Täitsa mõtetega

Kurat, ma olen igavaks läinud. Mõtlen, et kirjutaks blogi, aga kõik tundub nii mõttetu. Ma ei hakka päevapoliitilisi sündmusi ometi analüüsima. Milleks? Kõik teavad, mis toimub ja kõik, mis peaks olema ridade vahele kirjutatud, analüüsitakse juba artiklites ja telesaadetes nagunii risti ja põiki läbi. Nii et mul lihtsalt pole midagi lisada.

Viskan siis lihtsalt fragmente siia. Näiteks üks päev sattusin segadusse. Vanasti ma teadsin kindlalt, mismoodi ma suhtun viisakuspöördumisse. Võõrastega teietan. Kes on tuttavam, temaga sinatame, kui kõik osapooled nõus on. Tööalaselt pigem teie, kus vähegi võimalik. Nüüd ma enam ei tea. Või noh, ma ei ole kindel, milline minu roll on.

Näiteks lähed hambaarsti juurde. Ma olen hull kartja, ma kardan hambaarsti. Nii igaks juhuks. Mul ei meenu, et mulle seal juba ammu haiget oleks tehtud. Aga see on kuidagi veres. Muidugi ma ütlen ka seda alati ja arst teab. Ja sinatab mind. Ilmselt ta mõtleb, et see rahustab mind ja nii tunnen end mugavamalt. Kusjuures see ei häiri mind absoluutselt. Ainult et tekib küsimus, mismoodi mina vastama peaks? Kas ma peaks vastu sinatama? Või kas see sõltub arsti vanusest? Kui ta on minust ainult veidi vanem, kas ikkagi oleks minust viisakas teietada? Või peaksin ma temalt otse küsima? Või peaks tema ise ütlema, et võid vabalt sina öelda? Ma ei tea!

Naistearsti juures täpselt sama värk. Mina teietan, arst sinatab. See arst on minust vanuse poolest küll vanem, aga sellest hoolimata – ega mina ju ka enam mingi keskkooli õpilane pole, keda õpetaja kui kõrgem seisus tuimalt sinatab, olgugi et vastu teietatakse. Kas ma peaks tundma, et ta on minu suhtes lugupidamatu? Ta on veel sellise range olemisega, natuke nagu robot. Ma ei julgeks omaalgatuslikult küll sinatama hakata.

Mingi arstide värk?

Siis lisaks selliste mõttetustega pead vaevamisele vaevan ma loomulikult pead igasugu muude mõtetega ka. Eneseanalüüsiga. Üritades välja juurida sundmõtteid. Näiteks üks päev meenutasin, kuidas ma kuskil teismeea lõpus võtsin endale pähe, et kui ma kunagi tööalaselt inimesi juhiks, siis ma tahaks olla selline ülemus, et ma suudan teha absoluutselt kõike, mida suudavad mu alluvad. Et kui ma olen autoremonditöökoja omanik, siis ühe remondimehe puudumisel suudaksin ma ise tema töö tollel päeval ära teha. Või kui mul on restoran, siis ma suudan kokata, nõud pesta ja ette kanda, kui väga vaja on. Ühesõnaga, ma olin võtnud omaks mõtte, et minust peab saama väga mitmekülgne imeinimene.

Positiivne on see, et nüüd ongi mitmeid asju, millega ma hätta ei jää. Elu jooksul on igasuguseid asju tehtud. Aga negatiivne on see, et mul on vist raske inimesi tööalaselt usaldada. Kokkuvõttes olen külgetõmbeseaduse enda kasuks negatiivselt tööle pannud. Väga sageli leian ennast olukorrast, kus ma astungi ise pidevalt asendaja rolli. Kas on mind siis alt veetud ja töö tegemisest loobutud või ei õnnestugi mul sobivat tegijat leida või on tulnud lihtsalt kõik ringi teha. Ma ei arva, et mind ümbritsevad totaalselt kehvad tegijad. Pigem ma tõmban ise ligi valet energiat ja olukordi, kus mul tuleb jälle mehe eest väljas olla. Ja siis ma olen kurnatud ja tige. Kõigega küll hakkama saades, just nii nagu ma 15 aastat tagasi unistasin. Kuid mida ma sellega lõpuks saavutanud olen? Kas ma olen mõne kartulist medali saanud (laen Rentsi blogist, see oli nii hea kujund)? Et ma saan tunnustust oma ülemuselt ja kiita ka emalt, on küll väga tore. Aga seda ma saaks siis ka, kui ma ei üritaks terve maailma tööd üksinda ära teha. Millal ma seda mõistma hakkan, ei tea.

Sellises eneseanalüüsis püherdan ma päevast päeva ka oma eraelu revideerides. Nähtavasti on mul veel terve tagumikutäis õppetunde, mida ma ei suuda endale lahti mõtestada. Kuskil on mingi sõlm, mis mul on lahti harutamata. Sest need suhted, mis mind vähemalgi määral huvitavad, on umbes alates esimesest hetkest poolvõimatud. Olgu teine inimene siis teises riigis või abielus. Või emotsionaalses mõttes teises universumis, kuhu ei pääseks isegi kosmoselaevaga ligi.

Liiga tihti vist teen võllanalja. Ja korrutan pettumusest nõretavat mantrat, kuidas minu jaoks vist lihtsalt pole ette nähtud. Et minu suhted lihtsalt ei õnnestu. Ja täpselt nagu kunagi tööalaselt lausutud “pean alati olema kokk-kondiiter-keevitaja”, olen vist end ise ära nõidunud ka eraeluliselt vale energiaga.

Ma tean jah, ma ajan mingit täiesti lolli energiajura, aga mis siis, kui see vastabki tõele? Tänapäeval on iga nurga taga keegi energiast rääkiv ravitseja, kes ajab siukest raha kokku, et hoia peast kinni. Ega ma ise ka ei tea, kas uskuda neid või mitte. Nii palju ma ei usu, et olla ise üks neist, kes aiakäru garaažist välja ajaks, raha täis kuhjaks ja nõustamisele kolistaks. Kuid mingeid seoseid ma näen küll ja ma ei tea, kas tavaline psühholoog kui tunnustatud nõustaja minu energiajura tõsiselt võtaks…

Niimoodi ma siis siin kõiksuses ripun. Ikka veel suunatajuta. Mul on vahepeal päris lõbus ja põnev ja palju asju, mille eest elus tänulik olla, aga on ka oma mured, mille üle ma pead murran. Nagu isegi loete. No näiteks et kas ma tohin hambaarsti sinatada. Ja miks mu suhted ei õnnestu.

15 kommentaari

  1. Päevapoliitika on jah… et kui keegi oleks viis aastat tagasi öelnud, siis oleks vist naljakas olnud. Enam ei ole naljakas, ammu on kurb, varsti on lihtsalt… tühi see tunne.

  2. Kata

    Psühholoogi soovitaks küll.

  3. Matrosskin K

    Arstil pole põhjust sind teietada kuna ta ei taha sinu käest midagi, teietamine on selline viisakuse näitamine ja distantseerumine. Kui inimene arvab et midagi on ära nõiutud, siis ta tegelikult ei näe litsalt väljapääsu, tavaliselt tundub väljapääs liiga suur kaotus. Kõige parem kui võrgutad ühe mees nõustaja ära, siis ei pea kogu aeg analüüsima. 🙂

  4. Helina

    Minu kogemus ütleb, et arstid üldiselt ikka teietavad patsienti ja viisakas oleks vastu teietada. Mind isiklikult nii häirib, kui patsient oma suva järgi hakkab arsti eesnime järgi kutsuma või sinatab arsti, kui arst ise poleks selleks n-ö “luba andnud”. Kui inimesel on ikkagi doktoritiitel ees, siis nii oleks ka viisakas kutsuda.

    Ise ma hambaarsti külastades jällegi pole näinud, et neil oleks doktor ees, seega kasutan täisnime.

  5. Piiksuhiir

    Üleüldse (päriselt, ma tegelikult siiralt vihkan seda “kõiketeadvat” sõna) tuleb kohutavalt ettevaatlik ja täpne olla oma soovide sõnastamisega. Mitte, et ma ise seda kunsti valdaks, aga hakkan ilmselt otsast mõistma.
    Käisin eelmisel ndl ühe Venemaalt siia raha teenima tulnud shamaani heliseansil (gongid ja helikausid ja veel mingid kaunihäälsed vidinad). Eks jutt oli ikka nagu kõigil terapeutidel, et esitage universumile mingi taotlus või soov, gongihelid lõhuvad vanad mustrid ja siis paari kuu pärast näete, kuidas teie soov/taotlus on realiseerunud. Ja siis (igaks petteks) rääkis saalislebajatele loo, kuidas hea vene naine, kelle kõik suhted pidevalt hukuni jõudsid, tuli ja soovis, et tema ellu tuleks igavene ja jäägitu meesterahva armastus. Ja siis…. sai see naine 9 kuu pärast poja 🙂 Seega- watch out with your true wishes! Kandes see näide üle oma ellu, võib vaid ette kujutada, millise täpsusega soovi võiksid sfääridesse saata, et saatis sinuga nalja ei teeks. Aga muidu, shamaan võttis kohe peale seansi lõppu ja inimeste ärkamist välja nutitelefoni ning hakkas uudiseid vaatama.

    • Oi kui hea lugu 😀 😀 😀 Aitäh jagamast, tõepoolest tuleb ettevaatlik olla.

      Aga kui palju siis gongi löömise eest raha küsiti? Mul on mingi mõistlikkuse piir enda jaoks seatud, kust ma üle ei lähe. Kui on a la 50 eurot kohtumine, siis ma võin käia nalja pärast ja ära kuulata, katsetada. Aga kui küsitakse mitusada, siis ma ei raatsi lihtsalt.

      • Anonüümne

        18 raha, mina ei pea seda paljuks vaid just parajaks oma 2,5 h tripi eest (sellest tavaliselt 1,5 h helisid, muu on suhtlus, paigutumine, ärkamine, arutelu). Naudin häid gongimängijaid ning nende oskust nende suurte metalltaldrikute abil inimest lendama viia. Füüsiliselt on vahel isegi tunne nagu oleksid trenni teinud, sest valjud helid stressavad terve keha läbi. Muidugi ei oska ma arvata, kas sellega tegelikult ka kalorid kuluvad :). Gongide kõrval on helikausid ja kellad ja mingid minu jaoks veel nimetud pillid, millega tavaliselt siis hoitakse seda saavutatud kõrgseisundit ning siis uuakse maa peale tagasi. Ilmselt mõjuvad helid inimestele erinevalt, minule avaldavad iga kord muutvat mõju. Näiteks olin sel korral tohutus tööalases pinges ning läksingi peamiselt stressi maandama. Terve järgmise päeva vaevlesin peavaludes (pinged seljas ja kaelas formeerusid valuks), aga ülejärgmine päev olid juba väga positiivsed muutused tunda. Nii et soovitan huvi pärast proovida.

  6. Ma olen enda jaoks selle suhete asja välja mõelnud. et miks just peaaegu kättesaamatutega suhted. Mul on see seepärast, et ma tegelikult kardan suhet. Et ma nagu täiega tahaks, aga samas kardan ka, et äkki läheb jälle untsu ja ma saan haiget ja kogu see jama. Noh ja siis ma valingi neid, kellega pole erilist lootust, et päriselt suhe tekiks. Ja see pole energiatega seotud, vaid puhas psühholoogia. Uba lihtsalt selles, et ennast lõpuni tunda on raskevõitu ja neid sisseharjunud mustreid on keeruline muuta. Ma ei usaldaks toda gongi, ise võiks enda asju lahendada osata.

    Aga ma teietan vastavalt sisetundele. Arste kohe kindlasti teietan. Teie loob väikese barjääri ja muarust arstiga peabki barjäär olema, hambaarsti suhe on mu hammaste ja günekoloogi suhe noh 1 teise mu kohaga, mitte minuga.

    • Jah, sinu mõttekäik on loogiline. Mina lihtsalt enda puhul tean, et ma olen valmis riskima. Olen enda jaoks vastu võtnud otsuse, et riskin võimalusega saada haiget ja see ei heiduta mind. Mis tähendab, et minu puhul on probleem kuskil mujal.

      Usun, et iga suhe on õppetund. Ka ebaõnnestunud suhted. Nii ma siis üritangi igat suhet sellest küljest analüüsida, et kus on korduvus ja õppetund, mida ma ikka veel omandanud pole. Palju lihtsam oleks, kui keegi teeks tsiki-briki ja ütleks, et sinu õppetund on x, tegele sellega. Või lööks gongi ja ütleks, et ära muretse, nüüd on asi lahendatud.

      • ma teadlikult olen ka valmis riskima ja endaarvates ei karda midagi, aga kuna ma vastavalt ei käitu, siis ma kahtlustan, et ega ma ikka veel päriselt pole 😛
        mu sõbrants tegi korraliku tabeli oma minevikusuhetest, kus pani sarnasused ja erinevused kirja, et välja kaevata, kus on uba. ma ei usu, et loogikaga sel teemal vastuseid saab. neid õppetunde on ju elus terve hulk,
        ma ei usalda neid tüüpe, kes raha eest vastuseid ütlevad. Neid hästisobivaid vastuseid on suhteliselt vähe ja tavaliselt need tasulised gongilööjad on kenad manipulaatorid, kes teavad, millist vastust neist umbes 10st, just sulle pakkuda. Ma võin täiesti tasuta nõu anda, et usalda ennast ja kui kui miski tundub, et on vale, siis ongi. See on see reegel, mis alati töötab. 1 neist 10st 😛

        • See viimane soovitus kõlab lihtsalt, aga paljud meist on selle rakendamisega hädas, nii et täitsa tõsiselt tuleks seda võtta 😀 aitäh.

        • Matrosskin K

          Inimene räägib, et ta analüüsib liiga palju ja selletõttu ei leia sobivat ja nüüd tuleb tark kes ütleb usalda ennast, selle pärast pöördubki inimene mujale, et keegi nõu annaks. Talle võib kass toanurgas ka paremat nõu anda iseasi kas ta seda kassi usaldab. Küsimus pole gongilööja manipulatsioonis, ega aha ahnuses, vaid selles mida inimene teeb ise. 🙂

  7. epp

    Hah, ma plaanisin kah fragmendipostituse kirjutamist, ja näe, sina tegid ära, mul ei jää nüüd muud üle kui copycat olla.

    Mis suhetesse puutub, siis ma ei defineeriks suhet teises riigis resideeruva inimesega „poolvõimatuks“, vaid täitsa võimalikuks =)

    Gongivärgi osas olen Manjanaga enam-vähem ühel lainel. Ei usalda tüüpe, kes raha eest küsimustele vastuseid pakuvad.

    • Ka minu meelest ei ole suhe teises riigis elava inimesega võimatu, aga see nõuab rohkem pingutamist ja planeerimist. Hea tahtmise korral siiski tehtav. Ju jäi minu juhtumi puhul tahtmisest puudu. Vähemasti ühelt poolt.

  8. Kata

    Ei tee nalja ega iroonitse.
    https://webzone.ee/astro/

    See siis selle kohta, kui sa küsisid kedagi, kes ütleks, mis õppetund on.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: