Mina olen nüüd harjunud

Huvitaval kombel olen ma olukorraga täiesti harjunud. Varsti ma vast isegi ei mäleta enam, et mingi teistsugune elu oli ka kunagi. Kuidagi kauge tundubki see mõte, et olid mingid peod ja sõpradega sai kokku saada, kuskile minna. Mingite võõraste inimestega kusagil lähestikku ühes ruumis viibitud…praegu alles tekitab see mõtteid, et kujutad sa ette, kui ohtlik see kõik oli! Me oleks võinud jumal teab mis haigusi saada neilt võõrastelt inimestelt seal bussis, kohvikus või matkarajal möödudes. Nüüd on õnneks kõik steriilne ja ohutu 😀

Aga nali naljaks, päris stressivabalt ei ole minul ka kõik möödunud. Sellest andis märku paar päeva tagasi tekkinud ohatis. Appi, mul ei ole niiiiii kaua juba ohatist olnud ja nüüd järsku tuli. Hakkasin analüüsima, et millest siis see võis tekkida. Kas immuunsüsteem nii nõrk? Sest otseselt ei tohiks olla ju. Ma söön üsna tervislikult ja vahepeal ikka liigun kah! Kuid jah, ei saa salata, et mind on stress viimasel ajal päris kõvasti purenud. Ainult et see pole absoluutselt koroonaga seotud. Ma olen hoopis tööst väsinud.

Ma tean, et ma vajan hädasti puhkust, kui ma loen oma meilboksi, näen kliente, kes kõik midagi tahavad ja ärritun selle peale. Sest ma olen niigi juba ribadeks tõmmatud, mida te veel minust tahate?? Vot sellised agressiivsed mõttesähvakud tormavad mul peast läbi. Ma lähen korraks lausa vihale! Natukese aja pärast see lahtub ja mõistusega saan aru, et probleemi ju pole, ma suudan kõik need töökesed ajapikku ära teha ja kõik on ok. Aga see esimene reaktsioon on minu lakmuspaber. Ehk et jah, järgmisest nädalast on mul nädalake puhkust, sest ma lihtsalt ei jõua enam. Loodetavasti puhkan ilusti välja ja ei tunne, et pean pärast jälle värske entusiasmiga rassima hakkama, vaid tunnen, et saan värske peaga jälle kihvte projekte teostada. Suhtumise muutust ootan.

Siis vahepeal ma avastasin, et ma olengi ametlikult introvert. Ausalt, ma enne olin täiesti veendunud, et olen ekstravert. Testi tulemus oli mulle täielik üllatus. Seda tavalist isiksusetesti tegin ajaviiteks. Enda kohta kirjeldust lugedes tuli tõdeda, et ega see vale pole. Ma olevat väidetavalt siis Logistik. Märksõnadeks kohusetundlikkus, ausus ja planeerimine. Kohusetundlikkus on hea omadus, aga see võib kaasa tuua ka probleeme, näiteks läbipõlemist. Tunned lihtsalt, et see ja teine asi tuleb ära teha ja mingit muud väljapääsu lihtsalt pole olemaski. Teed ja teed, kuni lõpuks oled läbi ja löss. No umbes nagu minugagi praegu juhtunud on.

Lihtsalt intorvertsus… et ma siis olengi või. See on üllatav. Mulle tõesti inimesed ei meeldi ja mida vanemaks ma saan, seda enam see vist süveneb. Ma usun, et suutsin isegi välja mõelda, millal mul see nihe toimus, sest põhikoolis sama testi tehes olin ma ekstravert. Nimelt saabus nihe depressiooniga. Mäletan selgelt, kuidas mulle järsku võõraste inimeste lähedus ei meeldinud ja ma tunnetasin, et see on midagi uut. Kui depressioonist sain ma terveks, siis see muutus jäi igaveseks. Huvitav mõelda.

Naljakas on nende isiksuste puhul ka see, et ühed inimesed on “lohutajad” ja teised on “lahenduste pakkujad”. Ehk et kujutle, et su sõber kurdab oma muret. Mismoodi sa reageerid? Kas kallistad ja ütled näiteks, et on jah, tõbras, krt. Või hakkad potentsiaalseid lahendusi pakkuma? Mina olen kindlasti lahenduste pakkuja. See toimub täiesti alateadlikult, ilmselt 90% juhtudest keegi minu käest otseselt nõu ei küsigi. Ja kui ma seni olen arvanud, et mind saab heaks kuulajaks pidada, siis kas see tegelikult ikka on nii? Head kuulajad peaks ju olema need, kes ei paku lahendusi, vaid lasevad sõbral end välja nutta. Vot nii mõtiskledes ma avastan enda kohta aina uut infot. Tuleb välja, et ma pole üldse selline inimene, nagu ma ise arvan, et ma olen. Ja vahepeal on see ehmatav, sest millegipärast kaldub tõde ikka ja jälle negatiivse poole 😀 Aga sellest hoolimata on mul päris mitu sõpra, kellele ma paistan meeldivat. Wheew…

Aga jah, puhkuselt polegi praegusel ajal midagi ekstraordinaalset oodata. Kuhugi kaugele sõita ei saa. Ega mul ausalt öeldes suuri ootusi polegi. Tahaks lihtsalt, et ilm oleks päikseline ja kraadid oleks vähemalt 10 kandis. Saaks õues käia, näole päikest võtta, joosta ja jalutada. Lugeda raamatuid ja lihtsalt olla. Kui see ei aita, siis….on võimalik, et koroonavärk on avaldanud ikkagi ka mulle tõsiselt negatiivset mõju. Aga praegu ma tõesti seda ei näe.

5 kommentaari

  1. Ma sain selle testiga väga huvitavad tulemused. Mind on kriis ekstraverdiks ja komandöriks muutnud 🙂 🙂
    No hea teada, loodetavasti jääb see ka kriisi lõppedes nii.

    aga puhkusele tahaks ka!!!! niii väga. Hommikul tuli meelde, et kui oleks normaalne aeg, siis oleksin mõne nädala põrast sõitnud Amsterdami….:(

    • Ma tükk aega kaalusin seda puhkuseasja. Et äkki ei võtaks, kuna ei saa kuhugi minna. Aga lõpuks jäi väsimus peale. Muidu puhkus tähendaks ka minu sõnaraamatus ikka reisi 🙂

  2. Selle testi keelekasutus ajas mu juba esimestel lehtedel ahastusse. See, et keegi saab inglise keelest aru ja räägib eesti keelt, ei tähenda veel, et ta tõlkima peaks. Ja komad, oh need vaesed vaevatud komad!

    Midagi üllatavat siit minu jaoks ei tulnud introverdi kalduvustega ettevaatlik, loogiline ja planeeriv visionäär. Mida see nüüd ka ei tähendaks 😀

    • Mhmh, mhmh, mhmh! Õudne tõlge 😀 Selliseid asju nähes on mul sageli kiusatus kirjutada, et kas ma võin korda teha selle jubeda teksti – kasvõi tasuta.

Trackbacks

  1. Üks tore isiksusetüübi test – tehke ka! – Ebapärlikarp

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: