Mis värk nende lilledega nüüd on?

Küsimus suurele ringile. Rääkige, inimesed, millal ja kus otsustati, et enam ei viida sünnipäevale minnes lilli? Ja kui see ära otsustati, siis kus sellest otsusest teada anti? Sest mina olen sellest infost kuidagi ilma jäänud.

Nimelt olen ma juba pikemat aega tähele pannud, et peale minu on vaid mõni üksik inimene, kes sünnipäevale minnes lilli viib. Pole vahet, kas tegemist on laste või täiskasvanute sünnipäevaga. Ma arvan, et vähemalt ühe korra olen ma ka reaalselt ainus isik olnud, kes lilli viis.

Ma ei saa aru, mis värk sellega on. Ma olen kasvanud üles teadmisega, et sünnipäevale minnes tuleb alati lilli viia. Naistele muidugi ilmtingimata, meestele nii ja naa (olen ka lilled pudeliga asendanud), lastele aga ka igal juhul, piisab ju millestki väiksest ka. Mu jaoks tundub see isegi ebaviisakas, kui lilli ei vii. Sest mis mõttes ma ei vii? Vanasti alati viidi, nüüd aga on see komme justkui täiesti ära kadunud. Kurb. Mulle lilled meeldivad. Aga ma ise seda kommet üle ei võta, viin lolli järjepidevusega lilli edasi.

Iseendale ma pole ammu lilli kinkinud. Ühe kingituse aga tegin küll. Või noh, ma teen endale pidevalt mingeid kingitusi 😀 Vahepeal juhtub, et pean mingile pakile järele minema ja pole enam kindelgi, mida ma tellisin.

Reedel oli korralik kaubapäev. Kõigepealt helistas mulle kuller, kes tõi ära tooli, mille ma juba Mustal Reedel ostsin. Siis helistati, et tere, teie klaver ja statiiv on kohal. Sest ma tellisin nädala alguses endale digiklaveri. Pidin kätte saama 2 nädala pärast, aga juhtus nii, et kulus ainult 4 päeva. Fantastiline. Ja natuke naljakas ka, sest eelmisel õhtul tõi mu klaveriõpetaja oma esinemispilli minu juurde, et ma saaksin seni tema omaga harjutada, kuniks enda oma kätte saan. Ma ostsin täpselt samasuguse pilli nagu tema esinemisklaver ja nii oligi mul reedel kodus kaks identset klaverit. Nii nunnu.

Siis sain õhtul sõnumi, et kappi on kohale jõudnud ka näokreem, mille ma mingi hetk tellisin. Näokreemi võiks ju ka poest osta, aga kui ta maksab seal 32 eurot, aga netist tellides on 23, siis minusugune ihnuskoi ootab ja tellib netist.

Ja õhtu lõpetas teine sõnum, mis teatas, et ka minu aktiivsusmonitor on nüüd kohal, tule järele. Sest ma plaanin nüüd trenni teha korralikult, mitte oma keha lõhkudes. Tahaks jälgida pulsi vahemikku, et mitte tervislikku piiri ületada. Saame näha, kuidas see õnnestub. Vajalik tööriist on nüüd olemas. See on veel selline nõudlik tööriist, mis vahepeal mind sakutab, et kle, liiguta ennast. Esmaspäevaks on mul kirjas ka kehakoostise mõõtmine, mis peaks andma selge pildi sellest, kui rasvunud ma olen. Mõnus, et mul on olemas ju vana kehakoostise mõõtmise tulemused ajast, mil ma veel trenni tegin. Nüüd saan uute tulemustega kõrvutada ja vaadata, kuidas lodevus mu keha vahepeal muutnud on.

Täna tahtsin filmi vaadata. “Seltsimees last”. Ma pole ikka veel näinud. Millegipärast ei suuda ennast kokku võtta, et see ära vaadata. Teades ette, et see on kurb film, ma kuidagi väldin selle vaatamist. Ma ei taha ellu kurbi emotsioone praegu. Millegipärast pole nagu sellist tunnet. Positiivset ja lõbusat emotsiooni tahaks küll. Seda otsides käisin eelmisel nädalal kinos. Et vaatan ära selle Eesti filmi “Lõbus perekond” vms. Jumal auta, kui halb see oli. See oli ikka nii kuradi halb, et ma kõndisin poole filmi pealt kinost välja. Õnneks on Apollo kinos käies see hea asi, et iga kümnes kinoskäik on tasuta. Ja just seda tasuta korda ma ära kasutamas olingi. Kui ma selle saasta eest veel ise maksma oleks pidanud, oleksin ekstra-special vihane olnud. Nii et ärge teie sama viga tehke, tegemist on väga halva filmiga.

Vot ja ega rohkem polnudki midagi.

9 kommentaari

  1. Mulle pole ka öeldud 🙂
    Aga ma oletan et põhjus on hind. Lilled on nii kallid, et teine kink tuleb lisaks.
    Ja ehk on.ka inimesed rohelisemad? Et milleks lille tappa. Kui siis, potilill?

    Mulle meeldib lilli saada ja viia

  2. Kris

    Ma hakkasin mõtlema, et kus Eestis see lilleviimise komme üldse alguse on saanud? Äkki tuli nõuka ajaga ja seetõttu hakkab välja surema? Minu koduriigis, Hispaanias, pole näiteks mingit lillekinkimiskommet. Vaadatakse lausa naljaka näoga. Sommid ka mu teada lilli sünnaks ei kingi. Kunagi käisin mingis eesti-soome segapulmas. Kõik eestlased tõid pruudile lilli, soomlastest mitte üks ja siis nad vaatasid, et mis imelik komme. Raha maha viskamine. Õudne hunnik lilli, no mis sa teed pärast nendega? Kogu kodu teisi otsast otsani täis. Ja pruutpaar sõidab ise pulmareisile. Jahmerda siis nende lilledega.

  3. Nell

    Mina ka enamasti ei vii lilli, pigem lisan selle summa kingitusele/ümbrikule. Mulle ei meeldi väga see, et lilled närtsivad kiirelt ja see ilu on nii lühiajaline. Kui siis oma aiaga inimesele potilill, mille saab pärast peenrasse istutada (nartsiss, roos vms).

  4. Ma suvel käisin sõbranna lapse 3-aastasel sünnipäeval. Enamus külalisi oli alla 30-aastased. Mina viisin lilli, veel 1 minuvanune naine ja 1 alla 30-aastane noormees ja siis me arutasime seda teemat laiemas ringis ja leidsime, et me kolmekesi oleme ikka hästi kasvatatud, lillede mittetoojad olid ka nõus. Ehk jah – lillede mittekinkimine on suht tavaline tänapäeval. Isegi kingituse mittetegemine pole eriline patt.

  5. LSD

    Oluline on see, ja kui sa tahad, et sind märgatakse, siis peab olema mingi meelde jääv protseduur. On olemas ju igasugustele protseduuridele reeglid ja nendest tuletatakse mida sobib või ei. See et lilled ja tort on nagu kõige universaalsem kingitus, oluline on ikka nende tooja ja iseenesest see andmis pritseduur. 🙂

  6. valkoinenvaris

    Kunagi teistkümmend aastat tagasi vanem poeg küsin oma noorimalt vennalt, kes oli lukiot lõpetamas “kas sa lilli sööd” teine oli jahmunud ja vastas, “Ei”, “no ma siis ei too, nentis küsija”. Aga juba mitmel korral on kutsel olnud kirjas, et “palun lilled ümbrikus”.
    Aga mulle meeldivad lilled.

  7. Kuigi ma olen osadelt vaadetelt üpris roheline (ja rohelised tarbivad targalt, khm :D), siis arvan, et üks lill võiks ikka vahel olla. Sünnipäevale olen alati lillega läinud; heade tuttavate (ehk sõgeda huumorimeelega isikute puhul) olen teinekord selle klassikalise lõikelille asendanud porru või ananassiga. Ka potilille kinkimist ei pea teab mis patuks – tean, et on mingi kirjutamata reegel, et ei sobi, aga mulle endale meeldib, kui jääb kauemaks kui kolmeks päevaks elamist ehtima. Minu puhul loomulikult mitte kuigi kauaks, läheb meelest kasta 🙂

    Ja “Seltsimees laps” on hea narratiiviga ilus film, ma ei ütleks, et uskumatult kurb oli, aga ma olen filmide puhul kehv storyline`i hindaja, vaatan pigem näitlejatööd ja -valikut, olukordade lahendusi, head visuaali. Selles filmis meeldis kõige enam peategelase (see pisike tüdruk) osatäitmine – tase omaette! Pärast filmi nägemist ei jäänud kurba tunnet, pigem kinnistus arusaam, et elu läheb edasi kuidagi ikka. Või siis olen ma empaatiavõimetu tundetu värdjas, ei saa välistada. 🙂

  8. Ieva

    Tead, ma olen muidu filme vaadates supernutja, vahest piisab isegi nunnust Budweiseri reklaamist, et silm märjaks saada, aga Seltsimees laps pigistas mul silmad märjaks alles lõpus. Ei ole selline südantlõhestav film. Vähemalt mitte minu jaoks.

  9. Mul on lõikelilledest kahju lihtsalt, selle pärast ei vii.

Vasta Ieva-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: