Midagi head ka öelda on või? Eeh…

Riigi sünnipäev selleks korraks peetud. Kellele suurejooneline, kellele aastapäev nagu ikka. Mõtlete, et huvitav, kellele siis küll suvaline aastapäev nagu ikka, mingile rahvavaenlasele või… Kui soovite, siis jah. Minule isiklikult see 100 ja vau-ou-jee-super-fantastiline emotsioon peale ei tulnudki.

Ma olen alati kehv patrioot olnud ja ei muretsenud endale lippu seegi kord. Sõitsin nädalavahetuseks maale ema juurde ja võtsin lihtsalt kaks veini kaasa. Tegime ka koogi, sest ikkagi pidulikum päev kui muidu. Ega me nüüd siis nii suured eestivihkajad ka pole. Aga muus osas….ei pingutanud. Hümni ei laulnud, õues mulda ei käinud suudlemas. Siniseks värvitud kooke ja võileibu ei söönud. Lihtsalt ei ole piisavalt patrioot.

Hümni mängis ERR küll ette ja taha, paremale ja vasakule. Emaga naersimegi, et ju Eikner nüüd korraldas seda kõigile ja kirssidega, sest muidu äkki keegi veel solvub, kui ei kuulegi iga tunni aja tagant…

ETV teleprogrammi jälgisime ka. Kõigepealt vaatasin Pealtnägija intervjuud Helle Meriga. Kuidagi ebamugav oli seda vaadata. Ei tekkinud mõnusalt kodust ja sooja tunnet. Helle jättis kahjuks veidi distantseerunud mulje. Natuke kibestumust kõlas mu meelest isegi läbi. Kui ta mainis, et tütar enam Eestis pole, sest talle meeldib nüüd see Soome inimene rohkem kui ema vms… Minu ema arvas, et see oli naljaga öeldud, aga mulle tundus kuidagi kole. Intervjuu oli üldse kuidagi puine. Ta pole selgelt enese väljendamises kuigi osav. Aga ka intervjueerija ei suutnud olukorda ära hallata. Tulemuseks oli mingi kramplik pooltund, mida ei olnud üldse hea vaadata. Kirsiks tordil veel proua Meri aastapäevapidustuste kätlemistseremoonial, kus ta ei suutnud endast naeratustki välja pigistada. Nagu oleks relva ähvardusel kohale veetud. Ära tule, kui nii ebameeldiv on…

Mis viibki mind siis ERMis toimunud peoni. Kui poleks teadnud, et ETV seda otselülitust teeb, arvanuks, et korraldatud on mingi riigihange ja võitis teistest 3 korda odavama pakkumise teinud ettevõte. Kas veel kehvemini saaks üht otselülitust teha? Kas veel rohkem apsakaid oleks võimalik teha olnud? Pidevalt kõlas mingi vale heli, saatejuhid ei teadnud, millal nad eetris on ja millal pole. Margus Saar sõitis kätlejate tutvustamisel igal võimalikul hetkel Anu Välba tekstile sisse (kuulge, otsustage ära, kes räägib ja millal), Anu ühmatab ärritunult. See kõik oli kuulda. Lisaks kohati täiesti vale heli, mingi saali suvalisest mikrofonist, mitte aga lava heli. Kätlemistseremoonia alguses oli heli kajaga. Lisaks ei mänginud kätlemise ajal muusikatki, õudne morbiidne vaikus ja õudus valitses seal. Ergma inetud grimassid ja… Oeh. See kõik oli nii halb.

Lisaks NO99 käkk, mida mina isiklikult ei suutnud vaadatagi. Hakkasin vaatama küll ja üritasin väga, aga minu jaoks oli see seosetu kräpp. Mingil hetkel otsustasime emaga, et meie aeg on väärtuslikum ja vaatasime selle asemel hoopis kiiruisutamise poolfinaalide kordust.

Presidendi kõne mulle meeldis. Ehkki see oli väga pikk ja mul oli kahju inimestest, kes seal terve aja seisma pidid. Nii kõne ajal kui muul ajal (eriti veel etenduse ajal). Nii neist, kes minestasid, kui ka neist, kes ei minestanud. Kõne sõnum oli tugev ja õige.

Aga jah, see kunst… Mina vist olen nii kergemeelne ja labane inimene, et mulle oleks midagi lõbusamat, lustakamat ja isegi naljakamat rohkem meeldinud. Ju ma olengi mats, sest selle kunsti mõistmine käis mul kaugelt üle jõu.

Intervjuudest meeldis mulle enim vist presidendi tütrega tehtud intekas, mis oli vahetu ja mõnus. Väga meeldis. Ja siis see jääpurjetamise maailmameister, väike poiss. Teda oli ka äge vaadata. Trad Attack oli ka kuidagi õige koha peal. Nad on kuidagi nii hea energiaga. Kodused, aga mitte kopitanud ja tagurlikud. Ma pakun, et kui tehniliselt oleks kõik olnud hästi teostatud, ilma apsakate ja selle 300 000 eurot maksnud kunstilise etenduseta, oleks sama hõngu kandnud ka kogu see pidu seal – kodune, aga mitte kopitanud.

Natuke tahaks homme olla kärbes ERR-i koosolekuruumides, kus on vaibad kindlasti juba lahti rullitud – neile kutsutakse ilmselt nii mõnigi käkkija.

Advertisements

5 kommentaari

  1. Ma…. olen pea kõigega nõus. Vist peaks ikka ise ka kirjutama sellest kõigest.

    Ega’s ma isiklikult siis kõike ei “vihanud”, mulle meeldisid paljud asjad. Aga laias laastus olen sinuga täiesti nõus.

    • Kirjuta kindlasti 🙂 Sinu kirjutisi on alati hea lugeda.

  2. Maire

    Täpselt samad tunded. Intervjuu Helle Meriga oli kohutav piin. Mõtlesin, et ta pole vist ammu kellegagi rääkinud – kui oled pikka aega vait, siis võibki väga raske olla end väljendada. No ja see kibestunud repliik, et tütrele meeldib nüüd see teine rohkem – see naljana küll ei mõjunud, väga imelik, et üks ema nii ütleb.
    ERMis näidatud etendusega umbes samad tunded – meeles on vaid Harvesteriga koht, mis tõesti mõjus väga intensiivselt. Samas tahan seda uuesti ja süvenenumalt vaadata ja usun, et siis on parem elamus. Aga no need ETV apsakad. Muide, Välba kiitis presidendi tütart hea intervjuu eest ja see ei pidanud ju ka kuulda olema, aga oli. Kõik need kajaga kohad ja eetrisse mitte mõeldud repliigid – jube häiriv oli see kõik.
    Kokkuvõttes oli see üritus üks valus õppetund – liiga palju inimesi, kes enamus peavad püsti seisma, süüa ja juua ei jätku, kuigi tehtud on palju, aga no nad ei jõudnud teenindada vist. Ja siis see filmike, mida pidid kõik jalgu valutades vaatama. Kahju, et see õhtu niimoodi korraldatud oli.

    • Siis ma polegi hull ega arva üksinda nii! Mu arust rikkus kah kogu see pusserdamine ülekande ära.

      Ma muideks Harvesterini etenduses ei jõudnud. Ma lihtsalt ei suutnud kaugemale vaadata pärast seda stseeni, kus mingil kodusel peol lauldi ja pärast mida teises ruumis eriti diip ja sünge luuletus kõlas. Enne seda poiss Riias ja Kaljujärve tüütu monoloog…reporterid suvalistesse kohtadesse sisse astumas ja tee ääres hääletamas… ei sidunud ära seda sousti enda jaoks kahjuks. Ei suutnud kauem vaadata. Võib-olla oleks mullegi sealt edasisest mingid killud meeldinud (ja arusaadavad olnud), aga kõik see, mis sinnani viis, oli mu jaoks kõike muud kui köitev.

  3. D.

    Eriti diip ja sünge luuletus oli Betti Alveri “Korallid Emajões”. Betti Alver oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga, kes viidi SIberisse ja kes seal suri. Ma arvan, et see aitab ehk selgitada, miks see luuletus etendusse ja just sinna koduse peo järgi oli paigutatud. Vähemalt mulle jäi mulje, et taotlus võis olla selline. Küüditamine tuli ju ka laksust. Mulle endale meeldis see kontrast etenduses väga. Ja kuidas Marika Vaarik seda luuletust luges.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: