Mäletate, kui minuga veel nalja sai?

Madli algatas minu meelest palju lahedama asja kui on see algupärane #10yearschallenge. Oma foto asemel avalda hoopis 10 aasta tagune blogipostitus!

Läksin siis minagi vaatama, et mis mu elus toimus tol ajal. Tähendab, ma teadsin küll, aga ma pidin üle kontrollima, ega juhtumisi selline postitus 2009. aasta jaanuari jää, mis trükimusta enam ei kannata. Noh so-so 😀 Aga mul tegi kohe tuju heaks. Mul oli toona vähemalt kolm-neli korda vähem lugejaid kui täna, aga ma usun, et mul oleks kolm-neli korda rohkem, kui ma endiselt selliseid postitusi avaldaks 😀

22. jaanuar 2009 (muutmata kujul):

Eile juhtus üks tore lugu. Suurem osa mu sõpradest, kes siin lugemas käivad ilmselt juba teavad, aga osad ei tea kah. Nimelt oli meil jälle lehe jaoks üks test vaja teha. Autosalongides. Ülesanne pandi minule. No ega ta midagi väga rasket pole, ainult erinevate paikade vahel sõelumine ajas närvi ja võttis palju aega ka, ega Tallinn mingi väike pole. Aga tihe päev lõppes väikse maasikaga. Nimelt hakkas ühe salongi müügimees mulle meeldima. Ta oli nii nunnu ja tore ja armas kuidagi. Viskasime nalja ja hästi tore oli temaga asju ajada. Pärast salongist lahkumist oli mul naeratus suul. Esinesin sõbranna nime all, sest sedasama autot olin ma seal varem juba oma nime all “ostmas” käinud. Ühesõnaga, kui koju jõudsin, oli ta mu sõbrannale meilile kirjutanud. Saatis mulle koostatud pakkumised ja kirjutas siuke muheda kirja ka juurde. Ma ütlesin endale, et tavai, tee nüüd nii, et sul oleks piisavalt “mune” midagi ette võtta. Nii võtsingi end kokku ja kirjutasin talle kirjakese vastu, teatades et ma ei kavatse autot osta, aga samas pean teenindust väga kiitma ning uurisin, kas ma seetõttu pole enam proovisõidule oodatud, et ma päris ostja pole. Õhtul hilja, viissada korda enne põdenud, panin kirja teele. Hommikul juba enne kella 9 oli ta mu kirjale vastanud. Tänas toredate sõnade eest ja nentis, et ka mina olin vägagi meeldiv klient. Ning proovisõidule olen veelgi enam oodatud. Ning kui tulen, andku ma vaid ette teada ning tema tangib auto ära ning nühib seest ja väljast läikima.

Tal on sellised omamoodi kirjad. Nagu natuke luulevormis. Anule ja Erlele juba avaldasin arvamust, et see pole siuke roos hambus luule, vaid selline muhe humoorikas, mis ei häiri. Ma olen ju suur romantika-skeptik. Mulle väga ei meeldi. Tema kirjutatu on igatahes täitsa talutav. Niisiis saatsime veel mõned kirjad päeva jooksul ja jaurasime selle proovisõidu ümber. Lõpptulemus on see, et ma tunnistasin üles, et mul pole lubegi, aga proovisõitu tahaksin ikka teha, ainult et sel juhul peaks tema sõitma. Ning ta oli nõus. Homme kell 4 siis. Nüüd on väga põnev. Oodata. Eks ma panin tööle ka oma nuhimootorid ja väga täpselt näpuga järge ajades õnnestus mul välja nuhkida, et ta on 21aastane. Jaa, ma ise ka ehmusin alguses, kui see välja tuli. Algselt ma arvasin, et ta on ikka vanem ja leidsin tema nimekaimu ka, kes ongi vanem. Kuid nüüd on selge mis selge, et ta on 21. Mul on endast paar aastat noorematega varemgi kogemusi olnud, hehe. Aga noh…eks näis. Ta tundus igatahes väga lahe. Ja ma olen enda üle täitsa uhke, et ma suutsin niimoodi midagi ette võtta.

Näide sellest, kuidas ei mina ega Eileen ei suutnud midagi ette võtta, pärineb teisipäevast, kui me trammiga bussijaama juurest minu juurde sõitsime. Nimelt trammis oli üks nunnu poiss, kes ilmselgelt oleks tahtnud meiega paar sõna vahetada, tegi lausa suugi lahti, aga me ei osanud talle võimalust anda. Kõigepealt ta tahtis ära komposteerida minu piletit, mille olin Eileenile ulatanud, sest ise olin komposteerijast liiga kaugel. Eileen haaras pileti enda kätte ja tegi tsõk-tsõk ise ära. Siis mingil hetkel võttis tramm hirmus järsult kohalt ja Eileen oleks peaaegu pikali kukkunud. See kutt tahtis Eileenist siis kinni haarata ja teda püsti hoida. Aga polnud vaja. Vahepeal vajutas poiss oma mp3-mängijagi kinni, et ehk tuleb kuulatada ja rääkida. Siis hoidsin mina ühest torust kinni, tema kogemata pani oma käe minu käe peale. “Oih,” kõlas sealt. Siis kukkus trammijuht hirmsasti tilistama. Jalakäijatele ja autodele ja kõigile. Siis me kõik vaatasime üksteisele muiates otsa. Jutu vestmiseni kohe kuidagi ei jõudnud. Peatusi sõita oli ju ainult kolm. Maha läksime samas kohas ja kui poiss trammist maha hüppas ja kaks sammu astus, vaatas ta veel meie poole tagasigi. Kuid kahjuks pidime vastassuunas liikuma. Nii et tollest kompust jäime ilma. Ega ma saanud siis kaks päeva järjest samal asjal juhtuda lasta.

Ega muud polegi. Siuksed ärevad sündmused ainult 😛

Advertisements

6 kommentaari

  1. Oot, oot, oot! Mis sellest müügimehe asjast edasi sai? 😁 don’t just leave a sister hanging! Käisite väljas, oli tore?

    • Saime kokku, käisime jalutamas 😀 Ta oli tore poiss, aga natuke liiga rahulik minu jaoks. Isegi kergelt melanhoolne. Mina olin kärts ja mürts, välk ja pauk. Suhtlesime hiljem veidi MSNis, aga suuremat huvi mul pärast seda deiti enam polnud. Ja üsna pea otsustasin ma üldse Austraaliasse minna. Samas nii tore oli nüüd meenutada seda tutvust 😀

  2. Aga kas ta su pärisnime ka teada sai? Ma ise kippusin nimelt vanasti oma juhututvustele oma nime ja vanust valetama ja kui asi edenes nii kaugele, et kumbki neist valedest välja tuli, oldi enamasti jube solvunud 🙂

    • Jaa ikka, nime ma ei ole kunagi varjanud 🙂 Ma kirjutasin talle vastu oma meiliaadressilt ja tunnistasin üles, et olen alatu ajakirjanik, kes lasi tal müügitööd teha, ilma et oleks mingitki plaani osta. Testi nende salong ei võitnud ka veel, kui ma õigesti mäletan 😀

  3. Hel.

    Siin on ehk sobiv mainida, et sinu blogi oli üldse ajaloos esimene, mida kunagi lugema hakkasin, ja see pidi olema veel varem, mingi 2006-07 paiku.. Aga ma pole olnud päris püsijälgija, vahepeal on palju aastaid vahele ka jäänud. Muide blogisse sattusin su tänase ülemuse nime guugeldades ja mäletan, et mingi aeg tegid ka postituse nendest otsingufraasidest ja pakkusid siis, et tegemist võiks olla ta potentsiaalse tööandja või austajannaga 😀 Tegelikult oli kolmas põhjus aga see selleks.. Tänases kontekstis, kui lähedaste-tuttavate puhul kasutatakse blogides initsiaale pigem, tundub natuke naljakas ka, et pidasid siis vajalikuks täisnime pidulikult välja kirjutada. Teemaks oli muidu tookord see, et nägid kuskil peol tema näoga türklast 😀

    • Appi, kui lahe 😀 Jaa, ma mäletan ka, kuidas tema nimi oli väga populaarne otsingufraas, tuletangi talle endale ka meelde seda, kui kokku saame. Kirjutasin tookord nime välja, sest see tegi mulle kohutavalt nalja 😀 Ja no türklane…hahaa issand kui lahe, et sul sellised detailid meeles on 😀 😀 Minu kummardus pikaaegsele lugejale!

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: