Miks mina kõrget alkoholiaktsiisi toetan

Kuidas kasvatada inimest kirjutas täna alkoholiturismist ja sel teemal olen minagi päris palju mõelnud. Pika kommentaari asemel sündis postitus.

Minu jaoks on alkoholiturism üsna tülgastav nähtus. Mu jaoks jääb arusaamatuks, mis inimene on see, kes tunneb nii möödapääsmatut vajadust juua, et ta peab selle odavamaks läbiviimiseks tegema kalkulatsioone (mitmendast pudelist alates Valka sõit ära tasub?) ja planeerima tundidepikkust spetsiaalset reisi (kui ta just piirist paari-kolme kilomeetri kaugusel ei asu).

Alkoholi kõrgem maksumus (ja ma ei pea silmas ainult aktsiisi, alkoholi hind koosneb ka teistest teguritest) on minu meelest igati õigustatud, sest joomist on hirmus palju ja alkohol on meil piinlikult odav. Näiteks minusuguse inimese jaoks oli õlu enne aktsiisi tõstmist põhjendamatult odav. Õlle ostmine on olnud nii tähelepandamatu väljaminek, et selle peale polnud ennist põhjust mõeldagi.

Mida kallimaks see muutub, seda enam ma mõtlen, kas mul ikka on tarvis? Sest enamasti ju pole.

Ei tea, miks see mürk meile, eestlastele, inimõigusena paistab. Sest tundub, et prevaleerib arusaam, et alkohol PEAB olema kõigile kättesaadav. Umbes nagu ei tohiks seda kõrgema aktsiisiga kättesaamatumaks teha, sest kammoon – KÕIK tahavad ju juua ja PEAVAD saama juua. Tõesti või? Peavadki kohe saama?

Siis võiks ju narkootikumid ka legaliseerida. Paneme mingi sümboolse aktsiisi peale, et noh, ikkagi paha asi, aga jumala eest mitte kõrget aktsiisi, sest muidu ei jaksa inimesed osta ja peavad hakkama “kõrvalteid” kasutama. Miks ma sellise paralleeli toon – sest sama hästi nagu öelda, et kõrgem alkoholiaktsiis ei täida oma eesmärki joomist vähendada, võib ju väita, et narkootikumide keelustamine ei täida oma eesmärki – narkootikume tarbitakse ju praegu ebaseaduslikkusest hoolimata!?

Iga idioodi pärast, kes üritab meeleheitlikult ennasthävitava eluviisi viljelemiseks seadusest auke otsida, ei pea tervet riiklikku kava muutma (või sellest loobuma) hakkama. Kellel on nii õudne valu juua, et ta käib kärakat otsimas teises riigis, naabri-Vello juures puskarikeldris või jumal teab kus, see inimene ei olegi päris normaalne. Minu meelest on sellise inimese mõtlemises mingi tugev hälve. Et kõrgem aktsiis seda hälvet üle öö korda ei tee, ei tähenda seda, et alkoholi kättesaadavuse vähendamisest läbi kõrgema aktsiisi peaks loobuma. Ei pea. Tuleb kasutada KÕIKI meetodeid, mis vähegi võimalik, et joomine Eestis väheneks.

Üleüldiste hoiakute muutmine on meie kõigi kätes. Kui suhtuda riiklikesse alkoholi tarbimise vähendamise kavadesse nii ilmse põlgusega, nagu see on tänane Ossinovski sarjamine ja mõnitamine – mida see meie kui rahvuse kohta näitab?

Meile on joomine nii oluline, et iga katse joodikutele varbale astumisel paneb meid südantlõhestavalt kiunatama?

Kes tahab see kiunuja olla ja südant valutada sellepärast, et kärakas on nii kallis, et vaesed kaasmaalased peavad nüüd Lätis õlle järel käima?

Mina küll mitte.

Advertisements

53 kommentaari

  1. Hästi öeldud (kirjutatud?). Ma loodan, et mu postitusest ei tulnud välja see, et ma pooldan Eestis odavat alkoholi, sest seda ma tõesti ei poolda.

    Ent tõesti – see oli jahmatavalt kainestav näha võrdlemisi noori mehi ja naisi, kallite autode ja uhkete riietega (noh, kui eelarvamus on, et väga palju alkoholi joob vaid vana meesterahvast eluheidik) ja suured ostukärud KUHJAS alkoholi täis. Ja neid autosid muudkui vooris juurde ja juurde. Väga kainestav.

    • Ei, seda muljet kindlasti sinu kirjutisest ei jäänud, et sa pooldad odavat alkoholi.

      Väga paljud inimesed pooldavad ja olen hästi palju näinud Facebookis ja mujal seda metsikut sõrgade vastu ajamist ja Ossinovski sarjamist, et näed, on alles lollakas oma aktsiisiga, see ei paranda midagi. Sellepärast kirjutasingi, kuidas mina asjasse suhtun.

      Ja kainestav – see on sul üks väga tabav sõnavalik siin 😀

  2. Kirjutasin ka täna sel teemal postituse, aga ma arvan, et asi ei olegi äkki otseselt alkoholis. Asi on selles, et kuskil on midagi NII ODAV! Osad inimesed ei suuda lihtsalt, kui midagi nii odavalt saab! Kahju, et selleks nüüd siis ostutus alkohol.

    • Täitsa huvitav mõte. Eriti juhul, kui inimene satub Läti piirile muus asjus, aga avastades “nii odava” käraka, topib pagasniku otsast lõpuni jooki täis.

      Kes aga etteplaneeritult lähevad alkoholitripile, nende puhul on tõenäoliselt mängus vastupandamatu vajadus juua ja teha seda võimalikult odavalt (või trotsist Ossinovski vastu).

      • Aga kui inimesed teavad, et kuskil on midagi nii palju odavam, siis neid lihtsal tõmbabki sinna. Võtavad veel sõpradele ka jne. See on massipsühhoos ja kõik see, mis ma oma postituses välja tõin. Ma arvan. Sekka ka muidugi meie mõistes joodikuid, kellele see alko on eluliselt vajalik.

        • lendav

          Ma ei tea, kui palju joodikuid Lätis käib, aga minu tuttavate (mittejoodikute) hulgas on neid päris palju, kes sealt aeg-ajalt alkoholi koju tirivad. See on tõesti nagu massipsühhoos. Alkoholi tuuakse koju baarikappi ka siis, kui seda tegelikult juuakse kõigest kaks klaasi aastas – üks aastavahetusel ja teine sünnipäeval (minu ämm näiteks, kes uhkusega näitas oma kappi, kus pole iial varem olnud sellist uhket kallite napside valikut – kõik viimaste aastate jooksul Lätist toodud). Käisime väikse seltskonnaga ekskursioonil Lätis, pisike poepeatus oli ka. Ja üks papi ostis ploki õlut, sest eelmisel aastal ostetud plokk hakkas otsa saama ja jaanipäev oli tulekul. See kuramuse plokk kukkus mulle ülevalt riiulilt sõidu ajal peaaegu pähe. Papi ei ostnud (Eesti päritolu, A Le Coq!) õlut Lätist mitte sellepärast, et ta siit seda poest poleks jaksanud või saanud osta (ja ilmselgelt ei ole ta üldse suurem jooja, kui aastaga ühest plokist jagu ei saa), vaid see on muutunud vähemalt Lõuna-Eestlase hulgas juba traditsiooniks. Lihtsalt nii tehakse. See on umbes samasugune jabur komme, nagu liivakivipaljanditele oma nime kraapimine – miks seda tehakse, kas sellel on ka üldse mingeid tagajärgi (paljandite puhul ilmselgelt negatiivsed tagajärjed, paljand hävib), sellele ei mõelda. Aga kõik teised ju teevad (kraabivad liiva sisse nimesid, toovad Lätist viina ja õlut!).

          Lätis ei käida mitte ainult alkoholi järel, vaid lähimaakonnad toovad sealt ka ehitus- ja remondimaterjale ning vist üldse peaaegu kõike.

          • Jah, olen nõus!

          • lendav

            Eriliselt jabur oli avastus, et mu laste isa toob sõiduauto pagasnikus Lätist talvekütteks kaminapuid võrguga. Ma ei ole sugugi kindel, et bentsukulu (siit piirini u.60 km) seda hinnavahet ära ei söö, korraga ju pagasnikus väga suurt koormat ei too. Ja miks ta üldse korralikke puid ei telli suvel juba ette ära. Aga noh, Lätis on ju odavam!

  3. Shaina

    Ise ma alkoholi ei tarbi üldse, kuid nüüd Riias käies sai isa tungival nõudmisel sealt Alkopoest läbi käidud. Lohutuseks ostsime talle ühe Läti nelikpaki, aga mis seal oli odav, olid pähklid. Seega ostsime hoopis hunniku pähkleid/seemneid. Kui ma õigesti mäletan, siis mandlid ja kreeka pähklid oli miski 8 eur kilo ja nt poolekilone pakk kooritud päevalille seemneid oli 60 senti! ja chia seemned 2,50 (umb nii). Seega jah, kui lähen uuesti autoga Riiga, siis peatun seal veel, sest kes siis odavaid pähkleid ei tahaks 🙂

  4. muide, ma arvan, et lahjade narkootikumide aktsiisi (ja riigi kontrolli) alla panek olekski mõistlikum kui praegune olukord.

    • … just nagu alko tarvitamise piiramiseks paistavad just nimelt piiramisabinõud – aktsiis, kättesaadavuse kellaaja piiramine jne – paremini töötavat kui täielik keeld. sest suurem osa tarvitajaid on ju tavalised inimesed, mitte sopajoodikud/-narkarid.

      • Eks see kõik ole hüpoteetiline, aga ma kaldun arvama, et kui narkots (lahja või mitte, vahet pole) oleks seaduslikult ostetav (vahet pole, mis hinna eest), jõuaks selle äraproovimiseni väga palju tavalisi inimesi, kellel täna puuduvad igasugused kontaktid narkodiileriteni jõudmiseks ja narkootikumide hankimiseks. Lisaks tarbiks edasi ka need, kes täna juba nagunii tarbivad.

        Ja ma võin kihla vedada, et kes iganes kanepi legaliseerimiseni jõuab, saab pärast kaela süüdistusi ja sajatusi, et “vaata, kus raibe, teenib sõltlaste pealt aktsiisiga pappi” 🙂

        • minu arust on vahe, kas lahja või kange – ohtlikkuse vahe endale ja teistele.

          ja teiseks on vahe, kas proovija puutub kokku narkodiileriga või igava Systembolageti taolise kauplusega.

          eks aktsiisiga papiteenimise argument päde ka alkoholi ja tubaka kohta. a ma pooldan igatahes seda printsiipi, et “maksustada tuleb pahesid, mitte vooruseid”.

  5. “Iga idioodi pärast, kes üritab meeleheitlikult ennasthävitava eluviisi viljelemiseks seadusest auke otsida, ei pea tervet riiklikku kava muutma (või sellest loobuma) hakkama.”

    100% täpselt minu mõtted!!!

  6. Kuna meil on sel aastal juubelite aasta, siis olen juba 2x Lätist alkoholi ostnud ja päris kõvasti säästnud. Hinnavahed on muljetavaldavad.

    Ossinovskit kiruv väga. Minu silmis on ta suurim süü keelamine. Ma ei taha elada riigis, kus keegi ametnik ütleb mulle mis kell ja muda süüa ja juua. Ma olen sellises riigis juba elanud. Aitab.

    Konkreetselt alko osas on probleem muus. Aktsiisi tõsteti liiga järsult. Kui oleks järgitud olemasolevat graafikut, oleks kõik ok. Praegune tegevus toob kaasa tagasilööke majanduses. Ja joomist ei pidurda. Ehk siis, tegemist on demagoogilise ja fiskaalmeetmega, mitte tervise edenduse preventatiivse tegevusega.

    Joomise piiramiseks on teised maailmas uuritud ja tõestatud meetodid. Nt hoiakud. Ma olen oma blogis sest mitu korda kirjutanud. Meie riiklikud vastuvõtud, seriaalid jne jne. Sealt peaks alustama. Aga see on kallis ja keeruline.
    Positiivne on, et sõltumata sellest mida nn riik teeb või ei tee, alkoholi tarbimine väheneb. Just sp et noortel on teised hoiakud.

    Näide elust. Põhikooli ekskurss. Küsin kaasas olnud emalt, et kas joodi palju. Üldse mitte. Vastab ta . Natuke tõmbasid kanepit ja muu aja istusid nutiseadmetes….

    • Sry vigade pärast. Telefoni jaoks on mul liiga paksud näpud 🙂

    • Kui kõrgem aktsiis toob kaasa tagasilööke, ei saa see ju kuidagi fiskaalmeede olla, kuna see lihtsalt ei too “loodetud tulu”.

      Eks aeg näitab, kaua need trotsiostlejad seal Lätis käia viitsivad. Ma usun, et inimene harjub kõigega. Ka natuke kallima õllehinnaga.

      Aga eks see ole ka perspektiivi küsimus. Mina ei näe alkoholimüügi kellaaja piirangus või kõrgemas aktsiisis riigipoolset ahistamist. Kui ma tahan juua, siis ma ka joon. Kell 1 öösel baaris või 1 asemel 5 õlut, lihtsalt maksan natuke rohkem kui enne. Joomine ei ole keelustatud, seda lihtsalt ohjatakse teatud meetmetega. See tehakse ebamugavaks.

      Ma olen muidugi ilmselt kohutavalt tagurlik, aga põhikooliõpilaste kanepi tõmbamine kõlab minu jaoks 10 korda hullemini kui alkohol. Jube. Kui narkootikumid on noorte uued hoiakud, siis… njah. Ma pole kindel, kas asi liigub paremuse poole. Aga see on täiesti maitse küsimus.

      • lohutuseks: kõige põhjal, mis ma lugenud olen, on kanep mitmes mõttes vähem ohtlik kui alkohol (alkohol on sõltuvusohtlikum ja muudab käitumist rohkem)).

        hea muidugi, kui noored oma areneva ajuga üldse psühhoaktiivsetest ainetest – sh ergutitest – eemal hoiaks. aga laias laastus tundub, et praegused “natuke kanepit ja nutiseadmeid” noored ongi üleüldse korralikumad kui minu noorusajal. siis jõid poisid end juba põhikoolis umbe. ja kas te seda mäletate, et siis oli kuum teema liiminuusutamine?

        ainult praeguste noorte ergutiharjumused tunduvad mulle murettekitavad. energiajoogid jne. aga võib-olla nad neid nii massiliselt ei tarbi, kui mulle tundub. ja lõppeks jõin ma ise juba keskkoolis kõvasti kohvi ja pole mul häda eriti midagi.

      • ps: mind häirib, kui räägitakse “narkootikumidest” justkui mingist täiesti erilisest ainete rühmast, mille hulka alkohol justkui ei kuulu. alkohol ja tubakas on samuti narkootikumid, alkohol sealjuures üks ohtlikumaid ja tubakas üks sõltuvusttekitavamaid.

  7. H.

    Hoiakutega seoses tuli mul meelde üks mõne aasta tagune juhtum, mis tõsiselt närvi ajas. Oli suveõhtu, panin AK vaatamiseks natuke enne 21t teleka sisse, parajasti käis saade Laulge kaasa R. Linna juhtimisel ja kaks viimast laulu olid seal konkreetselt joomiseteemalised. Ühes olid umbes sellised sõnad, et .. tahaksin olla nagu allveelaev, mis sõidab mööda viinajõge, ja ahmida seda endasse nii palju kui mahub. Nagu…!?!!? Täiesti uskumatu, kuidas saab sellist jama rahvusringhäälingu eetrisse lasta, eriti kui tegemist on koguperesaatega – suur seltskond väikestest lastest vanaemade-vanaisade laulis rõõmsalt kaasa. Kuidas on võimalik, et kellelgi saatetiimist ei tulnud pähe, et see lihtsalt ei ole okei?

    • Kas see laul?

      Kui te juutuubis selle klipi kommentaare vaatate, siis veel üks ameeriklane kiidab, et nii tore laul ja kas keegi tõlgiks talle sõnad ära. vaat millega Eesti kultuur maailma läheb. Mis Arvo Pärt.

      Ma puutusin sellega esimest korda elus kokku võimlemistrennis, kui treener naljaviluks PS Troika plaati taustaks mängitas. Mul läksid iga looga silmad rohkem punni pähe: ah see ongi siis see, millest ma kooli ajal ilma jäin, kui ma eriti kellegagi ei suhelnud. Äkitselt hakkas tunduma, et autsaiderlusel on omad head küljed.

  8. kirjutan igati alla Indigoaalase kommentaari hoiakute osale.

    oleks tore küll, kui Eestis oleks selline alkoholikultuur nagu Itaalias või Hispaanias, kus juuakse viisakalt tsiviliseeritult söögi kõrvale söögiga sobivat jooki – mitte ei jooda purjujäämiseks (kuigi Hispaanias kurdetavat, et inglise poismeestepeo-turistidega hakkab kohalikele noortele inglise lausjoomise kultuur külge jääma).

    hipsterikultuur õnneks liiguks nagu selles suunas. ei saa hästi purjujoomisekultuuri harrastada, kui oled nõus jooma ainult peent käsitööjooki, mida igalt poolt kättegi ei saa.

    • :)

      Ja nüüd mõtle selle peale, kui odav see alkohol Hispaanias või Itaalias on, paari euroga saab endale kannu portveini. Selle raha eest, mis Eestis väljas käies mõne napsu peale kulub, saab seal ennast laua alla juua. Ometi inimesed ei tee seda (kohalikud vähemalt mitte). Ei ole see maksustamine mingi imevõte, millega inimene pudelist välja tõmmata. Aktsiisi tõstmine on vaid silmakirjalik riigikassa vooderdamine ja millegi tegemise teesklus, sest selge on ju see, et inimesed ei hakka vähem jooma sellepärast, et kallis on, nad leiavad lihtsalt teise viisi odavalt oma kraami kätte saada, kui neil sellega nii häda on. Muidugi, soomlane käib nüüd ka Lätis, nii et ju statistiliselt meie alkotarbimine ka väheneb, kuid kas see ka tervisestatistikas peegeldub? Kahtlen siiralt.

  9. Nafta Mary

    See on puhtalt majanduse elavdamine ja raha väärtuse vähendamine, inimesed käivad ja toovad seda sama jooki ja saavad kätte selle ilma pakendipandi ja kõrgema aksiisita. Tore ju kui on vaja suuremat kogust jooke mingid peod, sünnipäevad jne. Teed reisi Lätti ja tagasi ja raha jääb üle, saad süüa ka osta. Kui hiinast osta tuleb odavam, siis ostad hiinast. Ma arvan, et te saate liig paju palka, siis tekkivad sellised mõtted no kui mina seda ei tarbi, siis see mind mittekuidagi ei puuduta, aga poed et müüa midagigi jjagavad selle aksiisi leiva ja piimaga solidaarselt ära nii saategi sellise toreda märkamatu püsiva hinnakasvu.

  10. Ma annan ka +1 Indigoaalasele! 🙂

  11. tavainimene

    Mina pooldan ka kallist alkoholi. Suhkrumaksu pooldan ka 🙂
    Lätis viinapoes (15 km) olen käinud kaks korda, põhiliselt kultuuriantropoloogiliste vaatluste eesmärgil. Aga, khm, ühe valge veini ikka ostsin. Siiamaani seisab sahvris.

    Kuskilt jäi silma, et aktsiisierinevus Eesti ja Läti vahel on tegelikult tilluke ja suurem hinnavahe tulevat kaubanduse juurdehindlusest. Ja osturallit õhutab kindlasti mingisugune laada-hasart. Selles vaates oleks kasulik ühel kaupmehel omada kallimat ja peenemat poodi Eestis ning odavamat ja prostamat poodi Lätis — maksimaalne võimalik raha tuleb ju kätte saada nii rikastelt kui vaestelt.

    • Just, sama olen minagi kuulnud, et aktsiis on Eestis stiilis 37 senti, Lätis 17 senti vms. Mitu korda väiksem küll, aga hinna tuntav erinevus tuleb ikkagi kusagilt mujalt.

      Mina pooldan samuti suhkrumaksu ka. Mitte sellepärast, et inimesi raskelt kottida, aga selleks, et tootja ei paneks meie toidu sisse nii palju suhkrut nagu praegu.

      • Me oleme erinevast põlvkonnast. Ma olen harjunud ja tahan tarbida naturaalset toitu. Ma ei taha sünt magusaineid. See on paraku meie tulevik, Sa tead mu tausta ja tead et ma tean seda.

        Kui eesmärk oleks tõesti tervis, tuleks maksustada suhkur kui tooraine. Nii et kõik magusad asjad sh kook ja komm läheks kallimaks. Samas naturaalne, looduslik suhkur, jääks maksustamata.

        • Ei tea, kui kaugele suhkru maksustamisega jõutakse, aga alustada jookidest ei ole mu meelest halb idee. Kui koogi puhul võib veel mõistusega aru saada, et seal on palju suhkrut ja seda ei tohiks väga tihti ja palju tarbida, siis jookide puhul on suhkru kogus peale vaadates hoomamatu.

          Mul on veel läbi lugemata, aga pooleli raamat nimega Sool. Suhkur. Rasv. Päris hirmus on lugeda.

          Ma ei tea, mis kahju teevad tervisele magusained (ei ole ühtegi kahjulikkust tõendavat uuringut sattunud lugema), aga ma nägin alles mõni kuu tagasi telekast Suhkrufilmi ja sain teada, mida teeb suhkur. Mõõdetavalt halvad mõjud ja juba mõne kuuga.

          • kuigi: kas siis tuleks maksustada ka naturaalsed mahlad? nende suhkrusisaldus on tüüpiliselt sama, mis limonaadidel, või suurem. täitsa looduslikult. puuviljad on suhkrupommid, neid otse süües ei tule suhkrulaks nii kergesti kätte tänu kogu tahkele kraamile, mis neil sees on. Aga väljapressitud täiesti naturaalne mahl on juba limonaadiga võrdne.

    • ainuke mure suhkrumaksuga, et kuidas vältida nende inimeste tabamist, kellel on reaalselt keeruline oma raha eest vajalikud kalorid kätte saada.

  12. kaisa

    Mina ootan seda aega, kui alkoholi enam toidupoest osta ei saa, vaid selleks peabki minema spetsiaalsesse poodi. näiteks anu on oma blogis kirjutanud, kuidas kanadas on samamoodi, mu meelest tundub megamõistlik.

    • Jah palun! Nii on ju ka Norras? See kui palju on Eestis alkoholi müüvaid poode on lihtsalt haige. Minu meelest olekski Ossinovski võinud just sellest alustada. Kohati mulle siiski tundub, et alkoholiaktsiisi tõstmisega lapitakse mingit eelarveauku ja sinna juurde räägitakse ilusat muinasjuttu sellest, kuidas inimesed nüüd vähem tarbima hakkavad. Kas tubakaaktsiis ka tõusis? Kuuldavasti on härra minister ahelsuitsetaja (seoses Võhandu maratoniga, kus ta osales, jäi kõrva). Tubakas on üks asi, mis minu meelest võiks ka kallim olla ja mille müük võiks olla ka piiratud kohtades.

    • seal spetsiaalses poes võiks olla ka pädevad müüjad, kes kohe aitaks, kui ma seletan, et ma tahan süüa lillkapsast tomatisalatiga, aga ei oska jooki valida, sest lillkapsas ja tomat eeldaks nagu üsna erinevat veini.

      • 😀

      • Lootus, et müüjad kaupa tunnevad, ei ole väga realistlik. Soovitan käia elektroonikapoes ja uurida telekate, pesumasinate, arvutite või epilaatorite vms kohta – 9 juhul 10-st saad vastu mökitamise. Kõige kindlam on ise netis eeltöö ära teha 🙂

        • aga elektroonikapoed on vähem spetsiaalsed. ses mõttes, et vähemate piirangute kauba poed niikuinii.
          kuulge. idee. alkomüüki piirakski väga hästi see, kui nõuda, et alkomüügikohas peab ostjal olema võimalik sellistele küsimustele asjalikke vastuseid saada.
          olekski selline piirang, millega käiks tsiviliseeritud joogikultuuri arendamine automaatselt kaasas.

        • aga epilaatorit ostes sain mina müüja käest küll abi ja soovitusi.

      • tavainimene

        Ma kardan, et pädev müüja ütleks, et lillkapsa ja tomati juurde ei joodagi veini vms 🙂
        Kuigi Alsace’is nad vist oma hapukapsa ja köömnete peale ikka rüüpavad midagi.

        • ole nüüd. lillkapsas on prantsuse ja itaalia köögis suure au sees, mis sa arvad, et nad joovad selle kõrvale piima või?

          mul vedeleb siinsamas kõrval raamat, mis ütleb juustuga lillkapsa juurde soovituse:
          “odav pehme marjane Prantsuse, Hispaania või Portugali punane vein, Côtes du Rhône, Ungari või Lõuna-Prantsusmaa merlot. Kui eelistate valget, siis chardonnay. Sobib ka puuviljane hele või tume ale.”
          (vabandage kursiivide puudumise pärast, mul see läpakas ei taha miskipärast neid linnukesi teha, mida html-i jaoks vaja on).

          Ja tomati kohta:
          “Kergete tomatitoitude kõrvale sobivad kuiv Prantsuse rosé, Hispaania rosado ning kuivad Prantsuse ja Itaalia valged veinid. /…/ Tomatisalat: odavamad kuivad Prantsuse valged veinid ja Itaalia valged, näiteks Verdicchio ja Orvieto, Lõuna-Prantsusmaa rosé’d ja Hispaania rosadod. Või sauvignon blanc.”

          Ma suudan siit järelduse teha, et kerge prantsuse või itaalia chardonnay oleks paras kompromiss, mis ei tohiks kummalegi liiga teha (aga Itaalia pärismaised viinamarjasordid ja Sauvignon blanc oleks juba lillkapsa jaoks liiga happesed ja tapaks tema õrna maitse ära; pinot blanc võiks minna, aga pinot bianco oleks liiga hapu), aga no äkki on midagi põnevamat ka.

          ja kui sellistesse detailidesse kogu aeg süveneda, siis enda purjujoomiseks aega ei jäägi.

          • ja mis siin Alsace’ist rääkida. Ka Saksamaa on veinimaa.

            Ja point pole nagunii selles, mis on kelle rahvusköök (kuigi rahvusköögid aitavad, kui nad on pika katsetamise peale mõne hea kombinatsiooni avastanud ja endal pole vaja jalgratast leiutada), vaid selles, mis tõstaks maitset esile, mitte ei sõidaks sellest teerulliga üle.

          • tavainimene

            Nojah, mina olen see lihtsameelne maainimene, kes kunagi 90ndate alguses luges Ekspressi elustiili-lisast, et “salati juurde veini ei jooda”, ja usub seda siiamaani 🙂

            • kergeid veine juuakse, aga kui salat on nagunii lisand põhiroa ehk lillkapsa juurde, sis on nagunii teine loogika.

            • Aga tagasi joomiskultuuri juurde: ma olen kuulnud, kuidas mitmelt eri poolt välismaalased on imestanud, kuidas siin nii palju lihtsalt niisama juuakse (mitte toidu kõrvale). Ja mitte isegi ainult alkoholi kohta!

              Prantslased imestasid selle üle, kuidas küll eestlased nii palju alkoholi välja kannatavad; aga üks iraani neiu näiteks imestas selle üle, kuidas üleüldse justkui peaks seltskonnas mingit vedelikku tarvitama. Sest kui ta oli eestlastega ühel peol, siis need muidugi teadsid, et alkoholi pole talle mõtet pakkuda, mis tähendab, et talle kiputi mahlaklaase või teetasse või kohvi või mineraalvett kätte suruma. Ta ei saanud üldse aru, miks üleüldse nii palju vedelikku on vaja sisse luristada. Paistab, et siin on millegi lonksamine kohustuslik suhtlemise osa.

            • … ja tundub, et kui eestlane tahab vähem alkoholi juua, siis ongi tema lahendus eelkõige juua selle asemel alkoholivabu jooke, mitte lihtsalt vähem juua.

              Iga kord, kui mingil alkovabal õllel on allahindlus, on selle margi lahter riiulis tühjaks ostetud. Täiesti tühjaks.

              (muide, küsimus: miks alkovaba õlu nii kallis on? ma pean silmas, et aktsiisi sellel ju ei ole, aga hind on odavama tavaõllega võrdne või sellest kõrgem).

              • See on hea küsimus. Aga küllap on kuidagi ka selles just Ossinovski süüdi 🙂

                • kui juba viriseda, siis: kõige maitsvam alkovaba õlu on filtreerimata Clausthaler. ei ole ka kõige odavam. a mis kõige nõmedam: märkide järgi oleks tal nagu pandipudel, aga ükski taaraautomaat seda omaks ei tunnista.

                  raha rahaks, aga täiesti korralikke pudeleid lihtsalt pakendikonteinerisse loopida tundub maru nõme. klaaspudelid! neid saaks veel mitu korda kasutada.

              • Ipi

                Alkovaba õlu on kallis, sest tootja surub osa aktsiisist jms kuludest selle hinna sisse ka ära. St kõrge hind on juba tootjalt sisse ostes, mitte poed/baarid ei hoia hinda kunstlikult kõrgena.

                • ma kahtlustan veidi ka seda, et õlle alkovabaks saamine on tehniliselt keerukam kui lihtsalt õlletegemine.

  13. Nafta Mary

    Muidugi toetage igat hinnatõusu see ongi just Teie hinnatõus, nagu suhktutrahv on ju ka varjatud maks mille riik kinni taob koos menetluskuludega, Tavalised inimesed on ikka väga lühinägelikud ja pisikese mälumahuga arusaamine on ka selline, et kui kassidele maks määratakse, siis ju see mind ei puuduta las kassid maksavad, 🙂

    • Hmm. Kes meist siin on öelnud, et see maks meid ei puuduta. Ja kui puudutabki, mis siis sellest? Vaata, arenenud maailmas ongi kõrged maksud, sest riik peab pakutavaid hüvesid millegagi kinni taguma. Meil siin kaanitakse ja süüakse end haigeks (suhkrumaks ja alkoholiaktsiis) ja siis sellest piskust, mis haigekassal on, ravitakse neid enda tervisest mitte hoolivaid isikuid. Ja samal ajal mina ravile ei pääse äkki, sest raha on otsas. Mis siis, et mu sotsmaks on koguaeg makstud. Kõigel on põhjuslik seos ja peaks ikka päris eilane olema, et mitte mõista, et maksutõusud meid kõiki mõjutavad. Aga vot alkoholi ma selle aktsiisitõusu tõttu Lätti ostma ei lähe. 🙂

      • Nafta Mary

        Ma K ei lähe aga inimesed käivad ja Läti jääb teele ette, siis võib ju tellida samas tahaks vaest Lätit toetada kui sealt ostes odavam tuleb raha jääb ju eestlasele rohkem alles ja ta saab ravida ennast sellega. 🙂 Võibolla nüüd hkkavad inimesed mõistma, mis häda neil soomlastel oli kes eestist massiliselt alkot ostsid. 🙂

Trackbacks

  1. Ikka jälle alkoturismist – Hääleta õigel pool teed

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: