas kas Tai toidukultuuri, restoranikultuuri, shopingukultuuri, poliitikat, Mai kohtamisi, Evega pidutsemist ja seda, kui ilus ta on ning kuidas seda k6ik talle koguaeg ytlevad, kuid sygavamale mitte kunagi ei l2inud. Analyysi ei olnud. See oli minu jaoks pettumus. Tema m6tetesse ma ei n2inud. Need m6tted, mis ta seal kirja oli pannud, need olid vaid myra v6i pealiskaudsed m6ttekatked. Midagi sygavat…no mitte midagi! Ma ei usu, et Mai ei m6tle ega filosofeeri. Kindlasti m6tleb, ta ei tundu olevat tyypiline jobu, kes elumerest kuidagi labi purjetab. Ometigi ei olnud ta yhtegi oma m6tet kirja pannud. Kas see on liiga isiklik ehk? Kas ta ei tahtnud? Mis iganes selle p6hjus ka ei olnud, tulemus oli see, et me k6ik saime teada, et ta on oma v2limusega v2ga rahul ja k6ik teised ka. Okei, inimene on enesekindel, see on hea. See on eluterve. Aga devusel v6iks muidugi ka piirid olla. Ma olen ise ka edev, jumala p2rast! Aga ma pole selle yle eriti 6nnelik. Ma kirjutan blogi, see juba on esimene edevuse m2rk minu puhul. Blogi on ju minust ja minu m6tetest. Kuid ometigi ei kirjuta ma igas postituses sellest, kuidas mulle t2naval j2rgi karjutakse, signaali lastakse v6i kiidetakse, et ma olen nii ilus. Ma olen ju ka Ida-Eurooplane, ning ole sa Aasias, Ameerikas v6i Austraalias, see on k6va s6na, seda pannakse t2hele ja see meeldib, on eksootiline. T6es6na. V6ib-olla ma ei r6huta seda sellep2rast, et ma ISE ei armasta ennast? Kuna ma ise ei leia, et ma oleksin linna k6ige kaunim printsess, siis 2kki sellep2rast ma ka seda ei r6huta, kuigi ma komplimente saan? Samas kui Mai t6esti armastab iseennast ning seet6ttu ta neid asju ka r6hutab?
Ma ei arva, et Mai on rumal ja elab m6ttetut elu v6i k2itub eale kohatult. Mul on tema p2rast hea meel ja ma tahaks kyll temaga kohtuda ja temaga r22kida ning miks mitte temaga ka koos peole minna! Kindlasti oleks l6bus. Kuid see raamat j22b minu jaoks lahjaks…ma tahan lugemiselt midagi muud. 2kki lihtsalt ma ise elan samasugust “beibe-elu”, mist6ttu see ei tundu mulle nii eksootiline, ning seet6ttu on mul teistsugused ootused? Oeh..yhes6naga, mulle meeldis kyll, p2rast lugemist oli hoopis teine meeleolu kui peale Oksaneni lugemist, aga samas sellest mulle ei piisa, ma ootan raamatult midagi hoopis rohkemat. “Minu Tai” puhul j2i palju asju puudu.

• Posted in: Uncategorized