Kituda või mitte? Selles on küsimus
Mõni päev tagasi küsis üks venelannast tõlkija minult skaibis, mida tähendab sõna “kitukas”. Selgitasin ära ja millegipärast jäi see sõna mu külge rippuma. Jäi mulle pähe.
Arutlesin isekeskis, miks tal selline sõna võis üldse ette tulla. Kas kusagil tekstis tarvis tõlkida? Või on tal lapsed ja üks neist tuli õuest ja küsis, mida see tähendab. Kuni eilseni, mil ma mõtlesin, et kas hakata ka kitukaks või mitte.
Oli eile selline tobe situatsioon. Tekkis isu Chopsticksi nuudlite järele. Mõeldud-tellitud. Kuna kodule on kõige lähemal Magistrali Chopsticks, siis just sinna läksin toidule järele. Läksin koos sõbraga. Plaan oli selline, et võtame sealt toidu ja lähme tema juurde sööma. Me elame ühes majas.
Kui kohale jõudsime, tuli veel paar-kolm minutit oodata ja istusime sinna maha. Mingil viisil libises minu kampsuni taskust välja minu täiesti uus (poolteist kuud vana) telefon. Mina seda ei märganud ja kõndisin rõõmsalt koos toiduga minema. Alles kodu juures, kui olin auto ära parkinud ja teel sõbra poole, sain aru, et telefoni pole, aga arvasin, et ju jätsin autosse ja pärast lähen võtan ära.
Ainult et paar tundi hiljem tegin selgeks, et telefoni ei ole autos. Hääled sisse, põrutasin tagasi Magistrali juurde. Vaatasin oma teekonna üle, seal kusagil telefoni maas ei lebanud. Mõtlesin läbi käia ka Chopsticksist, et äkki jäi sinna. Läksin sisse ja oli väike järjekord. Teenindaja vaatas mulle ühel hetkel otsa ja ma olen kindel, et ta tundis ära, et see on see inimene, kes siin enne telefoni kaotas, aga ei kõnetanud mind.
Trügisin ühel hetkel siiski ette, kui üks mees alles menüüst valimas oli ja küsisin telefoni kohta. Neiu küsis ainult, et mida? Ja kui uuesti mainisin, et telefon, siis ütles, et aa jah. Ja ulatas mulle leti alt võetud telefoni.
Olin mudugi väga rõõmus ja tänasin. Aga kui avastasin, et minu telefon on välja lülitatud, tekkisid kahtlused. Mis põhjusel lülitatakse leitud telefon välja? Kes niimoodi teeks? Välja lülitamine ei aita leidmisele ju kuidagi kaasa. Hoopis vastupidi ju. Välja lülitatud telefonile ei ole võimalik omanikul helistada, et küsida, kust ta selle kätte saaks. Ega pole välja lülitatud telefoni võimalik ka gps-ga jälitada.
Kas ma oletan õigesti, kui ütlen, et sellel neiukesel oli plaan minu telefon ära varastada?
Tänutunne hakkas vaikselt lahtuma. Asendus pettumusega. Mis mõttes on keegi nii nahaalne? Mis õigusega?
Teisalt tekkis küsimus, kas mul üldse on õigust eeldada, et keegi leitud asja tagastaks? Kuidas kasvatada inimest kirjutas just hiljuti mentaliteedist. Et meil on levinud ju see “mis ripakil, see ära” arusaam. Ja inimest, kes on kogemata midagi kaotanud, peetaksegi pigem lolliks, kellele tuleks kirikus ka tappa anda. Sest mis ta siis on nii loll.
Kui ma eeldan, et leidja peaks esimese mõttena soovima kaotatud asja omanikule tagastada, kas see on vale mõte ja minul asja kaotanuna ei ole tegelikult õigust seda eeldada?
See neiuke oleks võinud ka telefoni jätte mulle tagastamata. Mõtlesin sellele. Aga ehk ta lõi ikkagi kartma? Kui poleks telefoni nõustunud tagasi andma, äkki ma oleks läinud nii kaugele, et palunud omanikul vaadata turvalindilt, kes telefoni leidis? Mingi kaamera seal vast on? Siis oleks ta vahele jäänud. Ehk et talle tundus parem mõte telefon siiski tagasi anda.
Ühtegi muud selgitust sellele, miks telefon oli välja lülitatud, ma leida ei oska. Sest telefon on täiesti uus ja sellist asja, et 85 % täis akuga telefon end ise välja lülitaks, ei ole veel juhtunud.
Mina nüüd mõtlen, kas kirjutada ka Chopsticksi FB lehele ja inimesi hoiatada selle eest, ühtlasi paisates juhtum ka juhataja-omaniku silme ette, või hoida suu kinni ja olla tänulik, et varas mulle nii lahkelt vastu tuli… Kituda või mitte?
- Posted in: Uncategorized
Kristallist elu 
Mina ei kituks.
MeeldibMeeldib
Aga mis on sinu pakkumine, miks oli telefon välja lülitatud? Ma kuulaks hea meelega ka kõiki neid stsenaariume, mille peale ma ise tulla ei suutnud.
MeeldibMeeldib
Ma lülitaksin välja, et omanikku selgitada. Päeva jooksul järele tulnud omaniku nägu veel tuttav tundub, aga järgmisel-ülejärgmisel päeval on ehk teine vahetus ja kui keegi neilt telefoni küsima läheks, siis oleks telefoni sisse lülitamine ja sisse logimine tõendus, et telefon on selle inimese oma. Ehk on neile sinna mitu telefoni juba leti alla aja jooksul sedasi tekkinud.
MeeldibMeeldib
Miski väljatöötatud protokollina näeksin palju paremini toimivat näiteks sellist asja:
Kaotan telefoni. Helistan oma telefonile.
Teenindaja: “Halloo”
Mina: “Tere, ma kaotasin oma telefoni. Kas saaksite palun täpsustada, kust ma selle uuesti kätte saaks?”
Teenindaja: “Jah, tulge palun Magistrali Chopsticksi.”
Jõudnud kohale, küsin telefoni.
Teenindaja: “Meil on kadunud telefonide osas nii, et enne kui tohime selle kätte anda, tuleb õige omanik tuvastada. Palun helistage sellelt lauatelefonilt oma numbril. Kui telefon heliseb, saan selle Teile anda. Kui mitte, siis ma telefoni anda ei tohi.”
Valin numbri, isik tuvastatud.
Miks peaks telefoni välja lülitama, et ma mitte mingil juhul ei saaks tuvastada, kus telefon leitud on? Kui kaotamisest on möödunud mitu tundi, ei saa ma olla ju surmkindel, et jätsin just x kohta, kui ma käisin selle aja jooksul veel y ja z paigas.
MeeldibMeeldib
Mina näiteks ka ei vasta võõrastele telefonidele. Kuidas peaks müüja teadma, kes sealt tundmatult numbrilt helistab, kas omanik või kroonika aastatellimuse müüja? Tema töö on klientide teenindamine, mitte suvalise inimese telefonile vastamine.
Ma olen klienditeenindajana töötanud ja ma tunneksin ka ära, et see klient on tellimas käinud, aga kas ta just see on, kes telefoni maha jättis, nii kindel ma ei suudaks olla. Ma laseksin samamoodi sellel tuttaval näol telefoni küsima tulla, mitte ei riskiks selle valele inimesele pakkumisega, kes võibolla rõõmsalt selle vastu võtaks ja minema jalutaks. Telefoni lülitaks välja, et aku vastu peaks ja keegi ei helistaks ning mu tööd ei segaks. Mis tunne muudel klientidel peaks olema, kui kellegi telefon hakkab seal laua all kutsuma ja järjekorra teenindamise asemel hakkab klienditeenindaja hoopis telefoniga rääkima? Selle kohta tuleks kohe kolm kaebust vähemalt.
Sul võib ikka päris raske elada olla, kui kõiges kurja näed ja selle asemel, et rõõmus olla telefoni leidmise üle, sa hoopis piinad ennast kahtlustega, et aga äkki ikka taheti sinult varastada. Inimestel on erinev ärevustase küll, aga usu, inimesed on sageli ilusad ja head!
MeeldibMeeldib
Mulle tundub just see paranoiline, kui arvatakse, et ühest kaotatud telefonist saab järsult suuremahuline keskjaam, mille lakkamatu helisemine ja kõned Kroonikast seiskavad terve restorani töö alates teenindajast ja kokkadest kuni ettevõtte tegevjuhi või koristajani, rääkimata siis neist 3-4 kliendist, kes sinna ca tunni jooksul satuvad ning tekkinud massilise segaduse tõttu tühja kõhuga koju peavad minema või sootuks nälga surevad. Jutt käib ÜHEST telefonikõnest, mille teeb murelik omanik, kes on just ära kaotanud mitusada eurot maksva eseme. Iga inimene, kellel vähegi inimlikkust alles, saaks aru, et see kaotus oleks päris ebameeldiv ja nõme. Ma ei eeldakski, et telefoni leidnud teenindaja paneks äri kinni ja passiks lakkamatult telefoniekraani, et äkki keegi helistab. Aga mu meelest ei tundu ülearu palju eeldada, et ta vähemasti oleks nii palju inimene, et ei lülitaks seda välja ning annaks kaotajale võimaluse see kas GPS-i abil üles leida. Ma näen selles välja lülitamises tõesti pahatahtlikkust, sest ühtegi adekvaatset põhjendust sellele veel kuulnud pole.
Miks üldse kaaluda sellest kirjutamist või teemale tähelepanu tõmbamist? Sest vastupidiselt paljudele teistele ma ei ole sellise mõtteviisiga, et aga mis MUL sellest, MINA sain ju oma telefoni kätte, mul on täiesti suva kõigist teistest, kellel järgmisel korral samas asutuses võib-olla nii hästi ei lähe, sest potentsiaalne varas pääses seekord igati puhtalt, ilma ühegi kahtlusetagi.
MeeldibMeeldib
Ma ikkagi arvan, et sa süüdistad täiesti alusetult praegu võõrast inimest, tänu kellele sa oma telefoni tagasi said. Võõras klienditeenindaja ei pea teadma su telefoni seadistusi, kas sul on GPS ja positsioneerimine jne. Tavalise inimesena ma eeldan, et inimene enamvähem mäletab millisel hetkel ta oma telefoni ära kaotas ja tuleb seda küsima, kas siis kohe või mõne päeva pärast või mõne nädala pärast. Sa praegu süüdistad teda lihtsalt sellepärast, et hakkasid asju üle mõtlema, mitte et see klienditeenindaja midagi valesti oleks teinud. Võibolla ta vaatas su telefoni, kas seal on midagi, mille järgi omanikku võiks tuvastada. Võibolla ta vajutas mingile valele nupule ja pani telefoni sedasi kinni hoopis. Ma tunnistan, et ma ei oska isegi oma poja telefoni vastu võtta, kui see heliseb. On lihtsalt hoopis teist marki telefon kui mu enda lihtne ja lollikindel õun. Oleksid ju võinud küsima minna, miks ta otsustas välja lülitada selle. Aga sa oled valinud inimese avaliku süüdi mõistmise, seejuures on kergesti tuvastatav, kes ta olla võiks, kui keegi teada seda peaks tahtma. Vaja ju vaid Magistrali Chopsticki minna ja siis hakata klienditeenindajat vihase näoga vahtima, et varganägu siin töötabki näed. Ja teine võibolla pole blogilugeja ning ei oska aimatagi, mis tigedate nägude paraad lahti läinud on järsku.
MeeldibMeeldib
Usun, et Magistrali Chopsticks nii pea uksi sulgema ei hakka ja suure tõenäosusega jäävad ka minu blogipostitusest indu saanud vihakuriteod selle õnnetu teenindaja vastu toime panemata. Mul on selleks piisavalt väike lugejaskond.
Ja on ilmselge, et me jääme sellel teemal eriarvamustele. Ma ei ostnud ära seda mõtet, et telefoni on võimalik kogemata välja lülitada. See pole seinalüliti, millele võib kogemata vastu minnes tule surnuks lasta. Välja lülitamiseks tuleks telefonil hoida vähemalt 5 sekundit all üht konkreetset nuppu ja isegi siis tuleb oma valik kinnitada, vajutades kaks korda ekraanile ilmunud nupule. Pealegi, kui ta hääletuks oskas väga kenasti panna, vaevalt tal siis välja lülitamise juures mõistus otsa sai.
MeeldibMeeldib
Mina olen ilmselt samasugune paranoiade käes vaevleja.
Lausa kerge k6hukramp tekkis, et erinevalt teistest vaid k6iges ja k6igis kurja näen.
Ma ise olen küll enamasti ilus ja hea, aga kirjeldatud olukordades varemgi viibinuna ei pääseks ka mina kahtluseussikesest.
Ise olen paarik korral samuti v66ra telefoni leidnud ja hirmsat vaeva näinud, et teenindajad asja sama t6siselt v6taksid kui mina (viimati lennujaamas ei tahtnud keegi kuidagi seda varahommikust, st väga ebasobival ajal minu poolt kaela sadanud jama klaarida – st telefoni leidmisest valjuhääldist teatada).
MeeldibMeeldib
Kahjuks on ilmselt kõige tõenäolisem, et ta ikka lülitas välja, et omale jätta. Lootis, et ei tule otsima või mida iganes. Aga ma ei kituks lihtsalt sellepärast, et mis see mulle ikka enam annab. Telefon ju käes ja esialgselt (tõenäoliselt) ebaausast kavatsusest ta ju loobus. Vast mõtles, et lülitan välja, ehk läheb õnneks. Aga kui ei läinud, siis varjama ei hakanud :). pooleldi ebaaus kavatsus.
MeeldibMeeldib
Mina tänaksin FB lehel, kuid vürtsitaks väikese sarkasmiga….kui ikka silmavaade aus ei ole, on põhjust teenindaja preilil enda sisse vaadata…tundub, et seda ta ka tegi, miks muidu telefoni Sulle leti alt ulatas. Seega ei ole kõik veel kaduma läinud ning on võimalus, et aususe seeme idanema hakkab.
Kord leidsin spordiklubi riietusruumi põrandalt kalli randmekella. Tõstsin selle põrandalt pingi peale, et ehk omanik tuleb otsima…pesuruumist tagasi jõudes oli kell endiselt pingil. Viisin kella administraatorile, et ehk jõuab nii omanikuna. Panin kella ja kapi võtme letile (admin rääkis parajasti telefoniga) – märkasin admini näos sulaselget üllatust ja rõõmsalt ütles ta telefoni, et kell on leitud… jäin kuulatama ja selgus, et kadunud kella omanik oli see, kellega ta rääkis. Telefonikõne lõppedes ütles, et admin, et omanik ei lootnud oma kallist kella leida…et ausaid inimesi pidi vähe olema, kuid lootis, et ehk selles spordiklubis on neid tavapärasest rohkem. Väike tegu, ent rõõm on suur…igaühest võib alguse saada pisike maailma paremaks muutmine 🙂
MeeldibLiked by 1 person
Mina ka tegelikult üllatun positiivselt, kui olen sellise asja tunnistajaks, et keegi käitub täiesti vabatahtlikult “nagu hea inimene”. Ei olegi mölakas – milline üllatus! On need madalad ootused või põhjendamatu pessimism, ma ei tea.
Ka eilsele tagasi mõeldes oleks minu tavapärane käitumine see, et ma lähen toidupoodi ja ostan sellele teenindajale suure šokolaadi. Ma ei teinud seda ainult sel põhjusel, et telefon oli välja lülitatud. Sest ma ei suuda seda enda jaoks adekvaatselt ära põhjendada. Milline “hea inimene” lülitaks telefoni välja?
Väikestele heategudele aga igal juhul suur JAH.
MeeldibMeeldib
No just!
Ja kui ma 6iesti aru sain, siis olid neiu ainsad s6nad “mida?” ja “aa jah” (mitte et ta oleks pidanud detailselt juhtunud kajastama, seda enam, et väike järjekord teenindamist vajas), aga paratamatult paneb see mind emotsionaalsemapoolse L6una-eestlasena end kuidagi … kuidagi ebaadekvaatselt tundma. Ja telefoni väljalülitamine veel otsa …
Tuleb jah minna ja mediteerida selle k6ige üle.
MeeldibMeeldib
Mina ka emotsionaalsemat sorti ja lõunast pärit. Mõtlesin eile pikalt ja ei mõelnud välja, mis põhjendaks välja lülitamise ära.
MeeldibMeeldib
kas kukkudes ei võinud telefon välja lülituda? mu lapsel telefon tegi mingit pidi raputades sellist nalja, teistes asendites ei juhtunud midagi.
MeeldibMeeldib
Unustasin enne kirjutada, et lisaks välja lülitamisele oli telefon enne ka hääletu peale pandud. Ja mul pole iPhone, millel selleks mehaaniline nupp on. Hääletuks panemiseks tuleb vastav seadistus ekraanilt teha.
Katsetasin praegu ka läbi – kui tavaolukorras välja ja uuesti sisse lülitada, jääb ka heliseadistus samaks. Kui panna enne hääletuks ja siis välja-sisse lülitada, jääb telefon hääletule seadistusele. Täpselt nii nagu eile sisse lülitades oli.
MeeldibMeeldib
Võib-olla sealsed töötajad ei tohi töö ajal telefoni kasutada ja neiu vältis niimoodi sissehelistamist. Mitu põhjust võib olla. Lihtsalt kahtlus ei anna veel põhjust kitumiseks.
MeeldibMeeldib
Na ei tohi sel juhul kasutada OMA telefoni, aga mitte kliendi unustatut/kaotatut.
MeeldibMeeldib
Mina mõtlesin, et vb ei olnud see too teenindaja, kes selle leidis/varastada soovis/välja lülitas/ümber mõtles, vaid keegi teine, aga lõpuks viis siiski teenindajale. Aga kui sa oled kindel, et ta su ära tundis, siis ei teagi.
) ja tänaks chopsticksi fb lehel. Sest telefon siiski käes ja tänu ehk näitab neiule, et ta otsus oli õige.
Mina igatahes suruks alla sarkasmi ja sapi (ja oi, kui raske mul seda teha oleks
Tigedus võib viia selleni, et järgmine kord otsustatakse endale jätta, sest nagunii saad sõimata, annad tagasi või ei. Headus sünnitab headust?
MeeldibMeeldib
Nõustun. See kaebus põhineks ju praegu paljuski oletustel ja olenevalt teise poole reaktsioonist võid lõpuks ise natuke lolli seisu jääda…
MeeldibMeeldib
Vastik juhtum. Ilmselt mõtleski, et kui tullakse otsima ja küsima, siis annab, kui mitte, jätab telefoni endale. Muidugi MÕTTE eest telefoni endale jätta kedagi karistada ei saa. Ja tegelikult ta ju andis selle tagasi. Aga tõesti vastik lugu, arvan, et su kahtlused on õiged selle inimese kohta. Ei teagi, kas kittuda või mitte, ilmselt pole kummalgi juhul erilisi tagajärgi, saad vb lihtsalt endale südamerahu, muidu jääb äkki kripeldama.
MeeldibMeeldib
Jep, see on selgemast selgem, et MINA sellest kirjast Chopsticksi mingit kasu ei saaks. Ja seda ma taga ei ajagi. Kasu võivad sellest saada tulevased telefonikaotajad, kelle telefon jääb ehk välja lülitamata ja kurjad kavatsused telefoni osas kavatsemata, ja restoran ise, kes vähemasti teab, milliste võimalike kalduvustega personal neil tööl on.
MeeldibMeeldib
Krt ma ikka mõtlen, et wtf, lülitab telefoni välja. ESIMENE asi ju, mida telefoni kaotaja teeb, kui üles ei leia, on see, et helistab teiselt telefonilt oma telefonile. Aga kui telo on selle leidja poolt ju korra juba välja lülitatud, siis ega ta hiljem ju nii lihtsalt seda tagasi sisse ei pane (juhul kui oletame, et tõesti vajutaski tööl selle kinni, et ei häiriks). Milline vähegi loogilise mõtlemisega inimene teeks seda. Samas, kas kõigil on üldse seda va loogilist antud 😀
MeeldibMeeldib
Äkki neil on firma ametlik turvapoliitika, et leitud telefonid tuleb välja lülitada (et keegi ei saaks selle abil pealt kuulata, pommi lõhata vms) ja vahetuse lõpus politseisse viia? (Ma olen vist napakas.)
MeeldibMeeldib
Igaks juhuks täpsustan, et see juhtus väikses nelja lauaga Hiina restoranis Chopsticks, mitte USA saatkonnas 🙂
MeeldibMeeldib
Siin on ka muidugi see asi, et see, et kliendile tundub, et teenindajal on aega maa ja ilm, ei tähenda tegelikult, et see nii oleks. Ma kujutan ette, et neilt tellitakse ka näiteks väga palju toitu koju ja kaasa, rääkimata muudest ülesannetest. Loomulikult kohapeal oleva kliendi teenindamine peab olema prioriteet, aga see ei tähenda, et teenindajal kiirel päeval juhe kokku ei võiks joosta.
(Ootan praegu tartu chopstickstist juba tund aega toitu koju ja ilmselt tund läheb veel, nii et seda, et neil seal kiire ja stressirohke on, ma täitsa usun.)
MeeldibMeeldib
Ma elan Magistrali lähedal ja lähen homme spetsiaalselt sinna Hiina restorani seda neiut vaatama ja sinu postitusest kituma.
MeeldibMeeldib
Lase käia. Mul pole varjata midagi.
MeeldibMeeldib
tänapäeval on telefon oluliselt rohkem, kui vaid kõneaparaat (meilid, sotsiaalmeeedia, pangandus jne). pealegi on reeglina telefondiel ekraanilukustus, ehk siis nii või naa ei saa võõras välja helistada. ja see vilkuv telefon häirib. samas oleks ju võinud esimese nimega salvestatud kõne vastu võtta ja öelda, et andke omanikule teada, et ta telefon on leitud ja ootab teda.
erinevad võimalused. ja kui see teeindaja oleks tahtnud telefoni pätsu panna, siis oleks piisanud ju ütlemisest, et pole näinud või ei tea.
telefoni väljalülitamine pole ju otseselt tõendiks, et teenindaja seda omastada tahtis.
aga vaata, kui palju arvamusi sai ja kui erinevalt võivad inimesed mõelda. kuidas x-files’ides avalause kõlaski: the truth is outhere…
MeeldibMeeldib
Ma töötan hotellis. Vâhemalt paar korsa nädalas, tuuakse meile leitud telefon. Me mitte ainult ei võta neid hoiule, vaid paneme ka köik telefonid laadima, et omanik saaks oma telefonile helistada. Kui telefon pole lukus, püüame ka ise omaniku leida. 99%juhtudest omanik helistab ja saab oma telefoni tagasi, kas sisestades pin koodi, kirjeldased mis pildid telefonis on jms. Mina kituks. Kahtlane et telefon leti all ja välja lülitatud.
MeeldibMeeldib
Aga kui telefon oleks leti peal, võiks see sealt kaduda või segada töö juures.
Tegelikult peaks siinne blogija hoopis ennast süüdistama, et ta telefoni maha jättis või kaotas. Ja rõõmus olema, et tagasi sai. Niisugune süütu inimese kahtlustamine on jube.
MeeldibMeeldib
Telefon ei pea olema leti peal. Kas ma ei selgitanud piisavalt lihtsasti ja arusaadavalt, et küsimus polnud telefoni hoiukohas, vaid faktis, et see oli välja lülitatud, et omanik ei saaks jumala eest kontakti võtta ja uurida, kuhu telefon jäi?
Loomulikult tunnen end kehvasti, et olin nii hoolimatu ja lasin telefonil taskust välja libiseda. Aga see õnnetu juhtum ei anna veel põhjust mind varastamisega “karistada”. Julgen väita, et inimesel, kes leiab, et võõras, hetkeks valveta jäänud vara, on vaba omastamiseks, on varga mentaliteediga.
MeeldibMeeldib
Enn, kas saite ikka mahti postitust ka m6ningasegi tähelepanuga lugeda v6i kommenteerite siin kommentaaride p6hjal?
Milline normaalne inimene (kuigi normaalsus kipub pigem kokkuleppeline element olema) ei süüdista end hajameelsuses, kui midagi kaotab v6i unustab? Mulle tundub see üsna enesestm6istetav olevat. Kahtlustamine sai alguse siinse blogija jaoks tema jaoks kummalise asjaolu (telefoni väljalülitamine) avastamisest.
Ei ole ju keeruline? V6i on?
MeeldibMeeldib
Kahtlane lugu jah, vihjab omastamise soovile, samas pole ju mingeid kindlaid tõendeid. Ma kardan, et kui kituma minna siis ebaausa neiukese puhul oleks õppetund: järgmine kord pane kindlalt eemale ja valeta julmalt et pole kunagi näinud. Ausa neiukese puhul tood jama ja kibestumist süütule kaela.
MeeldibMeeldib
Igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel.
MeeldibMeeldib
Ehk helistati sulle ja nad ei tahtnud lihtsalt et see leti all heliseks.
MeeldibMeeldib
Ei helistatud. Kõneregistrist on ju näha.
MeeldibMeeldib
Mina tänaksin nende FB-lehel ja muuhulgas mainiksin, et järgmine kord kui selline asi juhtub, soovitaksin telefoni mitte välja lülitada, kuna see vähendab võimalust, et omanik selle tagasi saab. See poleks kitumine, aga oleks hooliv nende suhtes, kes sinna tulevikus oma telefone kaotavad. Sest väljalülitamiseks polnud kõige vähematki põhjust ja siis nad saaksid vähemalt teada, et töötajate hulgas on keegi, kellel mitte kõige paremad mõtted leitud telefonidega seoses. Väljalülitamine ei olnud kindlasti juhus, see oli teadlik tegevus. Kui niimoodi tänad ja muuhulgas seda mainid, siis pole see mingi kitumine ja tehku igaüks seal siis omad järeldused.
MeeldibMeeldib
Sellises olukorras oleksin paranoiline ikka, kuid ise kituda ei viitsiks. Samas aga ütleks mina, et millegi leidjana on väga nõme, kui omanik emmina käitub. Ise leidsime kunagi trepikoja eest autovõtmed, võtsime need (vastu minu mehe tahtmist) tuppa kaasa ja panime alla oma numbriga sildi. Keegi emm oli selle ära tirinud hommikukd, kuid no viisime uue sildi. Lõpuks järgmise päeva õhtul helistas omanik, kui alla võtmeid läksime viima, siis vaatas mingi ülikahtlustava näoga ja esitas väga kummalisi küsimusi ning oli üldse väga ebaviisakas ja üleolev. Ütles veel takkatipuks “oodake/seiske siin, ma lähen vaatan/kontrollin” ja läks autot kontrollima. Nagu halloooo inimene, kui ma su auto tühjaks oleksin teinud, siis ma ei paneks oma telefoninumbrit ja ei tooks sulle neid võtmeid tagasi. Ja see ebaviisakas nolk isegi ei tänanud, karjus “vsjoo kõik korras”. Peale seda oli küll selline tunne, et enam niipea kellelegi “head” ei kavatse teha.
Nõustun Mairega, oleks ilmselt kõige mõistlikum nii toimida, poleks otseselt kitumine kuid kui müüjal tõesti kavatsus telefon varastada oli, siis paneb see võibolla mõtlema ta edaspidi.
MeeldibMeeldib
Mhmh, Maire mõte kõlab igati mõistlikult.
Olen ka sellega nõus, et kaotaja poolt oleks ilus tänulikkust üles näidata. Kord kaotas mu sõbranna enda ID kaardi ja leidja võttis temaga FB kaudu ühendust, et asun x aadressil ja leidsin kaardi, saate siit kätte. Ma oleks viinud kindlasti tänutäheks karbi kommi vms, väga kena inimesest ju ise kontakti võtta. Ei peetud nii suureks vaevaks, et käed otsast kukuks või tuleks end töölt lahti võtta, ärid sulgeda ja kõik need teised ulatuslikud ebameeldivused, eksole.
Ma ei ole suurem asjade kaotaja kunagi olnud. Alles nüüd viimasel ajal on kaks korda juhtunud. Mõnda aega tagasi vihmavari ja nüüd telefon. Kes mu blogi ennegi lugenud, see teab, et vihmavarju leidjat pidasin igatahes meeles. Oleksin seda teinud ka Chopsticksi teenindajaga, kes aga kahjuks jättis telefoni välja lülitamisega endast varga mulje. Sellist käitumist pole plaanis premeerida.
MeeldibMeeldib
Mina ei kituks, isegi kui on hüpoteetiliselt 100% varguse tahtlus olnud. Sest et lõpp hea, kõik hea. Mõtete eest ei ole kombeks karistada. Kui nn varas mõtles esimese küsimise peale kohe oma eesmärgid ümber, siis on ju hea. Hea, et inimene lubab endale sellist tagurdamisvõimalust. Igaüks, kes halba tegu planeerib, võiks mõelda, et siin ja praegu on veel võimaluseaken sellest asjast väljuda ja halba tegu mitte sooritada.
MeeldibMeeldib