Kõik on perverdid

Vist eile või millalgi ringles artikkel sellest, kuidas tallinlased oma autolembusega järjest suuremaid ummikuid põhjustavad. Ma lugu ennast ei lugenud, aga mõnda reaktsiooni õnnestus küll lugeda. Näiteks Perekoolis.

Mitmed tunnistasid, et viivad jah oma lapsi igapäevaselt autoga kooli. Tunnistan, et minugi jaoks on see veidike kentsakas. Sest siis kui mina veel….. Ja kõik see muu värk. Eksole. Ei kukkunud mul jalad otsast ära ega sattunud ma ka pervertide küüsi. Ma olen jala ja/või bussiga kooli käinud nii Põlvas kui Tartus. Tartu on ju piisavalt suur linn, kus võiks perverte ette tulla. Kusjuures tuli ka. Ma mäletan küll ühte valgete trussikute ja mustade võrksukkadega liputajat. Ma isegi kartsin seda meest. Mis siis, et tema ainsaks huviks oli mantli tagant oma valged trusparid paljastada, kallale ta ei tulnud. Aga ikkagi. Ellu jäin. Inimeseks kasvasin. Hariduse sain.

Tundub, et põhimureks, miks inimesed Tallinnas ja mujal lapsi autoga kooli veavad, on just suur hirm, et keegi pervert nende maimukeste kallal perverdiasju tegema hakkab. Nühib bussis vastu või kes teab, mis kõik veel. Samas selliseid asju võib juhtuda ka igal suvalisel muul ajahetkel, selleks ei pea just bussiga kooli või trenni sõitma. Seda aga kardetakse ja üritatakse ära hoida. Kas siis loodetaksegi, et suudetakse oma lapse läheduses olla 24/7 esimese 18 eluaasta jooksul? Sest mine tea, mis pervert kuskilt ligi võib hiilida….

Veel üks põhjus lapsi autoga vedada on see, et koolikott on raske ja kui peab veel kuhugi huviringi minema, mis asub teises linna otsas, siis lapsel on raske. Kahe bussiga sõita. Eks ta ole. Ruutjuur tuleb selgeks saada, aga kahe bussiga sõitmine… See on raske. See nõuab juba tänavatarkust, eksju.

Ja veel üks põhjus, mis mul pähe torkab, on soov pakkuda oma lapsele sama elustandardit nagu endal on. Vanematele tundub vist veider ise soojas autos tööle sõita, teades, et samal ajal peab laps vihmase ja tuulise ilmaga kooli poole rühkima, nii et ketsid lirtsuvad ja kõrvad on pea küljes külmast hõõgumas, sest müts ei ole cool. Tuntakse end süüdi, kui antaks lapsele võimalus väheke iseseisvust harjutada ja see 500 meetrit jala minna. Tundub julm. Kui peres on auto, saagu kõik selle hüvedest osa! Ja sellele ongi tegelikult raske vastu vaielda. Ega lapse suu ei ole seinapragu.

Kuigi ma ikkagi arvan, et lapsed võiks suuta ise kooli minna ja sealt koju tulla, ilma et sellest suurem paanika sünniks. Ja võiks suuta bussidega liigelda, sest see ei ole nii keeruline, suured numbrid on bussidele peale kirjutatud. Vahest ei suuda vanemad lihtsalt sellega leppida, et nende lapsed ei ole enam imikud, kes ise hakkama ei saa. Kunstlikult tahetakse neid imikumaks teha, kui nad tegelikult on. Olla vajalik. Kuidagigi.

Kui räigelt see tittede sõidutamine liiklust mõjutab, eks seda teab iga inimene, kes Tallinnas elanud ja liigelnud. Kõik teavad, mis juhtub liiklusega koolivaheaja ajal. See pilt, mis avaneb, on mõnikord isegi veidi apokalüptiline. Aga mis mul sellest. Pole lapsi, pole probleemi 😀 Ja pole vajadust tipptunnil liigelda, pole veel iseäranis üldse probleemi.

Selle pervertide teema osas on pelglikel lapsevanematel vist õigus. Ongi palju perverte liikvel. Ei ole nende eest kaitstud ka rahumeelsed täiskasvanud, kes Tinderis “liiklevad”. Ma juba üks päev mõtlesin, et sain mingi normaalse mehega jutu peale. Ta väitis, et on tõsiste plaanidega ja ei otsi lihtsalt seksi. Aga pool tundi hiljem tahtis teada, kui suured tissid mul on. No ma ei tea.

Või siis on vestlused, mis mitte kuhugi ei vii. On sellised pinnapealsed, ei lähe sügavaks. Ma ei tunne, et ma saaks mingit teist inimest lihtsa vaevaga tundma õppida. Ega tunne, et teine tahaks süvenenud huviga minu kohta kõike teada saada. Ma ei tea, milles asi on. Kas see äpp lihtsalt ei soosigi sellist suhtlust? Käivad seal mingid teistsugused inimesed hoopis?

Või ei soosi tänapäeva elutempo enam sellist süvenemist. Et võtaks kohe aega, et teise inimesega rääkida. Tõsiselt ja huviga. Mitte niimoodi, et üks silm vaatab jalkat, teine teeb tööd, kolmas loeb uudiseid ja neljas siis vaatab vahepeal telefonile/klaviatuurile, et mingi sõnum valmis tippida. Sellest ma ei hakka rääkimagi, et kui küsid midagi, mis eeldab pikemat vastust, saad hoopis teada, et “ma ei jõua telefonis trükkida”. No mida sa siia Tinderisse siis üldse ronid, kui sa ei jõua rääkida? 😀 Mis me teeme siis nüüd? Vahime üksteise nelja pilti ja kõik on selge?

Mis teil viga on? Miks te ei taha kirjutada?

Kui ma vanasti netis tutvusin, siis oli hoopis lihtsam. Sai kuidagi kergemini inimestega jutu peale. Sai kuidagi lihtsamini nendega sügavasse vestlusse langeda. Probleemid algasid sealt, kus tuli kokku saada. Mõnel juhul isegi pilte vahetada. Tundus õudne ja hirmuäratav. Aga kõik see eelnev – see oli äärmiselt nauditav. Tekkis inimene, kellega tahtsidki tundide viisi netis rääkida. Kelle kirju või sõnumeid ootasid. Kellega suhtlemine tõi naeratuse näole. Kellega oli huvitav! Kellega rääkimine tõusis päevastes prioriteetides esimeste sekka.

Aga nüüd? Nüüd ei ole mitte midagi ligilähedastki. Inimestelt tuleb sõnu tangidega välja kiskuda. Mingist meeldivast kirjalikust kuramaažist ei ole juttugi. Kohe hakatakse tisside kohta uurima.

Närvi ajab. Ma ootasin hoopis midagi muud Tinderist. Ma ootasin, et see on sama, nagu vanasti oli jutukas tutvumine. Ainult et pildiga. Aga on selline, et tekib match, siis nuusutatakse üksteisele korra saba alla, et kas kõlbab ja pärast vaatame edasi. Vastik.

Advertisements

52 kommentaari

  1. “Aga pool tundi hiljem tahtis teada, kui suured tissid mul on. No ma ei tea.” – Naersin. Tundub, et tänapäeval on see vist kurb, aga tõsiasi. Vähemalt need, kes on kasutanud sotsiaalmeediat kaaslase leidmise eesmärgil, on nii öelnud ennegi.

    Mis aga puutub laste sõidutamisse, siis eks see ole mitme tahuga asi.
    Endal, tunnistan, oleks ka imelik kui ise sõidad mugava autoga tööle ja lapse – eriti kui suund on veel sama – saadad siis bussiga. Samas kui näiteks kool on sealsamas ja lapsevanema töökoht kesklinnas vms, siis…milleks? Või veelgi enam – jah, peabki võsuke sõitma bussiga 5 peatust. Ja siis? Või veelgi hullem – peabki kõndima kooli näiteks 1 kilomeetri. Ja siis? Ilmselge, et kui on auto ja ilm väljas on võrdne “pane telliskivi taskusse”, siis on teine asi, aga muidu…

    Ma olen alati imestanud, et need lapsevanemad, kes kurdavad, et peavad lastele taksoteenust osutama, ei tule ise selle peale, et kui lapsi maast-madalast ainult autoga ringi sõidutada, siis need lapsed eeldavadki, et neid sõidutatakse ringi. Või veelgi enam – lapsed ei eelda, lapsevanemad ise hakkavad seda tegema.

    Mõtlen alati, et maru vastutulelikud tööandjad peavad olema, kes lubavad töötajal keset päeva tunniks või paariks ära kaduda, et kõigepealt minna tuua laps koolist koju või koolist trenni ja seejärel kodust trenni jne. Sest kuigi ma olen nõus, et tööandjad võiksid olla vastutulelikumad, siis vaevalt, et need lapsevanemad selle aja võrra õhtul pikemalt tööl on.

    Ja kuigi isikliku transpordiga liigeldes on sageli määravaks teguriks ajavõit, leian ma ikkagi, et mingil määral aitab see lapse iseseisvusele kaasa kui ta ise transporti navigeerib. Samas olen ma lastetu – võib-olla tunnen ma siis teisiti kui lapsed saan? Et praegu arvan, et see on normaalne ning hiljem leian, et kõik niimoodi mõtlevad lapsevanemad on julmurid.

    Üks viimane mõte veel – minu arust on osadel lapsevanematel põhjuseks ka lihtlabane “ma ei taha ühistranspordis sõita”. Selleks, et laps oskaks ühistranspordiga liigelda, tuleb see talle selgeks õpetada ning see eeldab, et lapsevanem osaleb ka selles protsessis. Samas olen ma kindel, et meie seas on palju selliseid inimesi, kes pärast isikliku sõiduvahendi saamist pole enam jalga ühistransporti tõstnud, mõni ehk lausa paarkümmend aastat, ja nüüd peaks nad korraga bussiga sõitma ja last õpetama, et siit peatusest läheme nii ja sealt naa?

    Aga eks ka ainult 15 aastat tagasi oli teisiti. Eesti ühiskond on kohati väga väga palju muutunud.

    • Kui suund on sama, siis ma saan ka väga hästi aru. No näiteks hakkan Tammsaare tee kandist tulema ja viskan lapse Marja poe juures bussipeatuses maha, et ta saaks kõndida Lilleküla kooli juurde. Aga ei. See pole see keiss. Lapse peavad kõik ikka otse treppi sõidutama. Nii et terve Kuldnoka tänav on hommikul umbes. See siis ainult üks konkreetne näide. Isegi 200-300 meetrit on vist võsukesele palju – pervert võib vahepeal kätte saada.

      • ma olen lugenud, et see otse kooli treppi sõidutamine seab needsamad lapsed ohtu – sest kooli ees on siis paratamatult lapsed ja sõitvad autod segamini.

        pervertide kohta kaldun arvama, et vaevalt neid tänapäeval avalikes kohtades rohkem liigub kui vanasti. üldiselt on isikuvastane kuritegevus ju vähenenud, miks ma peaks uskuma, et see liik ei vähene?

        apropoo – minu vastu korra bussis küll nühkisid end mingid natuke vanemad poisid (st mina olin 11 või 12, nemad ehk 14), aga ma pole isegi selles päris kindel, ega see tavaline kiusamine polnud. erilist traumat see ei jätnud, ainult mõtlesin, et lollakad ja vastikud. ja nii või teisiti võib selline asi kooli seinte vahel samamoodi ette tulla.

        • Minu lapse koolis (Tartus, mis teadagi hiigelsuur linn jala käimiseks…) telliti lausa politsei korda hoidma, kuna osa vanemaid ei saanud niisama ütlemisest aru, et sõitvad autod-lapsed segamini on ohtlik.

  2. Laste sõidutamisest ei tea ma midagi, seega sel teemal sõna ei võta. Mul pole autojuhiluba nagunii 😀 Ja lapsi ka mitte 😀

    Aga mäletan isegi neid jutukaid – Hot, Armastusesaal jne. Kunagi 14-aastaselt oli vist mingi Jippii vms veel. Olid ajad 😀 Mina kusjuures olen õnnelik, et elan ajastul, kus internetis tutvumine on nii lihtsaks tehtud. Jah, ma tean, et muidugi reaalses elus oleks ehk mõnede arvates parem tutvuda ja vanasti nii tutvutigi ainult, aga siis lihtsalt ei olnudki muid võimalusi. Kirjade kirjutamine posti teel jne muidugi ka.

    Minu meelest Flirticus on jällegi suht perverdid. Kui ma nüüd uuesti septembris vallaliseks jäin, siis isegi ei kaalunud Flirticu tegemist. Ainult Tinder, sest minu kogemuse põhjal olid inimesed palju viisakamad. Minul sellist juhust seal ei olnudki, et keegi kohe tiasidest oleks rääkima hakanud, Flirticus omal ajal tuli seda ette aga küll. Samas ei saa Flirticut ka täiesti ebaõnnestunud kohaks lugeda, sest oma eelmise suhte, mis kaks aastat kestis, ma sealt leidsin. Jah, inimestena me ei sobinud pikas perspektiivis, aga see suhe õpetas mind ikkagi, et mida tulevikus vältida jne 🙂

    • No minult on juba küsitud, kas meestel peaks hargivahelt olema raseeritud ja siis see tissiküss. Julgen küll väita, et Tinderis on perverte 😀

      • Jah, neid on vist kõikjal 😀 Ju mul siis lihtsalt vedas 😀

      • ma oleks vist suuteline mehe raseerimismustrisse täiesti akadeemilise huviga süvenema ega pruugiks taibatagi, et pervert vist.

        • Ma saan aru, mis sa silmas pead. Iseenesest võib tõesti ka vestlus karvadest olla omapäraselt huvitav. Aga antud juhtumi puhul tahtis meesterahvas selle teema südamelt saada kohe esimese asjana. Seda oli minu jaoks liiga palju.

        • einoh, ma olengi imelik. mul tekkis kohe kujutluspilt, kuidas aus pervert tahab külge lüüa ja mina muudkui ajan talle vastu oma kultuuriteoreetilist arutelu vastu – oletan, et õige pea kardaks tema mind rohkem kui mina teda.

  3. Nell

    Mina olen seda meelt, et vähemalt algklassilapse kool võiks asuda kodust sellises kauguses, et laps iseseisvalt kooli ja sealt koju saaks. See mulle oma kodu puhul meeldib, et lähima põhikoolini on nii 5 minutit kõndimist. Samas, kui ende töötee niikuinii koolist mööda viib siis muidugi võtaks lapse ikka autosse ja viiks ära…
    Liputajaid ega muid sedalaadi pervosid ma õnneks näinud pole, maalapse asi. Aga kui lugeda, mis inimesi maailmas (ja ka meie maal) ringi liigub siis tekib küll vahel tahtmine last lühikese keti otsas või kuskil väga kindlas kohas hoida.

    • novott, hirmud ilmselt sellest tulevadki, et tänapäeval kirjutatakse kohe, kui midagi juhtub.

      aga üldiselt tundub küll, et tnp on igas mõttes ohutum. vähemalt füüsilises maailmas. perverdid luuravad pigem neti peal.

      enivei, mu väheautolised tuttavad on igatahes valinud laste koolid mh selle järgi, et kodust oleks hea lähedal minna ja suht ohtutut teed mööda (liikluse poolest).

  4. ritsik

    Näe, leidsin huvitava väljakutse 🙂
    http://tanualla.blogspot.com/

    • Lugeda põnev, aga väljakutsed minu jaoks pole. Ma ei suuda Tinderiski ise vestlusi algatada 😀

  5. Kati.

    Tinderist leiab igasuguseid. On inimesi, kes hiljemalt kolmanda lausega seksini jõuavad. Samas andsin just võimaluse inimesele, kes (tundub et nimelt) ei olnud endast kena pilti üles pannud, üks pilt andis lootust ja viimse boonuse andis armas koer. Vestlus on olnud viisakalt uudishimulik ja arutlev ja muidu ka väga meeldiv. Jõudsin just tagasi esimeselt kokkusaamiselt, kus ta koeraga jalutasime. Vähemalt esmapilgul tundub, et leidub ikkagi normaalseid inimesi ka Tinderis 😀

    • Ma loodan, et mulle ka mõni selline pudeneb, kellega päriselt rääkida ja asjade üle arutleda. Kusjuures eile just sõbranna ütles, et tema ei tea, kumb on hullem, kas see, et mees suitsetab või et tal on koer 😀 Nii et mõnele võib koer hoopis takistuseks saada. Mind koer ei segaks.

  6. Mina olin see vanem, kes viis lapse autoga kooli.
    Esimene põhjus, seesama, mis Sul kirjas- kahju oli tal lasta külma ja tuule ja raske kotiga minna, kui ma ise samas suunas sooja autoga sõidan.
    teine väga oluline põhjus oli kvaliteetaeg. Teismelised, teatavasti, väga palju ei räägi. Need pooltundi autos polnud kuhugi põgeneda :)ja paljud maailma asjad sai selgeks räägitud.
    Ja kolmas , Tallinnas väga oluline teema on aeg.
    Distants, millele bussiga kulub rohkem kui tund, saab autoga kaetud poole lühema ajaga. Eks see sõltub elukohast ja kooli/trenni asukohast. Aga mul ei olnud südant lasta lapsel aega raisata, las magab/õpib/puhkab see pool tundi.
    Kuigi ma käisin omal ajal sajas trennis ja eriklassis (jalgsi!!), meil oli iga päev 8 tundi, kodus anti õppida ja keskas läksin veel kõigele lisaks tööle ka… oli minu elu lihtsam. Päriselt ka.

    Lapsed on erinevad.
    Aga enamik mu tuttavaid lapsi on paraku nõrgemad, kui olin mina nende vanuses. nii füüsiliselt, aga eelkõige vaimselt/emotsionaalselt ja ajaplaneerimisoskuses ning multitaskingus.
    Minuvanuste iseseisvuskool algas enne kooli. Koolieeliku poodi saatmine või et ta ise toidu soojaks teeb ja üksinda õues uitab- see oli toona normaalsus. Kuna ajad on muutunud, siis lapsed iseseisvuvad hiljem. Nii lihtsalt on.

    • Morgie

      Ma saan selle lapsega kahekesi olemise kvaliteetaja lihtsalt temaga koos bussipeatusesse jalutades. Sealt edasi läheb tema bussi peale ja mina tööle, aga need 20 minutit me räägime. Laps on 13 ja kui ma küsin, et kas ta ei tahaks ilma ema seltskonnata bussini kõndida, saan vastuseks ei-ei-ei.
      Korra läksime tülli, siis ta pühkis jah ilma minuta minema.
      Oluline on muidugi ka see, et ma olen sealjuures lapsega solidaarne – ei kraabi endale mugavusi, mida ma lapsele ei lubaks. Tervislikum on see valik meile mõlemale.

    • Meil kodulähedane kool ja trennide osas oleme ka otsustanud, et kui ise mindud ei saa, siis ei lähe üldse. Mu ema arvates on see rongavanemlus, aga meil tõesti laps käib ise linnas, poes, suudab endale süüa teha jms. Mina omal ajal seda ei tohtinud, sest PERVERDID! ja seda juba siis. Seega ei pruugi sõltuda ainult põlvkonnast, ma ise kohati liberaalsem kui vanem põlvkond.

      • Ahhaa. Mul üks tuttav pani lapse Audentesesse jaljatrenni, et “lapsel hea kodu lähedal trennis käia”. Poiss osutus andekaks ja tugecate griupi trennid hakkasid toimuma… Lool. Guugelda Mustamäelt ühistransport Loole.
        Sama oli mu õetütre võimlemistrenniga Lasnakalt Kakumäele.
        Võtad lapse trennist ära? Sry et andekas oled.. 🙂

        • Loo vahet käib ju ühistransa suht hästi (loe: tüüpilise Tartu linnaliini tihedusega võrreldavalt)? mustakalt trolliga baltasse või vabaduse platsi, sealt bussiga edasi.
          Pmst sama valemiga, nagu ilma autota inimesed Mustakalt bussijaama lähevad (ma tean seda hästi, mu vanemad elavad Mustakal). Või Mustakalt Ülemistele.

          ma istusin lapsena pidevalt ühe ühistransa pealt teise peale ümber, kui vaja oli. kui liiga täis ei olnud, sai seal raamatut lugeda või õppida.

          ja ega ühistransa ei paranegi, kui kõik autoga sõidavad. millegi muutumiseks on piisavalt suurt huvigruppi vaja.

          • ning: kui vanemate enamik oleks selline, kes hakkab protestima, miks trenn kuhugi pärapõrgusse paigutatakse, siis äkki ei paigutataks ka?

          • uurisin huvi pärast guugli kaardilt, mis variante ta nt Mustamäe tee – Tammsaare tee ristist Loo staadioni juurde pakub. Lubas sõiduajaks 48 minutit; kellaaeg, mille ma sisestasin oli “kella kuueks õhtul”. Ma oletan, et sellisel kellaajal võib autoga kauem minna, olenemata sellest, mida guugli kaart auto sõiduajaks optimistlikult pakub.

        • aga see selleks. ma oletan siiski, et Tallinna igapäevaseid õppeaasta-liiklusummikuid ei põhjusta see vähemik, kelle laps osutub nii andekaks, et tuleb kuhugi linnast välja trenni suunata.

          lugesin kuskilt mingit statistikat, et 50% Tallinna sõitudest on 2-3 km pikkused.

          • (ühesõnaga, distants, mis on läbitav jala või rattaga).

  7. XX

    Huvitav, kui palju on neid täiskasvanuid, kes ainult lapse pärast hommikul auto välja ajavad ja muidu ise ühistranspordiga tööle läheks? Ma pakun, et ikka väga suur vähemus. Lapsi viiakse kooli ikka sellepärast, et ka ise autoga liigutakse ja kodust kaugemal asuv kool valitaksegi selle järgi, et see lapsevanema töökoha läheduses oleks või teele jääks. Ehk siis põhipõhjus on ikka täiskasvanutes endis, sest nemad tahavad ja saavad ühistranspordi asemel autoga sõita. Ja selleks, et see muutuks, peaks ühistranspordivõrk muutuma. Lihtne. Või siis keeruline.

    Laste koolikottide raskuse üle ironiseerijad ajavad mind aga tõsiselt vihaseks. Tahaks neile kohe oma laste koolikotid selga anda. Tänapäeva klantspaberil õpikud-töövihikud on hirmus rasked ja kui lapsel on 6 tundi ja igasse tundi vaja need kaasa vedada, siis ületab koolikoti raskus igasugused lubatud normid. Ja ei, topeltõpikud pole lahendus kui koolis pole kohta, kus neid hoida.

  8. Hel.

    Ma tegelesin netis tutvumisega 2-3 aastat tagasi, ehk mitte väga vanasti, ja muuhulgas olin ca 7 kuud ka flirticus. Mingeid ootusi polnud aga tegelikult ja eriti tagasi vaadates oli üllatavalt positiivne kogemus. Olin päris pop tüdruk, s.t kontaktivõtmisi oli palju aga ühtki pervot seejuures ei kohanud, muud nõmedat ka mitte. Veidi imelikke tüüpe sattus ikka vahele aga üldiselt olid täitsa kenad, viisakad ja toredad mehed. Pikemalt jäin suhtlema u 7-8ga ja mulle meeldis, et tavaliselt arenes kõik kuidagi spontaanselt mingist juhuslikust teemast, ja suhtlus oli pigem sõbratasandil kerge flirdiga, mitte aktiivne külgelöömine. Ju mul tõesti vedas siis aga tahan lihtsalt öelda, et kui veel paar aastat tagasi oli olemas see, mida tundud igatsevat, siis ei saa see olla lootusetult kadunud ilma pealt 🙂 Võta vabalt ja anna aega, eks.

    Muide meenub, et nii mõnigi mees mainis seda, et hästi tore on vahelduseks kohata kedagi, kellega saab sisukat vestlust arendada, sest naiste puhul esineb sama probleemi, et vastatakse kahe sõna või rea emojidega. Ja need mehed olid tol ajal vanuses 22-39, nii et ei saa veel olla päris välja surnt 😀

  9. Zaitzas

    Kas lookesed meedias päriselt haigetest inimestest keda just eriti palju pole, aga “kõik teavad” tekitavad hirme, mis survestavad inimesi käituma just perverte otsivalt. Samas sotsiaalne surve nagu tahe samaväärne või parem olla mingites võimalustes on need tunded mis teevad inimese selliseks. Kellel on võimalus viia oma laps kooli treppi see teeb seda ja ei mõtle, aga mõtlevad ja arutavad ainult ju need kes seda ei tee või pole võimalust. Kas, et Tinder võib jube hea kindel koht sellisetele naistele ja meestele kes tahavad õudsalt keppi teha ja on kogu aeg mõttes soojad, ja pole vajagi vaatavad pilte ja korjavad seda sama sotsiaalset tunnustust. 🙂

  10. Laitseke

    Oh jeerum, äkki peaks kristallkuul oma rindu paljastavaid pilte seal tinderis vähendama siis ei tekiks neid vestlusi pervertidega niipalju. Tema tinderist kirjutisi siin lugedes , jääb üsna meeleheitel naise mulje, kes surub ennast meestele peale või paaniliselt otsib endale kaaslast. Sellisel juhul pole juu imestada, et nad tahavad lõpuks ta rinna ümbermõõtu vaid teada:D:D

    • Noh, läksid armukadedaks või? Võta rohud ära, need on kraanikausi kohal kapis, jätsin sulle 🙂

    • Ma pigem soovitaks kristallkuulil (jube meeldiv on, kui su blogis sinust kolmandas isikus räägitakse, eks) oma postitustes vähem Perekooli mainida, muidu tulebki sealne seltskond siia laiutama 🙂

  11. Zaitzas

    Nett on nii paksult paljaid kehasid täis, et pervod ei jõua ilmsi kõike lihtsalt füüsiliselt ära vaadata. Kui keegi küsib tisside kohta ja sul pole midagi nendest tõsiselt rääkida, siis oled ju igav, kõigil peab olema vähemat üks tissi jutt kohe jutustada kõik on ju 🙂

  12. Ma olen last ka trenni ja tagasi autoga viinud. Põhjused samad mis Indigoaalasel. Lapse aeg on napp, palju napim kui täiskasvanul.

    Nüüd on Tallinnas bussirajad. Tulemusena on ühistransport tipptunnil kiirem kui auto. Seega – sõidab trolliga.

    Mõte, et (alg)koolid võiks olla kodu lähedal, täidab linlase homeerilise naeruga. Võite ette võtta kaart.tallinn.ee ja vaadata näiteks vene üldhariduskoolide asukohti.

    • See “anon” peaks olema “Kaur”.

    • Tallinnas on vist absoluutselt kõige kiirem liikumisvahend rong, aga paraku mitte kõigil suundadel.

      • Tean ühte perekonda, kes lapsed rongiga kooli toob. Nõmme – VHK. See on ka kõik.

        • selle kohta tekkis mul kah kohe tirriteeriv küsimus, et miks peaks keegi lapsed rongiga kooli _tooma_?

      • Zaitzas

        Mis kiirusest kasu kui kuhugi ei vii, tegelikult teadmiseks, et autoga on Tallinnas kõik tavaliselt ca 10-15 min kaugusel kui pole ummikuid, ega teed remondis.

        • njah, aga ma saan aru, et kooli alguse ja lõpu kellaaegadel ongi neistsamadest kooli vahet käijatest koosnevad ummikud. ja mis kasu on siis teadmisest, kui kiiresti auto teoreetiliselt sõita saab, kui keskmine kiirus on ikka heal juhul 20 km tunnis.

          • Zaitzas

            Sa ei mõista seda, et ummik on ajutine ja kestab ainult teatud aja ja kui on umbes, siis on kõik umbes. Mõnusam ja steriilsem on autos ummikus kui õues kuskil löga sees või kogu aeg enda olemasolu tõestada mingi kaardiga, kogu aeg pole ka suvi. Valikute asi kas lased transpordis end käppida ja nühkida.

            • st ka bussirajad on umbes? ja trammiteed?

              mnjah, sel juhul oleks ilmselt vaja, et vähemalt trammiteed oleks muust liiklusest nii eraldatud, et sinna lihtsalt ei saa keegi teine sõitma ronida. ohutum ka.

              aga ma kahtlen, kas ikka on päris nii, kui Kaur just siinsamas märkis, et alates bussiradade tekkest saab trolliga kiiremini.

              vähemalt kõnniteed ikka ei ole umbes (üldjuhul, kui just mõni jobu ei ole otsustanud risti üle kõnnitee seisma jääda).

              Mu vend käib pidevalt Tallinnas 2,5 km kaugusele jala tööle (ja sealt tagasi koju, pluss lõbu pärast linna peal hängimine otsa), räägib, et on terve hulk kolleege, kes sõidavad sama pikka distantsi autoga, ta ei saa aru, miks (eriti kui nad tunnevad oma füüsilise vormi pärast muret ja mitte selles mõttes, et jalad ei kannataks käimist).

              mina ei kannataks autos juhina ummikus olemist üldse, mul tuleks kohe räme road rage peale. igasugustel laatadel kogen seda isegi jala, kuigi rahva seas trügiva jalakäija tegeliku ja teoreetiliselt võimaliku kiiruse erinevus on tunduvalt väiksem kui ummikus istuval autol. no ja selliseid olukordi, kus ma ei saa jala oma normaalkiirusega liikuda, on ikka harva. isegi kui ma jõuan jala aeglasemalt kohale, on see vähem frustreeriv, sest rohkem sõltub minust endast – tahan, jooksen ja jõuan rutem. ja liikumine on hea stressimaandaja nagunii.

              ühistransas on teine lugu, seal ei pea mina juhtima, võin lugeda, oma mõtteid mõelda või inimesi vahtida ja nende juttu pealt kuulata (ma olen uudishimulik), buss/rong kulgeb ise.

              • Ma selles osas olen nõus, et ühistranspordiga ei saa Tallinnas alati kiiremini kui autoga. Ma käisin kunagi tööl 3,5 km kaugusel. Pidin kõigepealt sõitma trolliga kesklinna ja sealt bussiga tööle. Kokku võttis see pull 45 minutit, sest transpordivahendit, mis läheks otse samma kanti, lihtsalt ei eksisteerinud.

                Jala läksin sama kaua. Aga tõepoolest ei ole kogu aeg suvi ja absoluutselt iga päev jala käia ma ei tahtnud. Ehkki käisin väga palju. Pärast juhiloa saamist ei olnud enam mõtteski, et läheks trolli ja bussiga. Või jala. Autoga võis ummikusse sattuda, aga 45 minutit ma ei sõitnud sealt koju mitte iialgi, mitte üheski asendis.

                Kui olen autoga liikunud, siis ikkagi tipptundi vältides. Lähen natuke varem või natuke hiljem. Ka minu meelest ei ole bussis mugavam ummikus istuda. Sest bussiread on siiski ainult mõnedel magistralidel, mitte absoluutselt kõikjal. Seepärast ei ole neist sageli ka suurt tolku.

                • Kristallkuul, ilmselt oleneb ka sellest, kui lõbus või tüütu kelllegi autojuhtimine tundub. Ma tean inimest, kes näeks auto omamisel mingit mõtet ainult siis, kui ta jaksaks ka juhi palgata (juhiloa ta ise tegi kunagi, aga ei ole eriti viitsinud sõita, nii et praeguseks on see luba vist juba kehtivuse kaotanud). no ja kuna ta alalise sohvri palkamist endale lubada ei saa, siis kõige lähem situatsioon ongi ühistransport, mida kasutades ta kaudselt justkui ongi juhi palganud. või aeg-ajalt taksosõit (kus ongi ajutiselt palgatud juht).

                  pmst seisukoht, et “miks ma peaks ka kommuteerudes tööd tegema.”

                • Mulle meeldib väga autot juhtida. Ajaga on järjest rohkem meeldima hakanud. Ja mul on isegi manuaalkastiga auto, mida peetakse suureks tüütuseks. Mulle meeldib 🙂

              • XX

                “st ka bussirajad on umbes? ja trammiteed?”

                Kui Järvevana teel on järjekordne hommikune plekimõlkimine olnud ja soov on Mustamäelt kesklinna poole liikuda, siis ei aita need bussirajad suurt midagi. Istub see troll number 3 või ekspressbuss number 11 ilusti Sõpakal teistega koos. Lühike bussirada tekib enne Sõpruse-Vilde-Sütiste risti. Samamoodi pole bussirada kui tulla Vilde tee poolt. Ja piisab kui tipptunnil on Järvevana teel üks rida kinni kui pool Mustamäge ummikus istub.
                Aga kui mingit avariid ummikut tekitamas pole ja mul on vaja tipptunnil Mustamäelt kesklinna minna, siis on ühistransport kiirem valik ja ma eelistan ka seda.

            • a ilmselt elame me erinevates maailmades, kõvasti erinevate väärtustega.

              mu trupil oli hiljaaegu teises linnas üks peo-esinemine. väikeses koosseisus, kokku 5 inimest, kolmel on auto, piisanud oleks muidugi ühestainsast. käisime ära rongi/bussiga, sest mitte ükski neist kolmest võimalikust juhist ei tahtnud peole autoga minna – esiteks autojuhtimine väsitab; teiseks ei oleks peol saanud veini juua.

              • Zaitzas

                Oi juuatäis inimesed need on hullemad kui lapsed. Nodsu maailma piirab ühistransport ja avardab, netitarkus ja alkohol. 🙂

  13. Kusjuures ma viin iga päev oma last ühistranspordiga Kesklinnast Õikale ja tagasi. Sõit võtab hommikul aega u 15 minutit, pärastlõunal 25-30 (sõltuvalt Liivalaia tänava ummikust). Väga mõnus! Ning ikka ja jälle mõtlen ma, et kui vanemad oma lapsi ühistranspordiga sõitma ei õpeta, siis kunas nad seda õpivad? Ikka on ju vaja või tahtmist ise pärast kooli kuhugi minna ja kui ühistransporditarkust juba sees pole, siis võib see päris keeruline olla. Just igasugune ümberistumine, marsruutide planeerimine või kasvõi elementaarne bussis käitumine või ohtude tunnetamine. Ise ma Tallinnas elades autol mõtet ei näe, sest neid on siin niigi palju ja mul on näiteks autota mugavam. Tööle lähen ma lasteaiast jalgsi, tulgu taevast kasvõi tõrva, ning kui väga suur häda käes, siis saab ju takso tellida.

    • Zaitzas

      Autoinimestel on võimalusi ja vabadusi rohkem ja kellelgi ei jää elu elamata ja nautimata, nii on. Inimesed kes on veendund oma tahtmistes mitte autot omada neil inimestel ei tohigi autot olla. 🙂

  14. lendav

    Õnnitlen, sul on õnnestunud hankida omale tubli troll. Ega korralikud trollid iga põõsa all vedelegi, igasse blogisse neid ei jagugi 🙂

Trackbacks

  1. Kellel on õigus autoteele? – Ebapärlikarp
  2. Kellel on õigus autoteele? - Blog24

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: