Maksupaanika

Mitu blogijat on täna sel tähtsal teemal kirjutanud ja ma ei hakka oma suurte kommentaaridega rohkem risustama.

Kirjutan ka ise, mõtisklen kaasa.

Manjana juures lugesin, et inimesed kardavad maksude arvestamisega puusse panna, sest kardavad, et vahepeal võivad selga sadada mingid ootamatud sissetulekud.

Oot, mis ootamatud sissetulekud? Rääkige mulle ka, kust võib ootamatu sissetulek välja karata ja kogemata oimetuks lüüa? Ma teaks ka siis oodata 😛 Hetkel ma ei suuda küll välja mõelda ühtegi ootamatut sissetulekut. Ehkki ma olengi väga fantaasiavaene inimene.

Siis räägitakse ettevõtliku ja hakkaja inimese karistamisest. Selles mõttes ma ettevõtliku inimese karistamise jutust aru ei saa, et kui sa teenid kõrgemat tulu – ükskõik, mis huvitavate vahendite või mitmete töökohtadega korraga, siis sa oledki juba rahakas inimene, kes peaks rohkem makse maksma. Kas sa saad selle suurema sissetuleku ühel töökohal vastutusrikkal või muidu hästi tasuval koha töötades või põhikohaga lihtsamal, vähem tasustataval tööl teenides, aga samal ajal ka muude asjadega lisaks rapsides, pole ju tegelikult oluline.

Kui saad kokkuvõttes piisavalt suurt tulu, et kvalifitseeruda “rikkaks”, siis millest küll see paanika ja karistamise jutt. Sissetulek on sissetulek. Või ei ole v? Et kui põhipalk juhtub olema väiksemat sorti, aga rikkus tuleb muudest allikatest, siis peaks seaduse silmis sind ikkagi kohtlema kui vaest inimest ja sulle peaks pakutama samu hüvesid, mida pakutakse sellele vaesele inimesele, kellel täiendavaid tulusid pole? Või kuidas seda asja nähakse? Mul on raske mõista 🙂

Austraalias näiteks maksin kõrgemaid makse kui tegelikult oleks pidanud. Tuludeklari täitsin aga ära (oli oluliselt keerulisem kui Eestis, paljud palkasid spetsialisti seda nende eest tegema ja seda ilma kiunuta) ja pärast kanti ülemakstud papp arvele. Lihtne.

Kas sel kevadel mitte ei makstud madalapalgalistele ka toetust alles pärast tööaasta lõppu, kui maksud olid ammu riigile nii öelda ette tasutud? Viskas keegi sellepärast sussid püsti? Minu meelest mitte. Võeti raha vastu ja kõik olid rõõmsad.

Mu meelest on palju mõistlikum raha mitte ette kulutada ja pärast “sülle sadanud” ootamatust (aga samal ajal ka palavalt oodatud) maksutagastusest rõõmu tunda. On ju selline võimalus ka olemas, et hakkad makse maksma nagu “rikas” inimene ja pärast saad riigilt liigselt makstud summa tagasi?

Jube raske on mul siiski aru saada sellest kiunust, et näed, olen ettevõtlik, teenin raha, aga nüüd riik keeldub mind vaesena nägemast, kuna järsku muutuvad olulisteks faktoriteks ka igasugused muud sissetulekud. Enam ei saa vaest mängida ja see ajab endast välja. Kui saad suuremat tulu, järelikult sa pole vaene. Lõpeta teesklemine ja lõpeta lootmine, et ehk õnnestub ikka kuidagi riigi eest varjata, et ma tegelikult olen rikkam kui seni arvati.

Fakt on see, et kuskilt peab piir jooksma. See piir, kust alates kvalifitseerud teistest suurema sissetulekuga inimeseks. Mina ei tea kah, kas see piir on praegu kõige õigemini arvestatud.

Ma ise ei tunne, et ma oleks mingi ropult rikas ja edukas inimene. Aga samas ma tean, et leidub inimesi, kelle sissetulek on väiksem ja ma leian, et see on täiesti okei, et ma neist rohkem makse maksan. Kusjuures ma ei tunne, et riik mind sellega karistab. Mina ootan riigilt teatud teenuseid ja olen selle eest nõus ka makse maksma.

Miks mõni arvab, et talle peab iga kell, igal ajal ja igas kohas kõik tasuta tulema, ilma et ta ise midagi panustama peaks – no ma pole sellistest kunagi aru saanud.

Advertisements

51 kommentaari

  1. kaisa

    mina ei saa üldse aru, mis meeletust kaotusest inimesed räägivad. näiteks kui inimesel on palk 2500 eurot brutos, siis hakkab ta järgmisel aastal saama kätte 36 eurot vähem. tõesti õudne. röövimine päise päeva ajal! nii palju mõistus ja raha jagamise oskust võiks ikkagi olla, et see paarkümmend eurot eelarvesse auku ei löö.
    jah, saan aru sellest, et mõnele tundub see võib-olla ebaõiglane, aga minu jaoks isiklikult tundub sellise asja üle nutmine.. nõme 😀 eriti arvestades seda, et sellise palga juures see 36 eurot ei ole üldse tunnetatav, aga samas 500 eurot teeniva inimese jaoks on see suur abi.

    ja sellest vingust saan ma veel vähem aru, et issakene, nii raske arvutada ja kust ma tean kui suur mu tulu on jnejne.. appi!

    • 36 eurot vähem – jah, see viib rööpast välja 😀 selline sissetuleku vähenemine jahmatab, ahistab ja avaldab negatiivset mõju ilmselt ka veel 2500 eur teeniva inimese järeltulevatele põlvedele.

  2. lendav

    Nooh, mulle tuleb aeg-ajalt ootamatuid tööotsi. Nende tööotste najal ma tegelikult elangi, sest palgast oleksin ammu koos lastega nälga surnud. Aga paraku on tulud kokkuvõttes nii väiksed, et mingi trikiga ei ületa mu palk ja lisad 14400 eurot aastas. Jõukamate inimeste kohta ei oska öelda, aga minu olukord küll (teoreetiliselt) paraneb. Enne sain miinimumi, mis tähendab, et peale maksude maha arvamist kukkus elamiseks arvele 398 eurot kuus. Jaanuarist alates peaksin kätte saama ligi 500.-, töötuskindlustus ja teine sammas tuleb sellest maha võtta. Aga reaalsus on see, et ka selle suurema palgaga ei ole võimalik üürida korterit, maksta poja ühikaüüri, toetada kahte veel õppivat last ja ise ka kuidagi ära elada. Nii et maksumuudatus on küll tore, kuid päriselt rõõmu ma sellest tunda ei oska. Ikka tuleb leida nö. haltuurasid. Olgu siis saagimise või maalimise näol või vibu ehk sportrelva instruktorina. Aga ei saa öelda, et lisateenistust ei pakuta, pakutakse küll! Instruktori tunnipalk on siin 7 eurot, paar korda paar tundi tööd ja juba saab poodi leiva järgi minna!

    Tegelikult ei ole ka mul ootamatuid sissetulekuid. Kõik on puha oodatud. Ette teadmata, jah, aga siiski oodatud. Instruktori kursustel käisin täiesti teadlikult, sae olen kätte võtnud sihilikult, maalid ja joonistused on kogunisti näitustel olnud – kõik ühe ja sama eesmärgiga – leida ootamatuid sissetulekuid 😀 Nii et kui tahad ootamatuid sissetulekuid, siis tuleb neid aktiivselt oodata!

    • lendav

      Eks igaüks vaatab olukorda oma mätta otsast. Loen artikleid, kus õed halavad, et lisatöö ei tasu enam ära, sest asenduste eest ei saa ju peale maksude maksmist 1,5x tunnitasu kätte. Läinud nädalal olin sunnitud asendama haigestunud kolleegi ja peale neid artikleid käisin sekretärilt küsimas, et mismoodi meie ületunde tasustatakse? Pooleteistkordselt, nagu seadus ette näeb? Ja mis ma kuulen – tõenäoliselt vormistatakse asendus lisatasuna, mis on täpselt tunnitasu suurune, mitte -kordne. Sest palgafond kõhn ja muud värgid. Kurat. Mulle maksab põhimõtteliselt palka LINNAVALITSUS. Kool on ju linna allasutus. Ja nad lubavad endale sihukest pornot. Ma kaotan ilma maksudetagi päris mitu eurot. Maksudeni see palk lihtsalt ei ulatu ju. Huvitav, mida nad võidavad, kui jätavad koristajale ületundide eest suurema tunnitasu maksmata? Sellest ei saa ju uuele vallavanemale isegi väärilist preemiat kokku hoitud. Või ma ka ei tea.
      Vabandan läbustamise eest, aga ma pidin selle kuhugi välja kirjutama.

      • Sellise jama peale tahaks kuhugi kaevata. Kui hakatakse inimesi tööandja poolt huiama (kah vabandan). Iseäranis, kui tegemist avalikku sektorisse kuuluva asutusega :/

  3. Ma saingi nii aru, et tavalised kontoritööd tegevad inimesed “kardavad” ootamatuid sissetulekuid. Ma kontoris ei tööta, aga kontoritööd teen küll ja ma tahaks küll teada, kui on mingid ootamatud sissetuleku võimalused, milleks peaksin valmis olema 😀

    Kui ise teed teadlikult lisatööd juurde, peaks see üsna ootuspärane lisasissetulek olema 😛

    Aga jah, mind just huvitab see välk selgest taevast ootamatu sissetulek, mis kogu maksuarvestuse uppi lööb. Et kust nood tulevad.

  4. Mul on mulje, et paljud on maksumuudatusest valesti aru saanud ja kardavad sissetuleku vähenemist ka siis, kui see neil uue korraga tegelikult suureneb. Tähendab, mures on inimesi, kelle sissetulek on tõesti küllalt väike, et maksu suurenemise pärast muretseda – ainult et nende maksud tegelikult hoopis vähenevad.

    • no ja siis on vbla see väike vähemus, kellel on päriselt muretsemiseks põhjust, sest enam ei saa abikaasad ühist deklaratsiooni esitada. mul on tuttav 4 lapsega pere oma majanduse niiviisi üles ehitanud, et mees teenib üle keskmise palga, aga naise palk on 300 neto. Kui kahe peale ära jagada, on nina peale alla 1200. Varem esitasid nad koos tuludeklaratsiooni, nii et maksuvabastusel arvestati nende kahe sissetulekust arvutatud keskmisega. Naise sissetulek maksumuudatusega märgatavalt ei tõuse, sest ta sai nagunii minimaalselt üle vana tulumaksuvaba piiri. Nende maksukoormus tõuseb, ilma et neid pere peale kokkuvõttes rikkuriteks lugeda saaks.

      • (st minu ligikaudsete kalkulatsioonide järgi kaotavad nad 200-250 eurot kuus ja kui kaks inimest teenivad keskmiselt kumbki 1200 ringis bruto, siis annab see kaotus tunda, arvestades, et neil on ka ülalpeetavaid (kelle pealt enam lapsetoetust ei saa, sest liiga suured).

        • Ritsik kirjutas täna oma postituses: “Mulle meeldib põhimõte, et vastutada tuleb oma elu eest ise.”

          Ja mulle ka meeldib see põhimõte. Kutsuge mind väiklaseks, aga selle asemel et otsida võimalusi, kuidas kõrgepalgaline (ja seda see mees ju tegelikult on) ei peaks maksma nii palju makse, nagu antud palgaga tegelikult peaks, võiks panustada oma elu teistmoodi korraldamisse, nii et saaks hakkama ka maksuaukudes laveerimata.

          Üldse mitte paha pärast, aga ma küll riiki ei süüdista, et seaduse tegemisel ei võeta arvesse iga võimaliku erandi seisukorda, kes on oma elu üles ehitanud mingitele pakutavatele soodustustele. Kui elu soodustustele seadmine on aga meeltmööda, eks siis nüüd tuleb midagi muud välja mõelda, sest soodustused ei kadunud ära – need lihtsalt muutusid.

          • eks nad nüüd üritavadki, naine otsib uut tööd. vana töö jaoks on see kaotus, sest ta on selle jaoks kõige kvalifitseeritum inimene, aga kuna see on ülikooli töökoht (pool kohta), siis ei saa otsesed ülemused tema palgas midagi muuta.

          • ütleme nii, et ma ei arva samuti, et uus maksukorraldus mingi katastroof oleks, aga sellisel juhul ei saa ikkagi eitada, et nende elu muutub raskemaks. ja asi pole ju isegi selles, et keegi oleks oma elu spetsiaalselt soodustustele üles ehitanud – inimesed lihtsalt kalduvad eeldama, et nii, nagu on olnud, jääb ka edasi.

        • kaisa

          aga iseenesest ju ei pea seda uue tulumaksuvabastuse avaldust tegema ja võib edasi nãiteks 180 euroga minna

          • kaisa

            aa, ma alles praegu lugesin uuesti, et mees teenib üle keskmise palga. siis nevermind.

  5. T.

    Sa kirjutad ise ka, et kvalifitseeruda “rikkaks” jutumärkides. See ongi teema – need inimesed ei ole tegelikult nii rikkad, et veel ekstra rohkem maksta. Rohkem maksavad nad niikuinii.

    • Kuskilt tuleb piir tõmmata. Ma näen seda maksuvaba miinimumi teemat vähem teenivate inimeste järeleaitamisena. Teatud piirist alates see lõpetatakse. Ma ei arva muidugi, et 1200 eurot teeniv inimene on rikkur. Aga kas ta tegelikult järeleaitamist vajab? Ega vist ei vaja.

  6. Minu näide ootamatust sissetulekust: alustasin eelmisel aastal investeerimesega ja vastavalt jõudlusele üritan iga kuu raha kas ühisrahastusse või LHV Kasvukontole panna. See tähendab seda, et iga kuu tiksub mulle intresse ja kvartaarselt ka dividendid.
    Nüüd lähevad need kõik minu aastatulu alla, mitte ainult palk, aga kahjuks ma ei saa päris täpselt ennustada, kui palju ma nende pealt kokku teenin.
    Lisaks sellele töötan ametikohal, millega kaasneb tulemustasu ning lisaks on meeskonnapõhiselt võimalik teenida 4 korda aastas boonust. Boonuse suurus sõltub, kui mitu eesmärki sai täidetud.

    Ehk siis jah, väga palju võib olla selliseid ootamatuid tulusid. Ning asjaolu, et nüüd lähevad dividendid topeltmaksustamisele (küll siiski kaudselt, sest otse ju keegi neilt tulumaksu ei võta – jokk), on pullikaka.

    Mulle siiski tundub, et karistada saavad need inimesed, kes teenivadki seal 1200-2300 euro vahel ning üritavad mingite lisatuludega oma eluolu parandada. Nemad kipuvad ka kõige ausamad olema. KÜll need täitsa jõukad juba kõiksugu skeeme oskavad leiutada ning sissetulekuid peita.

  7. Tänapäeval, kus inimesed üldse ei süvene ja loevad vaid pealkirju, võib leida paanikat (otsides seda Facebookist, uudisteportaalide kommidest ja isegi tänapäeva “uudiste”portaalide artiklitest) igalt poolt. See TEGELIKULT ei tähenda, et päriselt ka PAANIKA on. Ehk et ma väga ei saa aru, mis erilisest paanikast need blogijad kõik paaniliselt kirjutavad 😀

  8. Nagu ma Manjana all just kirjutasin – Eesti inimesele ei meeldi ootamatused…. isegi kui need ootamatused on aasta aega ette teada (keegi mäletab kuidas see prügi sorteerimise vms seadus hakkas ka kõigi jaoks “ootamatult” kehtima, mis siis, et EU direktiiv või määrus (vms), mis selle muudatuse ette nägi, oli tegelikult ametkondadele juba 3-4 aastat ette teada?). Mina arvan ka, et inimesed tahavad olla VALMIS selleks, et ootamatutel juhustel võib riik neilt raha juurde küsida, selle asemel, et tuludeklaratsioonis vaataks neile vastu suur ümmargune null. Ja nad tahavad olla valmis selleks, et nad ei peaks juurde maksma, sest keegi üldiselt ei taha juurde maksta. Kui pensionär näiteks veel tööd ka teeb piisaval määral, siis selline pensionär kaotab rahas – jah, võib ju öelda, et pensionär kelle tulu on üle 1200 euro bruto on “rikas”, aga me kõik ju teame millised on pensionid ja mitte keegi ei tohiks hukka mõista, kui vana inimene üritab veel vanadekodu jaoks raha koguda (ei pea siinkohal silmas neid, kes on juhatustes ja muudel kõrgetel kohtadel, vaid täiesti tavalisi, ent töölkäivaid pensionäre).

    Eks see oleneb ka. Minu sissetulek on piisavalt väike, et mina olen üks neist, kes võidab sellest seadusemuudatusest. Ent kaudselt ja otseselt mõjutavad mind riigi maksupoliitikas muud asjad, ehk küllap suurema tõenäosusega kaob see lisaraha mul muud moodi ära. Teisalt – nagu ma ise kirjutasin – ma olen täiesti nõus, et rikkam peaks maksma rohkem. Vaieldakse lihtsalt selle üle, et kas inimene, kes teenib vahemikus 1200 bruto ja 2099 bruto – kas see alumine ots ikka on seal “rikkam”, kelle maksuvaba tulu peaks olema väiksem ja kas ikka saab öelda, et kaotus 36 eurot kuus on iga rikka jaoks tühine asi?

    Ennekõike aga usun ma seda – see ei ole paanika, aga see on asjaolu, et meedia kirjutab ning maksuamet kirjutas alles veel hiljuti, kuidas nad tegelikult VEEL ei tea, kuidas asjad päriselt olema hakkavad. Inimesed on mures, sest nad ei taha ootamatult lisakulutusi teha. Eelmine süsteem oli lihtne ja selge, nüüd aga peavad inimesed ise rohkem tööd tegema. Jah, seda tööd ei pruugi olla palju, aga kui inimesel on lubatud 15+ aastat lihtsalt klõps-klõps-klõps tuludeklaratsiooni jaoks teha, siis igal juhul ollakse esialgu närvilised. Lõplik selgus saabub nii kui nii alles 2019. aastal veebruaris – küllap selleks ajaks on ka kõik maha rahunenud.

    • Inimesed on üle ilma mugavad, kellelegi ei meeldi esimese hooga uued asjad. Aga kui mitte midagi kunagi ei muutu, siis ei saa ka kellegi elu paremuse poole liikuda. Meil pidevalt ollakse rahulolematud ja räägitakse, kuidas elu Eestis on vaesematel ikka kohutavalt sitt ja paha. Aga samas muutuma pole keegi nõus. Muudatus – oi, see on hirmutav, võitleme igaks juhuks vastu, et jumala eest midagi ei muutuks (loe: paremaks läheks)!

      Oleks siis, et elu on praegu kõigil õudselt hea. Vaene pole keegi, kõik on lihtsa ja hästi toimiva maksusüsteemi ja oma sissetulekuga hästi rahul. Siis ma saaks aru, et see on täiesti vastuvõetamatu, kui paha valitsus asuks nii hästi toimivat süsteemi uuendustega “lammutama”. Aga kas on ikka nii, et see olemasolev on lilleline ja hea, kõigile täiesti meeltmööda ja õiglane?

      Ma toon jälle oma Austraalia näite, sest see lihtsalt sobib nii hästi. Sinna suundub elama-töötama absoluutselt igat masti Eesti põmmpäid. Väga kiiresti tehakse endale kohaliku tööelu reeglid selgeks ja neis opereeritakse väga edukalt. Tööle asudes teatakse, kuhu kasti tuleb linnuke teha. Ja seal tööle asudes tulebki kohe ise ära otsustada, millises mahus sa makse maksma hakkad. Tuleb see vastutusrikas otsus terveks järgnevaks aastaks vastu võtta. Võõral maal saavad igasugused eestlased sellega hakkama. Kodumaal muututakse aga abituteks jõnglasteks, kes trambivad jalgu vastu maad, et pole võimalik ja mina ei oska…

      Asi ei ole üldse nii hull.

      • Ma olen kõigega, mida sa kirjutasid nõus. Aga ma leian siiski, et kui riik on 15 aastat juurutanud mõtlemist, et inimene ei pea ise mõtlema, vaid tema jaoks on kõik juba ette nö. otsustatud, siis ei ole see nii üllatuslik kui nüüd korraga inimesed muretsevad ja üle mõtlevad, sest nende jaoks on süsteemimuutus suur.

        Küllap läheb see ka üle – praegu tehakse avaldused küllap väiksema tulumaksuvabaduse peale või üldse mitte, et siis pärast 2019. aasta tuludeklaratsiooni vastavad korrektsioonid teha.

  9. Küsimus pole ometi selles, kes vähem või rohkem maksab. See on vaid virvendus.

    Küsimus on selles, et valitsus teeb maksupoliitika otsuseid rapsides ja tulemuste peale mõtlemata.

    Maksud on majanduse ja inimeste käitumise mõjutamise vahend. Selle jaoks on Rahandusministeeriumis suisa eraldi osakond, võite selle põhimäärust lugeda siit: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/kontaktid/pohimaarused/maksupoliitika_osakond.pdf
    Ehk – iga maksu-otsuse taga peaks olema arvestus, olemasolevate andmete analüüs, prognoos. Ja alles SELLE JÄREL poliitiline otsus.

    See, kas keegi meist saab aasta lõikes sada või tuhat eurot rohkem… on.. virvendus. Tähelepanu kõrvale juhtimine. Kuid riigi jaoks olulisi otsuseid tehakse lihtsalt… lambist. Ja SEE on vale

    • Mul tundub, et paljude jaoks on asi siiski just selles 30 euros, mis nende rahakotti jääb või sealt kaob. Üldse ei vaidle, et see, mis sa välja tõid, on oluline. Aga suurele jaole on see täitsa teine dimensioon, küündimatu kõrgus. Enda 30 eurot tundub nagu tähtsam.

      • Meedia ja seega ka blogid peakski tegelema päriselt vs olulise selgitamisega. Iga artikkel, mis seletab 30 eurost, tõmbab tähelepanu päris probleemilt eemale.

        • … päriselt vs näivalt olulise selgitamisega.

  10. Felicity

    Minu arusaamise järgi häirib inimesi just see, et nö rikkad maksavad ju niigi rohkem. 4000 pealt on 20% tulumaksu ju ikka suurem summa kui 1000 pealt. Ja nüüd riik täiendavalt kehtestab veel suurema astme. Loomulikult peab madalapalgalisi toetama, aga seda saaks teha ju nii, et 500 tulumaksuvaba kehtib kõikidele ja vaesemad võidavad ja rikkamad ei kaota. Puuduv maksulaekumine võiks tulla luksuskaupade maksustamisest, a´la luksusautod ja muu selline, mis ei ole elementaarne. Eestis on seni ainult jukerdatud palgamaksude ja käibemaksuga, mis puudutab kõiki ühiskonnakihte, aga võikski rohkem maksustada luksust. Praegune keskerakondlik tulude ümberjagamine ei ole jätkusuutlik ja ei elavda majandust, mis võiks siiski olla prioriteet. Raha tõstmine ühest hunnikust teise tundub lühinägelik.

    • Ei vaidle vastu, et luksuse maksustamine on üks tee. Aga see tooks kaasa veelgi hullema kisa kui miski muu iial toonud on 🙂 Kilovatipõhise automaksu arutelu veel mäletad? Oi, õudu 🙂

      Muide, ka rikaste suurem maksustamine läbi luksuskaupade oleks “keskerakondlik tulude ümberjagamine”. Kindlasti ei oleks see kuskilt otsast reformierakondlik lähenemine. Rikkad oleks esimesed, kes kisama pistaks.

  11. Bianka

    Teatud grupi inimeste jaoks on siin tegu topeltmaksustamisega ja tulumaksuvaba miinimum neile üldse ei rakendu. Näiteks pensionär, kes on oma elutööna rajanud firma ja saab sealt aeg-ajalt dividende. Dividendid on juba korra tulumaksuga maksustatud, aga ikkagi arvestatakse seda summat, kui uue valemi järgi leitakse maksuvaba tulumaksumäära. Seega võib juhtuda, et inimene jääb oma pensioni maksuvabastusest ilma,kuigi ainus maksustatav tulu ongi tal pension. Dividendi saamine või selle suurus on enamasti ettearvamatu, kuna see sõltub teiste osanike otsustustest ja firma aasta tulemist.

    Muidugi, enamuse inimeste jaoks on see “rikaste mure”, aga topeltmaksustamine ei ole millegagi õigustatud.

  12. no kuidas võtta. Mul on siin ca 200 alampalgaga inimest, keda see väga puudutab, kuna maksutulu sõltub kuust, ületundidest, vahetustest. Ja need inimesed, paljud miteteestlased, on väga mures. Ja ettevõte peab hakkama korraldama koolitust, et mida neile iniemstele soovitada ja kuhu pöörduda

    • Ma sain eile raamatupidaja saadetud kirja, kust ma alustuseks ei saanud midagi aru, mis ma tegema pean. Tundus, et ma ei viitsi süveneda hetkel, liiga keeruline.

      Aga täna nägin FB-s jagatavat sellist videot:

      http://tv.delfi.ee/saated/sotidselgeks/kiirulevaade-kuidas-tulumaksuvaba-miinimumi-tous-sind-mojutama-hakkab?id=80270432

      Ja teen nii nagu seal soovitavad. Ei ole midagi keerulist.

    • Klari

      Minu tööandja – ca 600 mitte just väga kõrge palgaga inimest, väga paljud mitte-eestlased – just nimelt niimoodi tegigi, et palgaarvestaja tegi töötajatele koolitused, mida teha, kuidas arvutada, mis on tulu jne jne. Samuti kuu sissetulek on kõigil erinev sõltuvalt vahetustest, boonustest, ületundidest jms. Sai selgitatud küll.

  13. Kuidas kasvatada inimest kirjutas “kas inimene, kes teenib vahemikus 1200 bruto ja 2099 bruto – kas see alumine ots ikka on seal “rikkam”, kelle maksuvaba tulu peaks olema väiksem” – selle vahemiku alumine ots peaks ikka võitma. Mängisin maksukalkulaatoriga: 1500 eurose brutopalgaga inimesele jääb uue süsteemiga rohkem kätte kui vanaga; 1600 bruto pealt tuleb juba õrnalt rohkem maksta kui eelmisel aastal.

    • väh, eksisin – ka 1600 brutoga jääb rohkem kätte kui enne.

  14. Nell

    Mind veidi häirib uue süsteemi puhul vaid see, et esimene aste on 1200€ ja see ei ole minu meelest nüüd küll mingi “rikkus”.
    Meil ka tööl raamatupidajad selgitavad inimestele uut süsteemi ning selle nüansse. Teadmatusse ei tohiks keegi jääda.
    Ja mis ootamatutesse sissetulekutesse puutub siis meil makstakse kontoritöötajatel kinni ka ületunnid ning need võivad küll sissetuleku “järgmisse kasti” kergitada.

    • jah, aga sellel “esimesel astmel” on maksuvaba summa ikkagi suurem kui varem. nagu ma kirjutasin, rohkem maksu hakatakse maksma kuskil 1600st ülespoole.

  15. Mina olen mõõdukalt segaduses jätkuvalt. Mitte kogu aeg, aga kui meelde tuleb, siis jälle olen. Ma nimelt ei saa ikka veel aru, kas arvestus on kuu- või aastapõhine. Ma lihtsalt olen see inimene, kes täiesti ilma ootamatuseta saab mingil hetkel ühes kuus kahest kohast sellist tasu, mis liigitab mu eriti rikaste inimeste hulka, kuigi aasta peale ärajagatuna olen too tavaline rikkur, kes peab lihtsalt arvutama. Selle viimasega saan ma hakkama, nii valem kui ka kalkulaatorid on õnneks olemas 😀 Just nüüd Manjana juures Kuidas kasvata inimest kirjutas, et temale teada olevalt peab ka igas kuus õige summa olema (ei piisa, kui aastatulu on “õige”, ta küll kirjutab alampiirist, aga vahet ju pole), ja mitte keegi ei lükanud seda ümber. Ma siiani ikka eeldasin vaikimisi, et see, mis lõpuks loeb, on see, kui palju ma terve aasta jooksul teenin. Palun keegi öelge mulle, et see on nii 😀

    Et siis mul ei ole midagi sügavamalt maksusüsteemi muutuse vastu, ma lihtsalt tahan teada, mida ma pean tegema, et kindlasti mitte 2019. aasta veebruaris raha riigile tagasi maksta. Minu jaoks oleks ka see “tühine” 200 eurot äärmiselt ebameeldiv kulu (minu reisifond ikkagi ju!), kui ma saaksin seda aasta jooksul ausal moel väikeste osadena ära maksta.

    • Mina saan asjast nii aru, et maksuvaba tulu hakatakse sulle arvestama täpselt nii, nagu sa ise raamatupidajalt palud.

      Tuleks teha avaldus. Kui vanasti oli võimalik teha ainult ühte sorti avaldusi (palun arvestada tulumaksuvaba miinimumi), siis nüüd on avaldusi võimalik teha mitut sorti.

      1) Palun arvestage tulumaksuvaba tulu maksimaalses ulatuses (Need, kes hakkavad edaspidi rohkem raha kätte saama, madala palgaga inimesed. Kui sina, suurepalgaline rikkur, seda teed, siis pead pärast deklaratsiooni esitamist mingi summa riigile tagasi maksma, sest sulle tegelikult nii suur maksuvabastus ei kehti).

      2) Palun arvestage maksuvaba tulu summas x eurot (summa valid ise, vastavalt tulevasi tulusid ette ennustada püüdes, nii et saaksid kätte rohkem raha kui seni, aga lootuses, et prognoos on aasta lõikes õige ja tuludeklaratsiooni esitades ei tule midagi juurde maksta).

      3) Palun ärge üldse maksuvaba tulu arvestage (Nii võiksid teha kõik suured rikkurid, kes teenivad siis sinna “kardetud” vahemikku jäävat summat, aga täpset kuu keskmist ei oska ennustada – sina! Siis on kindel, et midagi juurde maksma ei pea ja tuludeklaratsiooni esitades võid hoopis midagi tagasi saada. Tähendab, saadki, kui aastane tulu ei ületa keskmiselt brutosummat 2100 eurot kuus. Ja kui julmalt ületab, siis lihtsalt ei saa midagi tagasi. Võrreldes senisega maksad kuus natuke rohkem makse (arvatavasti mõnikümmend eurot), aga see raha tuleb deklaratsiooniga tagasi.)

      Mõni raamatupidaja võib parandada, kui ma eksin. Sest ega ma võin vabalt eksida, ma pole üldse nii tark nagu välja paistan 😀

    • Äkki siis vastan su konkreetsele küsimusele ka, kui juba vastamiseks läks 😀

      Jah, loeb see, mis tulu sa aasta lõikes keskmiselt ühes kuus teenid.

      Soovitatav oleks sul teha avaldus, et ärge arvestage üldse tulumaksuvaba tulu – nii saad tuludeklaratsiooni esitamise järel riigilt reisifondi raha 🙂 Eeldusel, et su igakuine keskmine brutotulu (aasta lõikes) ei ole suurem kui 2100. Kui on suurem, siis sa ei saa reisifondi raha.

      Jällegi, raamatupidajad võivad ümber lükata, kui eksin.

      • lendav

        • Lõplik maksuvaba tulu arvestus tugineb aastapõhisel arvestusel füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, mistõttu mitme tuluallika või eri tululiikide korral võib see erineda kuupõhisest arvestusest ja tekitada isikule tuludeklaratsioonis täiendava tulumaksu kohustuse. [http://www.numeri.ee/blogi/2018-aasta-tulumaksu-muudatused/]

        Nii et kui sa oskad umbeski prognoosida, kui palju tulusid AASTA jooksul tuleb, siis selle järgi saad ka tulumaksuvaba osa arvutada. Umbes. Kuupõhine on ainult palgamaksmine (ja esitatud avalduse põhjal sellest maksuvaba miinimumi arvutamine). Ma arvan, et Manjana juures ei pannud keegi seda kas tähele või ei viitsinud parandada või lahti seletada.

        Põhimõtteliselt peaks see kehtima ka siis, kui inimene on pool aastat tööl ja pool tööta – arvestus on ikka aastapõhine. Näiteks saan 6 kuud palka (igakuiselt) 2400.- ja siis pool aastat mitte midagi. Teoreetiliselt peaksin siis olema selles piiris, et arvestatakse tulumaksuvaba miinimumi 6000.- aastas. Kui ma midagi valesti arvasin, parandage. Minu tulud kõiguvad aasta lõikes ka tublisti, talviti olen üldiselt miinimumpalgal ja soojemal perioodil teen võimalikult palju lisatöid. Ja võib juhtuda, et lähema aasta jooksul vahetan töökohta, võibolla tuleb väike pauski sisse.

        • Lendav, selle 2400 eurot kuus ja 6 kuud ongi see juhtum, et seal arvestatakse alles tulumaksuvabastus järgmise aasta tuludeklaratsiooni tehes. Tänases Postimehe Majanduse lehel oli sarnane küsimus Maksuametile esindajalt küsitud – kui aasta lõikes jääb tulu vajalikesse piiridesse, aga kuu tulu ületab 2100 piiri, siis nende konkreetsete kuude puhul tulumaksuvabastust üldse ei arvestata – see arvestus toimub Maksuameti poolt hiljem tagantjärgi aastapõhise arvestuse juures (ehk saad raha tagasi, aga sellega läheb aega kuni tuludeklaratsioonini). Üle 2100 eurose tulu puhul ei olegi võimalik maksuvabastuse kasutada, isegi kui aasta lõikes jäädakse vastavatesse piiridesse.

          Vähemalt nõnda sain mina täna esitatud küsimustest ja vastustest aru.

          • Mitte midagi ei saanud aru. Mis on “vajalik piir”? Mida tähendab “tulumaksuvabastust ei arvestata?”

            See teema (mitte see lõim siin, vaid kogu arutelu üle kogu riigi) on täis inimesi, kes räägivad žargoonis. Saamata aru, et tavaline kodanik-maksumaksja EI VALDA seda žargooni. Sest seni pole vaja olnud. Ja nad ei saa ka aru sellest, miks neist aru ei saada…

            • Täiskasvanud inimene peab end ikka kurssi viima tähtsate sõnadega. Sest tööl käimine, palk ja näiteks puhkusetasu arvestamine ning igasugused muud sarnased teadmised on üks täiskasvanuelu osa.

              Mina seda vist ei usu, et maksuvabastust ei arvestata, kui inimene ise on teinud avalduse, kus palub arvestada. Kui ma teen avalduse, siis kuidas saab raamatupidaja seda eirata? Kui ma olen teinud ise sellise avalduse, mille tõttu pean pärast deklaratsiooni esitamist riigile tagasi maksma, siis see on minu mure (või valik!). Aga seda ei taha ma uskuda, et raamatupidaja võib minu avaldust vastavalt soovile eirata.

              • Seepärast kirjutasingi, et mina sain nõnda Postimehe Majanduse all küsimuste-vastuste rubriigis aru.

                Tsiteerin:
                “Küsimus: Üle 2100 suuruse brutotuluga inimesed ei saa paluda maksuvaba tulu 500 euro ulatuses arvestada. Kuid kas miski keelab tööandjal maksta neile ebaühtlast palka – näiteks paariskuudel vähe ja paaritutel kuudel palju, nii et keskmine tuleks võrdne senisega. Kas siis saaksid need inimesed siiski paluda arvestada 500 eurost maksuvaba tulu ja võtta riigilt intressivaba laenu?”

                Vastus: Paraku ei ole see võimalik, sest seadus ütleb, et igale väljamaksele tuleb kohaldada valemiga arvutatud maksuvaba tulu. Ehk 2100 eurot ületava palga puhul oleks maksuvaba tulu igal juhul 0 eurot.”

                Ja üks teine veel:

                “Kui minu kuu sissetulek on üle 2100€ bruto, kuid alustan töötamist alles 2018 IV kvartalis (selle ajani olin nt. kodune), siis kas tulumaksuvaba miinimumi avaldus tuleb kirjutada maksimaalsele 500-le eurole kuus – kuna selles aastas varem sissetulekuid ei olnud? Ehk teisi sõnu tänu uuele maksureformile saan riigile vähem tulumaksu maksta kui praegu seaduse järgi?

                Kui teie kuu brutotasu on üle 2100 euro, siis teile ei saa aasta sees jooksvalt maksuvaba tulu kohaldada. Teie lõplik maksuarvestus selgub tuludeklaratsiooni alusel.”

                Ehk – Kaurile ka siis, kuigi tunnistan, et kohati on olnud keeruline asjadest aru saada – siis: aastas on maksuvaba tulu määr 6000 eurot ehk 1200 eurose (bruto) igakuise tulu korral saab inimene kasutada 500 eurost tulumaksuvabastust. See aga eeldab, et igakuine tulu on kuni 1200 bruto. Kui tulud ületavad mõnel kuul 1200 bruto piiri, isegi kui aasta tulu jääb 14 400 (bruto) euro piiridesse, siis ei saa igas kuus inimese tulule rakendada tulumaksuvabastust 500 eurot.

                Juhul kui aga inimese tulu ületab juba ainuüksi ÜHES kuus 2100 piiri (ikka bruto), siis – ja mina saan hetkel Maksuameti vastusest just nõnda aru – siis ISEGI kui inimene on teinud avalduse 500 eurose tulumaksuvabastuse kohta, siis tuleb seda avaldust eirata, sest Maksuamet väidab, et sellises suuruses tulu korral tulumaksuvabastust üldse ei olegi.

                Aga ainuüksi see jutulõim siin näitab, et inimesed on segaduses ja saavad uutest reeglitest erinevalt aru…

                • Jep, seda välistust, et üle 2100 teeniv inimene EI SAA esitada üldse avaldust, ma tõepoolest mitte kusagil näinud ei ole. Iseenesest võiks ju rohkem rõhutada küll. Aga võib-olla ei peeta nii oluliseks, kuna arvutuste järgi on selliseid inimesi u 60 000.

                  Mina ise kavatsen igal juhul teha avalduse, millega ma endale maksuvaba tulu arvestada ei lase. Ma nagunii enda tulu ühelgi kuul nulli ei kuluta. Mul pole vahet, kas see raha seisab mu enda arvel või riigi rahakotis. Kätte saan ma selle, mis mulle kuulub, nagunii 🙂

                  Teisalt mulle tundub, et inimesed suhtuvad uude maksuarvestusse nagu palgatõusu. Pean saama kätte rohkem raha! Pean! Tegelikult ei pea ju. Jätkaku sama tulumaksuvabastusega, mis praegu on olnud. Elu jätkub samas rütmis, sissetulek ei muutu. Ja pärast saab tagantjärele kätte selle summa, mis üle on makstud. See soovitus kehtib siis neile, kes miljoneid nagunii ei teeni, aga kes on natuke segaduses, teades, et uue maksuvabastuse määraga peaksid nad veidi rohkem raha kätte saama, aga täpselt ei tea, kui palju.

                • Täpselt. Kui inimese tulu on selline, et lubab näiteks jätta alles senise 180 eurot maksuvaba tulu, siis saab ka ju selle valida – siis ei muutugi midagi.

            • Minu põhiline ving on ikkagi see, et ebastabiilne maksupoliitika on pikas plaanis KÕIGILE halb. Ka neile, kes praegu 10 eurot rohkem saavad. Meil olid majanduspoliitikas mingid väärtused – enam ei ole. See avab tee uutele järskudele pööretele ja üldse millele tahes.

              • Seda muidugi. Praegune valitsus jätab praegu mulje, et nad ei vaata asjadele mitte pika, vaid lühikese visiooniga (kulutame reserve samal ajal kui puhver just suurenema peaks), ning nende tõmblemine siia-sinna (täna kuulutame maksu välja, homme jätame ikka ära kui kisa liiga valjuks läheb) ei tekita väga usaldust.

                • Rääkisin ka oma raamatupidajast tädiga sel teemal ja ta ütles, et tõesti nii ongi, et võid kirjutada avalduse maksuvabale tulule, aga kui kuu tulu ületab maagilist piiri, siis seda avaldust lihtsalt arvesse ei võeta. Tekib küsimus, et milleks seda avaldust üldse vaja on, kui lõplik otsus tulu arvestamise kohta avalduse kirjutajast tegelikult ei sõltu 🙂

                  Ma ei tooks samas ka just praegust valitsust välja kui eriti debiilset. Sest mul on liiga hästi meelest eelmise valitsuse ülim debiilsus, mis nad korraldasid töötuskindlustusmakse ja juhatuse liikmetega. Maksad kindlustusmakseid, aga kindlustus sulle ei laiene – no sellise ajuvabadusega on mu meelest ka antud tulumaksusegadusel väga raske võistelda.

                • Oh ei, ma kohe kindlasti ei väida, et eelmine valitsus lollusi ei teinud. Minu arust näiteks reservide kasutamisega hakkasid just nemad pihta. Ühed totakad mõlemad 😀

  16. lendav

    Seda jah, et lõplik tasaarveldus toimub aasta deklaratsiooni põhjal. Seda on näha siit tabelitest päris kenasti:
    https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1

    Kokkuvõttes ei peaks olema vahet, kas ma saan oma aastatulud 12 võrdses jupis või ebaühtlaste tükkidena. Deklaratsioonis on ikka aastapõhine arvestus. Igakuiselt võib maksuvaba osa muutuda, ka nulli minna, aga ega sellepärast neid null-maksu kuid aastaarvestusest deklaratsioonis maha ei võeta.

    Või ma ei saa enam üldse millestki aru. Isiklikult see mind tegelikult ei puuduta, minu tulud ei ületa mingi trikiga 1200.- kuus, 14400.- aastatulust rääkimatagi. Teema võttis üles Eliisabet, kes ei taha deklaratsiooniga järgmisel aastal juurde maksta, sest ühes kuus on tulu suurem. Kui ta oma aastatulu teab ette prognoosida, siis teab ta ka prognoosida maksuvaba tulu suurust ja makstavate maksude suurust ning saab jälgida, et deklaratsiooniga ei peaks juurde maksma.

    See oleks tõeliselt jabur, kui meil oleks siin kuupõhine arvestus. Kõik inimesed ei ole tehasetöötajad või kontorirotid ja ei saa iga kuu kindlat palka. Kasvõi talunikud vms hooajalised ettevõtjad. Näiteks käsitööline, kes talv otsa toodab ja suvel laatadel oma kaupa müüb – kui tema tulu-kuudeks arvestataks ainult suvekuud, siis ta kaotaks maksude tõttu kõvasti. Tegelikult teenib ta suvekuudega ju terve aastatulu ja teeb selle jaoks tööd terve aasta. Kui ta ka suvel maksab vastavalt kuu sissetulekule kõik maksud, saab ta deklaratsiooniga uuel aastal enammakstud maksu tagasi, sest ülejäänud kuudel on maksuvaba miinimum jäänud kasutamata. Või ei ole nii?

  17. asi väga lihtne ju! mina olen ettevõtja, aga just selline mikroettevõtja, et ainult oma firmast ära ei elatu st kui soovin endale ametlikult palka maksta, et oleks ka haigekassa.Samas on mul 2 lasteaialast, st et juba ainuüksi lasteaia igakuine tasu on ca 200-220 eur kuus. Selleks, et omada haigekassat ja pangalaenu maksta ja lasteaiatasu maksta olen ka palgatööl,mis on piisavalt vaba, et viia ja tuua lapsi lasteaiast ( sest 10 h kestvas erasektori töökohas, kus on hea palk, ma kahjuks hetkel töötada ei saa, sest muidu ei saaks lapsi viia-tuua lasteaeda. Seda enam, et lasteaias lühendatakse nüüd valverühma lahtiolekut, et laste “tööpäev”olekslühem kui vanemate oma. Kuidas on see võimalik???) St olen vabama graafikuga palgatööl, kus on madalam palk ning auto soetasin oma firma alt, sest palka ju sealt välja maksta kallis ning olin kogunud sinna juba 8 a raha auto väljavahetamiseks. Nüüd on tore automaks tulemas!! st et ca 220 -250 eur KUUS pean auto maksu maksma! Sest paraku elan ka sellises kohas, kus on vaja autot, mis sõidab ka paksema lumega/poriga kodust välja TÖÖLE ning mis mahutaks pere ning oleks ka turvalisem. Aastas teeb see lisakulu ca 2700 eur!!! Mikroettevõtja jaoks üsna arvestatava summa. Täiesti haige. Palgatöö palk on 8-daks kuupäevaks otsas kui kodulaen, lasteaiamaksud, laste huviringid ja püsikulud makstud ja paar korda toidupoes käidud…Selleks, et elada ära nii, et oleks ka vorst leival tuleb ka oma firmat teha, mida siis teed peale palgatööd, peale lastekasvatamist enda unetundide arvelt. Puhkust pole sealt. Palgata kedagi tööle, kes mind asendaks, et saaks puhata ei saa, sest PALGA kogukulu on nii kõrge ja endalegi ei jaksa palka maksta ning vaid nädalaks kedagi enda tööd tegema õpetada ei ole rentaabel, lisaks veel konfidetsiaalne info ja kliendibaas kellegiga jagada, aga oma firma on abiks et hädavajalikke remonditöid teha, tööks vajalikku tehnikat ( telefon, läpakas, internet) maksta.Mida mina näen, on taas lauslollus. Mikroeraettevõtjad leiavad skeemi kuidas taas mitte maksta automaksu, lihtsalt taas peavalu selle skeemitamisega. Samas nad loobuvad uute töökohtade loomisest. Palgad lähevad taas aina rohkem tagasi ümbrikusse. Natukene suuremad ettevõtjad võtavad tööautosid koomale. VAnemad peavad siis lapsi viima ühistranspordiga lasteaeda ja järgi jõudma…lasteaias lühendatakse lahtioleku aegasid, tööl pead olema 8,5 – 9 h. Peab olema teleporteeruja sel juhul, eriti kui sa ei ela kesklinnas (kallites elukohtades lasteaia kõrval)…. Oleks toetust riigi poolt rohkem ettevõtlusele, pühendaksin end vaid OMA firmale, kasvataksin seda, palkaksin mingi hetk ka kedagi tööle st looksin töökohti. Nüüd on nii, et kõik vindub, ise vindud ja oled väsind siin skeemitamisest ja OÜ-tamisest, mitte puhkust saamisest… maksude maksmisest

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: