Vabandust, et hingan

Seekord läks mul Marca juures kommentaar liiga pikaks. Kirjutan siis siin veidi lahti.

Jutt on reisimisest ja tarbimishullusest ja keskkonnasäästlikust mõtlemisest.

Marcat intrigeeris kallutatud küsimus (või mõttekaktke), mille intervjueerija intervjueeritavale, nullkulu elustiili pooldavale inimesele esitas.

Mina jälle arvan, võibolla liiga idealistlikult, et kui inimesele tekib vabadus, kui ta pole enam mingis nüris oravarattas, kus ta peab palju tegema asju, mida ta teha ei taha, siis ta lõunamaasüste ja ostuhulluseid varsti enam ei vajagi. See võib muidugi olla pikem protsess. Mingil hetkel inimene rahuneb maha ja väärtused tulevad koju.

Siit nähtub, et kui sa armastad käia lõunamaal, siis sa oled orav rattas ja sul pole väärtusi. Väärtused tulevad koju, kui sa saad vabaks. Vabaks siis millest? Tööst? Siis, kui oled rikkaks saanud? Või siis, kui oled tööelu pikalt saatnud ja keskendud minimaalse rahaga ellujäämisele? See jäi siin täpsustamata.

Mina ei tea, miks ikkagi on vaja tingimata silte välja mõelda, et kes on halb ja kes on hea inimene? Kes normaalne.

Mõnele lihtsalt meeldib reisida. Lõunamaal ja šnõunamaal. Põhjuseid võib olla igasuguseid.

Ja mõnele ei meeldi reisida, sest – …reasons.

Sama nõme, kui pommitada reisida mitte armastavaid inimesi küsimustega “Mis mõttes ei meeldi? Kuidas see võimalik on?”, on minu meelest arvamus, et inimene, kes tahab palju reisida, viljeleb tingimata eskapismi oma nõmedast ja vääritult tühjast reaalsusest.

Kas üks inimene on teisest halvem? Et kui tahad ringi käia, siis oled kindlasti suurte silmaaluste kottidega perssekukkund karjääriinimene. Ja kui ei taha reisida, siis elus kõrgemaid väärtusi hindav intelligent ja keskkonnaarmastaja?

Marca arvab, et pakettreisist pakettreisini elamine on iseäranis kole. Tema ise õnneks kasvas sellest välja.

Ma loen siit välja, et pakettreisiga reisimine on see kõige õudsem asi, mida vältida. Aga kas siis need, kes ei oska/julge/taha ise reisimarsruute kokku panna ja otsustavad pakettreiside kasuks, on tingimata jopskid?

Mina olen mitu korda pakettreisil käinud. Samas panen meeleldi ka ise oma reisiplaane kokku. Vahel on pakettreis odavam alternatiiv. Tõsiselt on. Kas siis peaks loobuma, sest jumal teab, mida teised muidu arvavad? Et ma olen mingi madalaubaline ja kindlasti ka raha ori?

Eriti kui ma julgen tunnistada, et kui ühel reisil ära käin, hakkan kohe põnevusega ootama järgmist. Sest see ju ongi see reisist reisini elamine?

Mina tunnistan, et ma tõesti väga ootan oma reise. Mulle kohutavalt meeldib jälle kuhugi minna. Ja nii nauditav on seda järjekordset sõitu oodata. Ootusärevus ja ootusnauding on minu jaoks lausa üks reisielamuse osa. Mida pikemalt reisi ette planeerida, seda kauem saab ootust nautida! 🙂 Mul on praegusel hetkel näiteks neli ootusnaudingut korraga käsil.

See ei tähenda, et elu kodus oleks väljakannatamatu.

Vahel tunnen, et ma olen hoopis liiga vaene, et kodumaal ringi käia. Kuulsin just sõbralt, kuidas tema sugulane käis perega Pärnus nädalavahetusel spaas ja seal kulus päris märkimisväärne summa raha. Mul hakkab kahju kuskil kodumaises spaahotellis ööbimisele sadu eurosid raisata. Ma saan sama raha eest kusagil hoopis kaugemal käia.

Ma mõtlen, et las inimesed teevad, mis tahavad ja mis neid õnnelikuks teeb. Kõigile ei jaksa meele järgi olla.

Keskkonnasäästjad tahavad, et keegi midagi ei tarbiks ega kuskil käiks. Kui tahad minna, mine jalgrattaga. Aga jalgratas võiks ka tehtud olla puust ja sõita tahtejõust kokku pressitud rehvidel.

 

Raha teenida ei tohi, sest see on lihtsalt väga madal. Kas sa tõesti millestki muust elus rõõmu tunda ei oska kui asjadest? Mis reisimine? See saastab loodust, tobuke.

Tööl ei tohiks üldse käia. Eriti kui sinna jalgrattaga minna ei saa. Sest transport saastab. Ja nagunii aitab sinu töö otseselt või kaudselt kaasa tootmisele, seeläbi tarbimisele, mis põhjustab ületarbimist ja aarfiklaste ning vaalade surma.

Kõige parem on see, kui sa elad mullast onnis. Kas üldse juurviljugi kasvatada tohib, ma ei tea, sest see kurnab maad. Söö seeni, need kasvavad ise metsa all. Loomi kasvatada ei tohi kindlasti. Loomad saastavad õhku ja nende söömine on julm.

Tegelikult on parem, kui sa üldse ennast seal onnis ei liigutagi, sest siis kulub vähem energiat ja nii ei pea sa üleliia palju sööma. Söömine – see on tarbetu ressursi raiskamine ja keskkonna rüüstamine.

Kuna sa tööl ei tohi mingil juhul käia, sest see reostab, siis ei saa sa ka raamatuid lugeda. Mis oleks ainus aktsepteeritav aja veetmise viis üldse. Sest see harib ja on ainus tõeline vaimutoit. Aga et sa raamatuid osta ja seeläbi lugeda ei saa, siis ei ole su elul üldse mingit mõtet. Kõigile oleks vähem kurnav, kui sind ei oleks üldse maailmas olemas. Loomad oleks õnnelikud, puud oleks rohelised ja lilled õitseks.

Ühesõnaga – vabandage, et julgesin sündida 🙂

• Posted in: Uncategorized