Klaas peab pooltäis olema

Mõni päev on kohe selline, mil keegi peaks mõne eneseabiraamatuga lagipähe taguma, et ometi meelde jääks, et väike viril bitch olemine tõmbab ligi negatiivsust. See tähendab, et kui alustad päeva, olles väike viril bitch, siis õhtuks vaatab peeglist vastu suur tõre bitch.

Mul näiteks eile oli nii. Juba hommikust alates oli meeleolu kehv. Kuna kedagi raamatuga pähe peksmas polnud, ei vaevunud ma rakendama ühtegi võtet, mis aitaks klaasi pooltäis näha. Okei, isegi tegelikult oli keegi, kes ettevaatlikult ja tasakesi rahustada üritas, aga kui ma olen jonni täis, siis ma olen jonni täis ja arvatavasti ei aitaks ka raamatuga peksmine.

Imestan, et tööalaselt midagi tuksi ei läinud. Tavaliselt kaasneb negatiivsusega ka mingi tööalane pornograafia. Õnneks sellest pääsesin. Vinti keeras aga korralikult peale see, kui ma pidin Waze’i järgi sõitma, aga ma õigest teeotsast mööda panin. Kahes kohas. Loomulikult oli minu arust süüdi kõrvalistuja, kes pidi juhendama. Süüdlane ei saanud olla ju mina, kes ma roolis olin ja auto üle kontrolli omasin. Mkmm, lollid olete või?

Kusjuures see hämmastab mind aina enam, KUI VÄGA ma selle peale ärritun, kui juhtub, et ma navigatsiooniseadme järgi sõita üritan ja õigest kohast mööda panen. See mõjub mulle nagu punane rätt härjale. Ei tea, mis mul peas logiseb, et sellel nii tugev mõju on, aga mõju on muljetavaldav.

Ühesõnaga, valedest teeotstest püha viha täis, tuli mul pissihäda. Mõeldud, tehtud. Bensiinijaama. See oli loomulikult autosid täis, sest ega minu jaoks ju saa kohta olla, kus sa sellega! Okei, leidsin ikka ühe koha. See polnud niivõrd parkimiseks, kuivõrd auto rehvi pumpamiseks ja tolmuimeja jaoks vms. Ja see oli selline värd-koht, et justkui oleks kõrvuti kaks kohta, aga tutkit, Vasja, tegelikult ei olnud. Korraliku kodanikuna ma üritasin siis ruumi säästa, et kui tuleb mingi rehvipumpaja, siis ta minu peale ei pahandaks, et mida sa laiutad siin, ise tulid pissile, mitte pumpama. Aga sellest tulenevalt parkisin liiga lähedale kõrvalseisvale taksole. Mõtlesin, et ah, käime ju kiirelt ära, äkki ei juhtu midagi, et ei hakka uuesti selle autoga saagima siin parkimisplatsil. Kuid sellises meeleolus, kas keegi tõsimeeli võis arvata, et nii hästi läheb?

Asi kiskus hapuks juba vetsuukse taga. Keegi oli sees. Ootasin kuulekalt ja ühel hetkel käiski klõpsakas, uks avanes. Välja tuli üks paks mees. “Raudselt see taksojuht, ma söön oma mütsi ära, kui see ei ole see taksojuht….,” oli minu esimene mõte. Noh, kähku pissile, kakao kätte ja auto juurde ja – palun väga. See oli see taksojuht.

Okei, sain ise ka aru, et paksul mehel oli suhteliselt ebamugav autosse ronida. Mida ta loomulikult polnud teinudki. Jõudsime auto juurde ja siis ta näitas mulle seal kahe käega laiust. Mul olid päikseprillid ees, nii et ta ei näinud, kuidas ma talle silmade kaudu surmavaid kiiri saatsin. Umbes, et misasja sa siin “laiutad”, loll, mul on niigi halb päev ja ma lähen kohe ära ju. Oleks ta ära näidanud ja maha rahunenud, olekski see asi nii lõppenud. Aga ei, tal oli vaja jätkata oma käte laiutamist. Ja siis see juhtus. Ma tagurdasin, keerasin auto nina teisele poole ja näitasin taksojuhile keskmist sõrme. Ma pole veel kunagi oma elus nii jultunud olnud! Aga ma ei saanud, kõik see päevaviha kerkis mulle pähe ja paremasse kätte. Praktiliselt kummivilina ja ühe neljasõnalise roppuse saatel paarutasin ma sealt bensiinijaamast välja. Ma olin päeva jooksul väiksest virilast bitchist moondunud suureks tõredaks bitchiks. Vähe sellest, et mul endal halb tuju oli, ilmselt rikkusin ära ka taksojuhi oma.

Õnneks läks edasi vaikselt paremaks. Käisin õhtul isegi jooksmas ja tundsin end taas inimesena. Magama läksin juba täiesti normaalses tujus. Ning ärkasin täna samuti heas tujus. Mis tõi kohe muutuse. Klaas on jälle pooltäis! Ja mõjugi ei andnud end kaua oodata. Mul käis täna gaasikatla hooldusmees ja veidike katla kallal toimetanud, teatas ta, et katel oli nii heas seisus, et täishooldust ei ole vaja tehagi ja et ta esitab mulle arvena ainult pool kokkulepitud summast. Näed siis. Ole ise normaalne ja inimesed sinu ümber on ka normaalsed. Kokkuvõttes on sul endal parem tuju ja teistel sinu ümber kah. Miks see vahepeal meelest läheb? Kuidas vaigistada enda sisemist jonni?

Note to self: Palun ära ole väike viril bitch. Palun!

2 kommentaari

  1. Haha…Sorry, aga ma tundsin täielikult ennast ära. Mõni päev lihtsalt on juba enne ärkamist hukule määratud. Olen hakanud kaaluma, et neil päevadel ma autoga ei sõida, sest siis ajab mind lihtsalt kõik närvi ja eriti mingid parkimishälbega blondiinid või tädid, kes ei oska silma mõõdu järgi näha, et nende maastur ei mahu minust mööda, sest tee on kitsas.

    P.S. Blondiin ei viita siinkohal juuksevärvile vaid see on minu jaoks üks konkreetne liikleja tüüp – “Keeran rooli välja ja jätan mootori seisma, savi kuidas kõik teised saavad”.

  2. Ziibra

    Oh, sa muutusid ikka tõeliseks monster bitchiks. Sellised asjad ikka juhtuvad, kuidas see oligi “emotsionaalselt ülesköetud naine” on sellise seisundi kohta õigem öelda. Eks sa oledki selline, ise võibolla mõtled end ilusaks, kui aju jookseb kokku, siis pidurid annavad järgi. 🙂

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: