Feeling the hate

Jälle on pikalt paus sisse tulnud. Aga ma olen selline veidrik, kes tahab kirjutada just siis, kui midagi konkreetset öelda on. Või on aega arutleda. Halb on see, et tihti tekib kirjutamisind just siis, kui on vaja vinguda. Täna ka natuke.

Nimelt pean natuke vinguma selle kallal, kuidas mulle ei meeldi üks kolumnist, kes Eesti ajakirjanduses suud pruugib. Üllataval kombel ei ole tegemist Sami Lotila või kellegi taolisega. Räägin PM naistelisas sõna võtvast portugallasest Jaoaoaoaoaoaoaoaoaost või mis ta nimi nüüd oligi. Täna on portaalis üleval temaga tehtud intekas. Natuke sirvisin seda lugu, aga absoluutselt ei viitsi süveneda. Mitte sellepärast, et Marina oleks selle igavalt kirjutanud, vaid lihtsalt see Jaoaoaoaoaoaoao on mulle ebameeldiv tegelane. Eile juhtusin lugema tema arvamusavaldust käest kinni kõndivatest inimestest. Härra ekspert siis julges need inimesed, kes käest kinni hoiavad, jagada mingi seitsmesse hälbelisse gruppi, kuhu siuksed inimesed kuuluda võiksid. Üks gruppidest polnud hälbeline, sinna kuulusid iluuisutajad. Kust võtab see jobu endale õiguse käest kinni hoidvaid inimesi niimoodi solvata? See, et tema ei taha käest kinni hoida, sest see on talle ahistav, ei tähenda seda, et inimesed, kes siiski naudivad taolist lähedust, oleksid ebakindlad või muidu vaimuhaiged. Mulle küll meeldib käest kinni käia. Minu arust on selle žesti näol pigem tegemist kiindumusavaldusega. Või lihtsalt armsa harjumusega, mille tagant ei olegi vaja vaimuhaiguse- või muid ilminguid otsida.

Sarnaselt käest kinni käimise teemaga on Jaoaoaoaoaoaoao ennast arvamusliidriks upitanud absoluutselt igal muulgi teemal. Ta on oma arvates kõva pleiboi, kellel on naisi, eriti just Eesti naisi, jalaga segada ja kellest kõik Eesti naised kodus teki all pahupidi silmadega ohkides unistavad. Newsflash – minu arust ei ole Jaoaoaoaoaoaoa üldsegi ihaldusväärne. Minu puhul võiks arvata, et põhjuseks on see õõvastav bareti ja lilla salli ja lokkide kooslus, aga nii see ei ole. Kellegi teise küljes võiks need kolm asja täitsa meeldivad olla. Kuigi sel juhul oleks eelduseks, et selleks inimeseks oleks mõni naine. Aga ei, põhjuseks ei ole need kolm asja. Antipaatiat tekitab just selle inimese wannabe-kõiketeadvus. Tema teab, tema ütleb, tema kirjutab ja teeb kunsti, tema on diip. Öäkk! Ma olen alati vihanud kirjutisi, mis toodavad võlts-diiplust. Et kui ma annan oma tekstile siukse hüpliku vormi, kuhu pikin sisse võõrsõnu ja “värvikaid” võrdlusi, siis ma olen hästi diip. Kindlasti ei tohi kirjutisest puududa ilukirjanduslik lõpp. Jaoaoaoaoaoaoa puhul on selleks tavaliselt justkui noaga lõigatud lõpp. See peaks lugejas siis salapära tekitama, andma ainest ise edasi mõelda. Et Jaoaoaoaoaooaoa hõljub pehmelt varvastel keksides minema. Minu jaoks nii võlts ja okse. Seetõttu ma lihtsalt enese mitte närvi ajamiseks tema kirjutisi ei loegi. Vot nii.

Aga elust üldiselt nagu midagi kirjutada ei olegi. Midagi äärmiselt põnevat ei ole toimunud. Või olen ma siis täielikuks põdejaks muutunud, kes enam ei raatsi isiklikku infot välja käia. Ma kustutasin oma pildi ära profiilist. Lihtsalt selleks, et äkki siis mul tuleb julgus isiklike kogemuste kirjapanekuks. Proovime. Kuidagi peab selle kirjutamise rütmi tagasi saama.

Advertisement

• Posted in: Uncategorized