V6istlus

Eile avastasin ma jumala juhuslikult blogipuust kellegi postituse, kus ta reklaamis yht v6istlust. Kuram, v6istlus k6lab kuidagi nagu vale s6nana, minu jaoks s6na v6istlus assotsieerub kohe Tartu Forseliuse Gymnaasiumi staadioniga, kus sai aja peale 60m joostud. Kuigi tegelikult peaks assotsieeruma Kivilinna Gymnaasiumi staadioniga, kus sai seda veelgi rohkem tehtud. Aga seal oli n6me asfalt, mitte punase liivaga staadion nagu forsas. No ja nii ma kaldungi teemalt k6rvale. Yhes6naga, tulemas on konkurss. Kirjutamise konkurss. Ma ei saa kohe linki visata, sest ma pole kodus hetkel ja seal on see blogipost lemmikutesse pandud. Praegu ei viitsi otsima hakata. Aga konkurss siis neile, kes saavad, oskavad ja tahavad kirjutada teemal “Eesti uksest sisse-v2lja” v6i midagi taolist. Kokku v6eti see lyhidalt nii, et v6iks kirjutada teemal, miks Eestist on 2ra mindud ning miks tagasi tuldud, kui on tuldud v6i kui on plaani tulla. Eesm2rgiks saada rohkem aimu kodanike m6ttemaailmast v2lismaa teemal. Ja kodumaa teemal. Et saada ideid, kuidas eestlasi kodumaale tagasi tuua. Ju see kymne t66kohaga “Talendid koju” ei ole t66tanud.

Mina aga lugesin seda seal ja m6tlesin, et kui mul siin yldse elus midagi veel teha on, siis kindlasti just sellest konkursist osa v6tmine. Kuidagi t6mbab. Mitte sellep2rast, et see on konkurss ja siis saab midagi 2kki v6ita, vaid just see teema. Samas ka see teema mitte sellisel kujul, et mul on j6le h2id ideid, kuidas inimesed koju tuleksid, vaid hoopis vastupidi! Mul on see jonn ja ving sees, miks ma ei taha Eestisse minna ja siis on vaja seda k6igile pasundada. Vist. Samuti pole ma ammu midagi loomingulist teinud ega kirjutanud. No ikka sellist p2ris lyhijutu moodi asja. Blogi siia alla ju ei kuulu. Samas ei taha ka mingit p2ris umbluud ajada, see t2hendab – asja p2ris v2lja m6elda. Seet6ttu tulebki mul hakata oma kogemusi ja asju systematiseerima ja m2rks6nu kokku koguma, mis kogemus mingit konkreetset emotsiooni v6i paradoksi v2ljendab. Nagu p2ris kirjanik, ma kujutan ette. Nii ma polegi varem proovinud. Varem mul pole pysivustki selleks olnud. Kes teab, 2kki pole nyyd ka. Aga on huvi proovida. Mingi loo ma sinna kindlasti saadan, see on kindel mis kindel.

6udselt piinlik muidugi, kui ei v6ida. Mulle on tegelikult v6it v2ga oluline. Kunagi kui meil koolis omaloominguv6istlus oli, ei v6tnud ma sellest esimesel aastal osa, sest ma kartsin, et ei v6ida. Teisel aastal v6tsin osa. V6itsin. Ja kolmandal aastal ma ei julgenud uuesti osa v6tta, sest ma kartsin, et aga 2kki ma ei v6idagi uuesti, m6elda vaid kui piinlik. No suht rumal. Oleks v6inud ju ikka osa v6tta. Midagi loomingulist kirjutada on alati hea. Kui ise tulemusega rahul oled, siis ei ole sellest ju tegelikult kottigi, kas v6idad v6i ei. Kindlasti on lugejaid, kellele meeldib. Ning siin ongi kolmas p6hjus, miks just k2esolevast v6istlusest igal juhul osa v6tta – parimad lood ka avaldatakse. Akadeemias v6i midagi. Kirjutaja ikka ju tahab, et tal natuke publikumi ka oleks. Yksinda omaette kirjutada on igav. Nii et kas v6i selle nimel. Isegi kui ma ei saa mingit auhinda, siis ma tahaks v2ga nii k6va mees olla, et mu lugu avaldatakse. Just nagu kooliajal, mil parimad t66d klassi ees alati ette loeti. Ja kuigi ma hakkasin natuke punastama iga kord kui mu t66 ette loeti (ja see oligi iga kord kui me midagi kirjutasime), siis oli ju natuke uhke tunne ka. Et n2ed, kurat, 6petajale meeldib!

Yhes6naga, uhkus hakkas mind kannustama ilmselt. Kui t6ele otse n2kku vaadata. Ning teisel kohal oma arvamuse v2lja ytlemine. Miks ma Eestis elada ei taha. Ka see on ju tegelikult negatiivne kannustaja. Hmm. Ehk ma olen halb inimene… Ei tea. Aga 2ra tahan ma selle kirjutada.

Advertisement

• Posted in: Uncategorized