Reedest. Kiirelt
J2lle kirjutan t66ajal, seega v2ga pikalt ei hakka.
Reedel l6ppes meie t66p2ev juba enne 3. Kolmveerand 3 ajal pidime k6ik t66 l6petanud olema, et yle tee baari minna. Kusjuures tulidki k6ik vist lausa. V6i no p2ris paljud, mitte k6ik. Istusime j2lle seal, kus alati, ning j6ime firmakaardiga kinni makstud 6lut, veini v6i yksk6ik mida muud kellelgi syda ihkas. Mingil hetkel tuli pool personaliosakonda ka ja nii meid oligi seal kokku oma 15 v6i isegi rohkem. V2ga lahe oli. Ega k6ik k6igiga r22kida ei j6ua, kui nii suur seltskond on, aga mida rohkem rahvast 2ra l2heb, seda paremaks seltskond muutub. Kuni l6puks olime j2rel mina, Roger ja minu ylemus.
Kui Roger l6puks teatas, et tema peab 2ra minema, kysisin ma ylemuselt, kas ka tema peab minema hakkama, ning vastus oli, et jah. Aga ta ei l2inud. J2i veel minuga sinna ja l6puks!! saime kahekesi r22kida. Jumal, kui kaua ma sellest juba unistanud olen! R22kisime igasugustest asjadest ja ta isegi mainis muu jutu sees, mis aastal ta syndinud on. Aga et mina selle juba ammu v2lja olin nuhkinud, unustasin ma imestunud n2gu teha. Sest ta ju n2eb oma 7-8 aastat noorem v2lja kui ta on, ning minu jaoks on ta ju ikka tegelikult liiga vana. Aga hea kyll, see selleks. Muidugi sain ma tema kohta rohkem teada ja r22kida oli niiiiiiii tore. Oli n2ha, et tema ka ei taha tegelikult 2ra minna, aga telefon oli sellega v6rdlemisi rahulolematu. Muuhulgas sain teada seda, et kui ma 2ra hakkan minema, siis nad teevad mulle 2rasaatmis-istumise kindlasti. Ja kui juthub, et ma saan kuidagi mingigi valemiga Austraaliasse tagasi tulla, siis peaksin ma uuesti yhendust v6tma, et mingi t66 mulle ikka leiaks. Nii ta ytles 
Vahepeal oli meie k6rvallauast minu juurde k2imas mingine tegelane, kes tahtis suitsu osta. Siuke roosa triiks2rgiga mees. Ma muidugi ytlesin talle, et ma ei myy, ma annan niisama, sest me k6ik oleme ju selles olukorras olnud, et endal on otsa saanud, ning sellest pole lugu. See hakkas muidugi kohe juttu tegema, et kuidas nimi on jne. Ylemusel ei j22nud see ka m2rkamata. Kui juba kahekesi olime, tuli roosas2rk uuesti j2lle ostma. Ma andsin j2lle niisama. Ja kui ta minema l2ks, tegi ylemus imestunud n2gu, et nohh? Mis? Aja aga k2pp peale! Ma siis r22kisin, et ma ei saa niimoodi, ma ei saa mingi suvalisega hakata teesklema, et ta jubedalt meeldib mulle, sest minus ei ole seda nahaalsust. Hiljem roosas2rk tuli veel meie lauda oma suitsu kustutama, aga ma ei teinud teda m2rkamagi, sest minu silmad olid suunatud ainult yle laua
L6ppes asi niimoodi, et tal telefon helises. Vastas, ytles, et tuleb 5 minuti p2rast. “Ma olen siin…t66 juures veel…,” k6las vastus ilmselt kysimusele, kus sa oled. Sellest ei saa kyll muud v2lja lugeda kui seda, et teisel pool toru oli keegi proua. Nii et jah. Mis seal siis ikka. Aga isegi lausunud, et 5 minuti p2rast on ta juba kus iganes, ei t6usnud ta pysti, et end minekule asutada, vaid r22kis minuga edasi. Kuni ma l6puks ytlesin, et ta peab vist minema hakkama. Ning t6usime pysti, l2ksime 2ra. Ma veel ytlesin talle, et mul oli temaga v2ga tore r22kida. Mis on ju ka t6si. Kuid jah, tundub, et ta ei ole siiski p2ris 100% vallaline.
Vot sellised uudised. Aga tulemas on ju ikkagi veel selle n2dala reede, mil me j2lle k6ik v2lja l2heme, seekord kauemaks, ning ma loodan, et meil 6nnestub veel omavahel r22kida. Mida rohkem ma temaga r22gin, seda enam ma aru saan, kui tore mees ta ikka on.
- Posted in: Uncategorized
