Kui ma tahan öelda PERSE, siis täna juba võin

Pärast valimisi oleme kõik (liberaalsed sotsiaalperverdid ja teised nõmedikud) mures olnud sellepärast, mida EKRE meie väärtustega teeb. Kõigest muust ma isegi ei hakka rääkima. Aga sõnakasutus on see, mis viimasel ajal muutunud on. See, kuidas inimestega suheldakse. See ON muutunud. Toon paar näidet.

Mina töötan copywritingu valdkonnas, seega ilmselgelt jälgin ma pingsalt, mismoodi copyt kirjutatakse ja analüüsin isekeskis, kui hea või halb see on. Näiteks kui mulle satuvad ette mingid reklaamid, siis ma huviga vaatan, kuidas need sõnastatud on ja mida see tervik mulle öelda tahab.

Üks reklaam oli hiljuti väga veider. Seal oli pikkade lokkis juustega väike poiss, kellel käes mingi kivikestega kaunistatud naiste king. Ees oli kikilips ja kehastas ta seal asjalikku poemüüjat. Reklaami copy oli: Tee lapsepõlveunistus teoks. Või midagi sellist. Minus tekitas see segadust. Mis lapsepõlveunistus? Et üks väike poiss unistas kunagi naistekingade müümisest? See ei ole sugugi võimatu, aga kui suurt sihtrühma see reklaam kõnetab? Kui palju on täna neid täiskasvanud mehi, kes 7-aastasena unistasid naiste kingade müümisest ja tahaks seda unistust nüüd teoks teha? Või oli see väike poiss stiliseeritud nimelt poiss-tüdrukuna (pikad lokkis juuksed), et kõnetaks ka kunagisi väikseid tüdrukuid? Tüdrukute hulgas oli poemüüjatööst unistajaid tõenäoliselt rohkem. Ma ise olin ka kindlasti üks neist. Miks siis kohe tüdrukut ei kasutatud? Selle poisiga ma igatahes ei samastunud.

Aga okei, see on kõrvalepõige praegu. See oli lihtsalt üks moment, kus ma veel rohkem nähtud reklaamide üle pead murdma hakkasin.

Sellest olen kunagi varem juba kirjutanud, kuidas väga sageli otsitakse töökuulutustes taga imeinimesi. Haldjaid, võlureid, superstaare ja kõikvõimalike alade häkkereid. Tavalisi spetsialiste ei taha keegi. Oma vanas postituses seadsin hüpoteesiks, et ehk otsitakse võlureid sellepärast, et neile tahetakse üleloomulikke tööülesandeid kaela sättida? Vot ei tea, olukord selles osas muutunud ei ole. Kohati on vaat et hullemaks läinud.

PJ

Näiteks mind väga huvitaks, mis mõtted liikusid selle reklaamteksti kirjutanud inimese peas. Kas ta tõesti arvas, et selline “cool” paralleel tõmbab ligi potentsiaalseid projektijuhte? Mina olen ka projektijuht ja ausalt öeldes on selline reklaam vägagi eemaletõukav.

Mina küll ei tahaks põrgus töötada. Ma tahaks töötada kuskil, kus mul on hea. Kus mul on toetavad kolleegid, mitte suurte sarvedega vanapagan, kes ühe käega töötajaid piitsaga peksab, teises käes on aga kolme haruga hark, millega alamaid takka torgib. Ma ei taha, et töö juures oleks kogu aeg täielik segadus, kõik keeravad midagi nässu ja mina pean olema sees, kes üritab kõik korda teha. Minu ettekujutus heast planeerimisest ja korraldamisest on teistsugune. Aga kui tööandja (või personaliosakonna) ettekujutus oma ettevõttest on teistsugune ja nad üritavad lihtsalt ausa kommunikatsiooniga endale mingit lolli leida, siis mis mul ikka öelda. Good luck.

Teine näide on kraadike hullem. See hakkab juba korralikult ekreiitliku “me ei ole ebaviisakad, me oleme lihtsalt otsekohesed” filosoofia mõõtmeid võtma. Toon selle näite teieni kahes osas.

Visuaal:

visull

Otsitakse kompleksivabu praktikante. Aga olgu veel täpsustuseks öeldud, et reklaam on selle ettevõtte veebis eraldi alamlehel, mille pealkiri on: Sibi

Ehk et otsitakse kompleksivabu sibisid. Ma ei hakka seda pilti ennast analüüsima, sest kellel silmad peas on, see näeb isegi.

Aga lähme teksti juurde:

kuulutus

Mis ma siit välja loen? Et sibi küll, aga ehk on kuus talve ikka koolis ka käidud. Või midagi. Öh-öhö-hööhööö….

Teha tuleb kõike ja risti ette lüüa ei või (palun ärge unustage, et samas tuleb olla kompleksivaba, sellest alustati juba pealkirjas). Mina loen siit päris palju välja.

Muidugi ei tehta saladust ka palgast. See on 500 eurot, mis minu teada peaks olema täna miinimumpalk. Ehk et sellest vähem maksta ei tohiks nagunii. Aga otsitavale sibile serveeritakse asja nii, nagu oleks tegemist mingi ulmesummaga, mis tuleb välja teenida, rügades mitme mehe eest ja pühendudes täiskoha vääriliselt. Nädalavahetused on kinni ja kaasneb väidetavalt veel mingeid jubedaid asju, mida ei täpsustata.

Kas see inimene, kes antud kuulutuse kirjutas, ise ka pärast kuulutuse üle luges? Kas mitte ükski kolleeg, kes seda kuulutust luges, ei tulnud selle peale, et öelda, et hei, see ei ole väga kutsuv kuulutus…see jätab mulje, nagu me otsiks orja. Kusjuures assistendid-ettekandjad-festivalide toidu- ja joogiputkade müüjad kipuvad olema just noored inimesed. Muide, needsamad noored inimesed, kes unistavad 1500-eurosest palgast esimesel töökohal. Keda hüütakse lumehelbekesteks, kellele ei meeldi isiklikud solvangud, alandamised ja valjud sõnad. Kas te ikka saate aru, et need lumehelbekesed on teie potentsiaalsed töötajad? Just nemad, mitte keegi muu. Keda te loodate sellise sõnastusega kõnetada?

Aga lähme edasi, sest mul on üks näide veel. Ja see ei ole sugugi noortele suunatud kuulutus. See on täiskasvanutele mõeldud.

rekka

Siit saame teada, et kui inimene tahab kirjutada töökulutusse sitt, kusi, perse, loll jne, siis tänases kultuuriruumis on see täiesti okei. Põhimõtteliselt on täna okei oma tulevasele töötajale näkku sülitada, jalaga tagumikku anda ja vaadata, kuidas reageerib. Kui surub silmad maha ja palub vabandust, et on halb ori olnud, siis võib tööle võtta küll. Kui tegemist on isendiga, kes otsib inimväärset kohtlemist ja teab, et olgugi palgatöötaja, ei ole ta ori, vaid võrdne partner, kellel on ka mingid õigused, siis hoidku parem eemale.

Mina ei mäleta, et ma kunagi varem oleks midagi sellist näinud. Sellist otsekohesuseks tituleeritud labasust. Või ebaõnnestunud püüdeid otsekohesusega naljakas olla. Minu meelest on see väga kurb ja isegi traagiline. Tere tulemast, uus reaalsus.

11 kommentaari

  1. Nii ongi kahjuks. Kõnekasutus on muutunud ja sõnad, millega asju öeldakse, on muutunud. Osa väidavad, et nii ongi õige – kõvad mehed ja naised räägivadki asjadest nii nagu asjad on, ei mingit PC-culture tüüpi kõnekasutust. Samas on mul kohati tunne, et meie avalik ruum on jõudnud tagasi lasteaeda – lasteaias õpetatakse lastele, et on teatud käitumisreeglid, millest kõik ühiskonnas kinni peavad, sest nii on kõigile parem ja ühiskonnas peab teistega ka arvestama, aga praegune ühiskond on jõudmas faasi, kus vahed pole kas kõigil on hea või mitte – peaasi, et ühel teatud grupil oleks hea olla; diskussiooni pole, väitlust ei toimu, väitlused on nõrkadele.

  2. Mul oli just meessoost sõbraga vaidlus – talle meeldis see “aus” rekkamehe kuulutus ja mumeelest oli see ülepingutatult labane ja suunatud ainult meestele, kuigi mumeelest peenisega rekkat ei juhita (?). Ja ise tôin Nudisti näiteks, kus vähemalt kohe algul kirjas, et sugu pole oluline. Aga jah, ega sibi olla küll ei tahakas. Ha-ha, aga naljakas ei ole…

  3. kaisa

    Kusjuures! Alampalk on meil täna 540 eurot brutos ehk siis, võttes arvesse seda, et inimesed tõenäoliselt tahavad saada sellest kätte võimalikult palju ehk teevad tulumaksuvabastuse 500 euro peale, peaks inimene kätte saama 516 eurot (kalkulaator.ee ütles). Nii et need, kes omale sibi otsivad, kuulutavad kõva häälega, et maksavad ebaseaduslikult vähe palka. Cool stuff, täiega tahaks minna!

  4. Õh, ma sisemiselt põlen veits praegu. Alustuseks hakkavad mu silmamunad ringe tegema iga jumala kord, kui keegi kuskil jälle lumehelbekestest räägib. Eriti, et tihtipeale võrdub lumehelbeke enamikele lihtsalt empaatilise inimesega, kes EI TAHA, et tema poole niiviisi pöördutaks nagu nendes kuulutustes.

    Aga jah, tundub, et robustne ja toores suhtumine, taktitunde puudumine ja valimatu solvumine on paljude jaoks see “ma olen lihtsalt selline…aus ja otsekohene noh” suhtumine.

    Kurb näha, et inimesed on mõningates aspektides justkui sammu tagasi astumas.

    • Oih, ma tavaliselt ei käi oma vigu parandamas eraldi nõnda, aga solvumise asemel pidasin ikka solvamist silmas. Selguse huvides või nii.. 😀

  5. su blogi sõi kõik mu pikad eurovisiooni kommentaarid ära, loodetavasti see teema sobib talle paremini 🙂

    Mina ei ole Lumehelbeke, olen Lumehelbekese ema, ehk siis Lumeeit. Aga minu jaoks need kuulutused ei ole ok. Töösuhe on kahepoolne suhe ja kui ülbus ja lugupidamatus on juba kuulutuses, siis sellistest firmadest tuleb kaarega kaugele hoida.

    positiivne tegelikult, et ettevõtte kultuur selgub juba kuulutuses. Palju kurvemad on need juhtumid, kus kuni töölepinguni on kõik ok ja siis algab see lubatud ” põrgu”.
    Ja tsiteerides elavaid klassikuid ” meie poolt hääletas 100 tuhat”, ehk siis tegelikult võib vabalt leiduda kompleksivaba sibi, kellele meeldib saada tasu natuuras ja macho rekajuht, kes pagulasi riiki ei lase, aga “soome on ju eesti”

  6. Mulle ka lihtsalt ei meeldi see “i tell it how it is” suhtumine sest tegelt on see “you tell it how it is in your reality” ALATI ja kui su väide “i tell it how it is” on ettekääne olla rumal, labane ja plain dick, siis see ei päde 😀 Mitte konkreetselt ainult selle reklaami puhul, aga a la nagu Eesti poliitikas hetkel. See on ûks versioon reaalsusest, aga minu reaalsus näiteks pole mingi dog eat dog world, kus kõik on madalate ihade peale ehitatud. Ja silt lumehelbeke on lihtsalt oksekaktus.

  7. OMG

    Kuhu küll osade inimeste reaalsus taju kaob? Mina loen nendest kuulutustest välja pigem inimeste ahastuse, et pole inimesi kes tahavad tööd teha ja kellega teha. See on sellise mustriga käitumine kui läks trumm, siis mingu ka pulgad.Teiselt poolt ahastavad need kes avastavad, et oi mingi sõnakasutuse muutus ja seostavad selle poliitiliselt.

    • Oh, ma usun, et selel palga eest rekkameheks tahtjaid on küll ja veel, kuigi võib juhtuda, et need on pigem tüübid,kes EI OSKA ökonoomselt sõita ja neid veokijuppe möödailmalaiali puistavad.

  8. Üldisemalt tahaks nimetada, et seda viimast, rekkamehe kuulutust nägin juba kuskil varem ja arvasin, et see on miski nali, millest ma päris täpselt aru ei saa. Sest päriselt ju nii labasel moel inimest ei otsita. Aga võta näpust, otsitakse küll. Ja see Sibi värk, no mai tea, OMG, indeed. Ise olen ka mitte Lumehelbekese, vaid Lumeeide (12 points, indigoaanlane 🙂 ) põlvkonnast, aga ei oska leida niisuguste kuulutuste avaldamisele ühtegi põhjendust. Kui 2017 aasta sügisel oli kogu Tallin täis (ilmselt mõne kinnisvarabüroo reklaami), et “mu lemmikraamat on kinnistusraamat” või sama mõte, aga veidi teises sõnastuses, juba siis ohkisin lumehelbekeselikult, kuidas nii nõme saab olla, aga praegu vaatan, et see on hale vari võrreldes eeltoodud näidetega ja hea tahtsmise korral võib sealt isegi mingit irooniat välja lugeda, mis ilmselt küll polnud eesmärgiks.

  9. Silmaring loeb!

    Ma just mõtlesin, et kui lumehelbeke tähendab seda, et inimene peab endast ja teistest lugu, ei lömita “autoritaaride” (rõhutan jutumärke) ees ja seisab nõrgemate eest, siis loodan, et neid tuleb juurde ja juurde. Oled lumehelbeke? – good for you ja respekt!

Vasta Silmaring loeb!-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: