Mulle meeldib Venemaa

Ma olen praegu elus esimest korda Venemaal. Mul puudusid igasugused ootused, üldse ei teadnud, kas oodata head või halba või mida. Aga nüüd panen mõned mõtted kirja. Mulle meeldib!

  • Sest minu esimeseks Venemaa sihtkohaks on Šotsi.

Ega ei tea, kas see nüüd on see päris Venemaa ikka. Seda peetakse ikkagi kuurortiks, aga et julgelt mingi 80-90% inimesi tundub olevat venelased, siis võiks seda Venemaa läbilõikeks ju pidada küll. Olgu, igapäevaselt need inimesed siin ei ela, aga venelased on nad sellegipoolest. Jumalast meeldivad veel pealekauba.

  • Siin on nii hea ilm.

Päike on iga päev paistnud, kraade on päeval 26-30, õhtuks läheb 20 peale. Päris öösel on ilmselt natuke külmem (ma ei tea, mul pole termomeetrit küljes olnud), aga soe on sellegipoolest. Ja me ei ole veel päris “all” Sotšis, vaid siin natuke kõrgemal (kohas nimega Eesti Aiake), kus on stabiilselt paar kraadi jahedam.

  • Siin on nii puhas!

Venemaa peale mõtled, siis pigem tulevad meelde ju prussakad ja räpasus. Sest elus on puhtusest tähtsamatki, mille peale mõelda. Ellujäämine ja värki. Aga ei, siin on kõik kogu aeg hästi puhas. Rämpsu maha ei loobita nagunii, aga isegi kui keegi midagi visanud on, koristab kojamees selle peagi ära.

  • Viin on maitsev (päriselt ka).

No minu jaoks ei ole vahet, kas viin on soe või külm, aga niimoodi viina juua, et võtad pitsi ja mitte midagi kiiresti peale ei joo, pole mul veel õnnestunud. Elus on ikka ette tulnud olukordi, kus tuleb pitsist viina juua. Aga siis on olnud niimoodi, et väga õudne on ja kiiresti on tulnud juua mahla või midagi. Siin tellisime pitsi Beluga viina ja mina muidugi tellisin pealevõtukat kah. Juhtus aga see, et jõin pool pitsi ära ja maitse oli nii sümpaatne, et midagi ei olnud peale vaja. Mingit mädarõika viina sai ka proovitud, tollega oli veel lihtsam.

(Ja loomulikult tuleb viinapeatükk üks pikimaid, kuidas siis muidu!)

  • Viin on odav.

Ma ei mäleta, mis see pits viina maksis. Ei olnud kallis. Ja kui mõnikord reisides olen tähele pannud, et standardne alkoholi kogus on 2 cl, siis siin antakse viina 5 cl. Selline tummine pits.

Poes (mu arust oli see veel mingi veidi kallim pood) oli pooleliitrine viin vist 300 rubla (4.30 eurot). Samas poes mingi väljamaa küpsisepakk 400 rubla (kallis, saadanas!).

  • Toit on ebareaalselt maitsev. Kõikjal.

Tähendab, olin kuulnud, et Venemaal on väga hea söök. Aga ma ei osanud sellest midagi arvata. Mis söök see siis nii hea on? Pelmeen või?

Ja oligi. Pelmeen oli hea. Siis strooganov oli väga hea. Searibi oli väga hea. Hotelli hommikusöök on ka suurepäraselt hea, valik suur ja on nii kergemat kui tummisemat. Erinevalt Eestist kõlbavad isegi viinerid süüa. Tõesti on Venemaal väga hea toit. Kvaliteet on suurepärane.

  • Riided, isegi turistikraam, on nii odavad.

Näiteks meie ostsime Siiriga ühest turistiputkast mõnsad T-särgid. Mul on siuke nunnu husky pildiga. Maksis 17 kulli (eurodes). Mujal maksaks selline kaks korda rohkem. Materjal on mõnus, mitte kiiresti välja veniv puuvill. Kvaliteetne särk on. Kaubanduskeskuse riidepoest sain ühe päris toreda kleidi 5 euroga.

  • Kõik on odav.

Eestlase jaoks on siin väga rahakotisõbralik. Keskmise venelase jaoks ehk on kallis isegi. Nii nagu meil teatud riikides. Et pakutakse mingeid atraktsioone ja värke ja saaks isegi endale lubada, aga tundub ikkagi liiga kallis enamasti. Siin nii ei ole. Tegelikult jaksab kõike osta, ilma et tunneks, et dääm, kallis on. Söö, joo, lõbutse.

  • Inimesed on sõbralikud ja hakkavad ise võõrastega rääkima.

Tõsijutt. Me saime Siiriga näiteks oma mägiekskursiooni tehes kohe sõbra. Meie plaanisime oma funikulööri kabiinis üksi sõita (sest me oleme eestlased ja olgugi et sinna kabiini mahub 8 inimest, siis…. ei nagu!), aga viimasel sekundil enne uste sulgumist kargasid sisse kolm täiskasvanut ja üks laps. Nojah, mis seal ikka. Ja kohe hakkas poiss rääkima. Et ahah, kahekesi olete, siis hakkame koos ringi käima ja jagame igat järgmist kabiini. Me lihtsalt mökitasime, et nojah. Tüüp oli siuke aktivist, tassis meid mööda mägesid seal ringi ja juhendas, kuhu lähme ja värki. Ühest küljest oli väga mugav (ei pidanud ise midagi mõtlema, giid omast käest võtta), teisest küljest ka veits tüütu. Ka neid turistisärke ostes hakkas meie ees olev mees minuga niisama rääkima. Tema küll inglise keelt ei osanud ja ma siis janepanimaajutasin. Aga tore on, kui ollakse omavahel sõbralikud.

  • Kõik on nii uus ja värske (alles hiljuti ehitatud).

Jah, kõik see ilu, mis siin on, on loodud puhtalt olümpiamängude pärast. Neist pole eriti palju aega möödas. Siis ongi kõik hotellide hooned tutikad jne. Ilmselt kogu see köisraudtee värgendus samamoodi. Kasiinost ei hakka rääkimagi – see on palee, mitte kasiino.

Eesti Aiake

Vaade linnale

  • Loodus on selline, et appi, ema!

Õudselt ilus. Vaatad õues ringi ja igal pool on ilus. Jõevesi on ilus ja helesinine, mitte mingi porine nagu meil. Päikeseloojangud on väga ilusad. Mõnusalt suur ja kergelt müstiline tunne on siin.

  • Mäed. Mäed. Mäed!

Ma nii armastan mägesid ja mul on südamest hea meel, et ma siin neid lähemalt katsuda saan. Meie hotell asub kohe köisraudtee alguses ja meie hotelli külalistele on esimene tase tasuta. Ehk et käi või iga päev sellises kohas nagu Gorki Gorod. Seal saab süüa (me oleme ühes restoranis seal juba püsikliendid) ja igasuguseid toredaid asju teha, sh matkata, kui aega on. Mul kahjuks pole nii palju kui tahaks.

67803621_524578378291054_3956848263365132288_n

Köisraudteel

Raha makstes saab kõrgemale minna. Nii ca 2300 m kõrgusele. Me käisime ka. Õudselt mõnus! Lõpus ei ole enam köisraudteed, vaid suusatõstukid. Neile on aga hirmsad järjekorrad, nii et osad teevad vähemasti ühe etapi jala. Meie ka tegime. Väike trenn ka ühtlasi.

68581756_515660055838801_2085624531115835392_n

Täitsa soliidne ju

Noh ja nii siin ongi selline meeldiv olemine. Pärast esimest õhtut (või peaks ütlema päeva, sest me olime seal ikka tunde ja tunde) restoranis nimega Valge Seen, tuntakse meid seal nägupidi. Mind väidetavalt sellepärast, et mida kauem me seal istunud olime, seda kõrgemaks mul detsibellid läksid. Mina olin oma arust täitsa tavaline. Kuigi nalja sai kõvasti ja lõbus oli meil täpselt sama palju nagu alati (ja meil on alati VÄGA lõbus).

On tore, kui restorani personal sind laia naeratusega vastu võtab. Lisaks ettekandjatele said meilt head jotsi ka pillimehed, kes laua juures laua juurde käisid. Aga see teeb olemise mõnusaks, kui saad ekstra tähelepanu ja oled oodatud külaline. Siin just nii on.

Nii et kes mõtleb järgmise puhkusesihtkoha peale ja ei ole veel Venemaal käinud, siis Sotši on väga hea variant. Nii suvel kui talvel. Otselennud peaks minema Riiast (ei, kahjuks AirBaltic ei maksa mulle selle liini reklaamimise eest).

Advertisements

2 kommentaari

  1. Seenemikk

    Valge seen (belõj grib) on harilik kivipuravik, nii võiks selle restorani nimi eesti keeles olla Puravik.

    • Tänan. Puraviku restoranis olime sel juhul 🙂

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: