Eesti Laul 2021 – mina kommenteerin (I osa)

Mul on vähemalt üks lugeja, kes iga aasta ootab pikisilmi minu Eesti Laulu analüüsi. Kui sa veel oled mu lugeja, siis – ma mäletan sind küll!

Kes aga mu lauluanalüüse just kõrgelt ei hinda, see peab ära kannatama, sest siit see lihtsalt tuleb. Ma isegi ei küsi luba, teen ära ja kõik.

Mõistagi läks tänavu ka nii nagu alati on läinud. Kohe kui lood kõlanud olid, kargasid kuskilt kivi alt välja vinguviiulid, kellel oli öelda vaid üht: issand, jälle on kõik lood nii halvad, et mitte midagi ei ole valida. Mina sellesse kontingenti ei kuulu. Ma olen praeguseks kuulnud ainult neid väikseid fragmente, mis laupäevases saates lasti ja mul tekkis juba mitme loo osas positiivne arvamus. Nüüd kuulan ma nad kõik otsast lõpuni läbi ja avaldan oma arvamust teilegi.

Teeme siis kahes osas, et teil oleks lisaks tänasele postitusele veel üht oodata 😉

  1. Heleza – 6

Ma ei taha üldse negatiivses toonis alustada, aga kahjuks pean. See konkreetne lugu ei suutnud paraku mind üldse liigutada. Meloodia oli amatöörlik, sõnad (need eestikeelsed siis) klišeesid täis, ma ei saanud üldse pihta, millest see laul rääkis. Oleks olnud siis üleni prantsuskeelne, poleks ma mitte üritanudki mõista, aga kahes keeles, siis tahes-tahtmata hakkasin nuputama. Kuidas see video mõttele kaasa pidi aitama, ka seda ma läbi ei hammustanud. Ühesõnaga, te ei jää millestki ilma, kui seda lugu ei kuula, edasi ei pääse see kindlasti.

2. Alabama Watchdog – Alabama Watchdog

Ma sain nipi kätte. Kõiki laule tuleb ilmtingimata kuulata kõrvaklappidega ja mingite normaalsetega, kui vähegi on. Sest alles siis tulevad kõik vajalikud helinüansid välja ja laulust saab päriselt rõõmu tunda. Kui ma selle loo klipikest nägin, siis tundus, et muusikas midagi nagu isegi on, aga meeslaulja jääb äkki tibakene nõrgaks. Üldiselt, hindele 4 lugu täitsa. Mingi mõnus Ameerikalik moodsa kantri lõhn on küljes. Ja minule hea kantri isegi meeldib. Kas edasi pääseb, seda ma ei teagi, aga minu poolest võiks täitsa saada.

3. Tanja – Best Night Ever

Tead, super meeleolukas ja meelelahutuslik. Loos on positiivset särtsu. Tanja koos oma gängiga on võtnud selle aega täis aasta ja loonud selle jooksul midagi, mis lihtsalt sünnitab head tujud, 100%. Mehed sellest aru ei saa, aga naisena tunnetan ma täpselt seda, mida videogi edasi anda püüab. On naisteõhtu, meel on rõõmus, kõik tunnevad ennast vabalt ja tants käib. Minu saaks selle loo saatel peol hüppama ja kargama küll. Seal videos peetaval peol tahaks isegi väga olla. See lugu on tõeline sõbrannade hümn. Kardan, et see laul on üks minu suurlemmikuid!

4. Nika Marula – Calm down

See oli nüüd selline lühike lugu. Ma ei jõudnudki midagi arvama hakata. Selles mõttes, et pole minu maitse. Eks ta ole tüüpiline raadiohitt, aga mina ei kuula raadiot. Eriti. Need jaamad, mida kuulan, seda lugu ilmselt ei mängiks. Nii et…mõnele võib-olla meeldib, mulle pigem mitte. Selliseid laule on hästi palju juba maailmas.

5. Kadri Voorand – Energy

Kuigi Estonian Voices mulle ei meeldi, olen ma kindlal veendumusel, et Kadri Vooranna hääl on imeline. Tõeliselt imeline ja tõeliselt eriline. See laul on nii mõnusalt hingestatud, tõeliselt ilus laul. Aga minu meelest ei ole ballaadi kohta liiga mesine ja nõretav. Kadris on pauerit ja seda on ta ka siia loo sisse pannud. Äkki te peate mind nüüd nats hulluks, aga ma ausalt öeldes isegi natuke tahaks, et ta võidaks. Mitte pääsu finaali, vaid nagu päriselt võidaks. Lihtsalt sellepärast, et paljude heade diskolugude kõrval jääks ta meelde. Kui kuulaja võtab süveneda. Samas, kui enamik publikust on tähelepanuhäirega tiinekad, siis võib-olla ei maksa aega raiskama minnagi. Igatahes minule läks hinge see laul, isegi video on väga ilus. Väga meeldib!

6. Kristin Kalnapenk – Find a way

See ei ole mitte mingil juhul eurolaul. See ei sobi selleks. Mis aga ei tähenda, et see pole hea laul. See on VÄGA mõnus laul, aga kontekstis, kuhu ta sobib. See on selline laul, et ma lähen mehega heasse restorani, me sööme head toitu ja joome head veini ja vahepeal käib laval bänd ja siis lauldakse seda laulu. Ideaalne, super. Aga eurokaks ta ei sobi. Umbes samamoodi nagu ma ei läheks kokteilikleidis spordiklubisse, nii ei peaks ka see lugu Eurovisioonile minema. Aga mahedaks taustamussiks – ideaalne.

7. Egert Milder – Free again

Kohe ei saanudki rütmile pihta. Läks natuke aega. Aga kui lugu käima sai, siis VÄGA sümpaatne. Soe ja südamlik, mitte ainult sõnades, vaid seda peegeldab ka meloodia. Minu meelest hullult professionaalne lugu. Veelgi sümpaatsem kui Egerti eelmise aasta lugu, mis mulle ka iga kuulmiskorraga üha rohkem meeldima hakkas. Nüüd ma olen sellesse loosse täiesti ära armunud ja kuulan seda kindlasti kordi ja kordi veel ja veel. Video on ka äge, sest seal on lugu ja seal on emotsioon. Ja selle filmimisel on kaasa teinud üks meie pokkeritiimi poiss, kui teda näen, kohe kiidan.

PS! Kui see lugu edasi ei saa, siis ma hüppan aknast alla. (Õnneks ma elan esimesel korrusel.)

8. Suured tüdrukud – Heaven’s not that far tonight

Algus, salmiosa oli väga paljutõotav, minu meelest sobivad nende naiste hääled lihtsalt suurepäraselt kokku. Aga refräänist alates läks lugu nõrgaks mu jaoks. Liiga trullallallaa. Ja lõpp hästi klišeelik eurolaulu lõpp. Tegelikult sellist lõppu ei ole vaja. Saab ka ilma. See ju peaks ka olema tõeliselt sõbrannade hümni hõnguline lugu, aga pole seda üldse. Eurorosolje. Tüdrukud ise mulle väga meeldivad ja ma tahaks neilt veel midagi kuulda.

9. Kea – Hypnotized

Hästi ajastutruu lugu. Mingi tuttavlik päu-päu oli sees. Selliseid laule meil praegu maailmas tehakse ja palju. Aga näe, ma ütlesin maailmas, seega rahvusvaheliselt aktsepteeritav mõõde on siin minu meelest täitsa olemas. Ma arvan, et see on selline laul, et kui sul on juba mõni klaas mulli ära joodud ja tuju sees, siis tantsuplatsilt selle laulu pärast minema ei jookse. See isegi tõmbab sinna. Ainult viga on selles, et kui see laul läbi saab, siis sa unustad ta kohe ära ja ei oska temast enam puudust tunda. Muidu hästi välja tulnud ja täitsa nõksutama panev. Aga see mingi võrgutav „miski“ on siit puudu.

10. Uku Haasma – Kaos

See oli selline…igav. Video algus oli huvitav. Aga siis vajus see kah ära. Lugu ei ole minu maitse, kuigi paberite järgi võiks olla, sest mulle selline kidra tinistamine meeldib. Lihtsalt jääb lahjaks. Kui ta kuskil mingiks taustaks kusagil on, no las ta siis olla, aga ta ei hakka elama ja kontuure välja joonistama, ta hajub laiali täiesti.

11. Karl Killing – Kiss me

Terve laul on sissejuhatus. Ootan, et nüüd hakkab kohe pihta midagi. Aga seda ei hakka pihta. Kolmanda kolmandiku pealt midagi korraks nagu tuleb, aga see on ka umbes nii 50% volüümiga. Ja siis tõmbab kohe alguse sarnaseks tagasi. See poiss vist saates loo sissejuhatuseks ütles, et talle on see väga tähtis laul ja see on pühendatud kellelegi konkreetsele jne. Aga laiemale publikule ta vast ei sobigi. Mõjub kahjuks igavalt. Selle poisi hääl paistab olema piisavalt võimekas, et laulda nõudlikumat laulu kui selline kahest noodist koosnev joig.

12. Gram-Of-Fun – Lost In A Dance

Mingi unustatud-taasleitud tänapäeval hästi populaarne biit siingi loos olemas. See kõlab mulle mahaviksitult. Et on mindud tegema mingit valemi järgi poppi laulu. Aga kui ma sellest esimesest pettumusest üle sain, siis oli lugu üsnagi okei. Seda peab kindlasti laivesitusena kuulma, enne kui midagi arvata saab, sest ükskord juba oli nii, et Kristeli loo stuudioversioon oli äge, aga otse ei kõlanud mitte. Videos oli mingi põnev siblimine, vist ka mingi mõte oli seal sees, aga mina kahjuks läbi ei hammustanud esimese hooga.

PS! Lahe bändi nimi!!!

PS! Kristel näeb videos välja nagu Carrie Bradshaw. Mitte ainult ühe soenguga, teisega ka. Nagu kaks tilka vett.

Vot, aga see ongi tänaseks kõik. Kuidas saab keegi öelda, et pole häid laule?? Jumala mitu tükki on. Esimesena kuulan uuesti ära Tanja, siis panen Egerti ja võib-olla ka Kadri kohe otsa.

Kuidas teile need lood tundusid?

4 kommentaari

  1. Madli

    Jee! Ma juba laupäevast saati ootasin su kommentaare Eesti Laulu kohta. Ma ise pole veel kõiki täielikult läbi kuulanud, aga siiani meeldib mulle (vist) kõige rohkem Ivo ja Robert Linna laul. See pole kindlasti eurokas, aga iga kuulamisega muutub paremaks. Ja mulle väga meeldib Robert 🙂

    • Ooo, nii lahe, et ootasid! Ifi laul on mul teises portsus, aga etteruttavalt pean mainima, et olen sinuga täiesti nõus. Ma olin positiivselt üllatunud selle loo mõnusalt moodsast saundist. Väga äge lugu!

  2. No tuli ära:) ma kartsin et sa oled blogimise lõpetanud..
    Ma ei anna lauludele enne hinnangut kui olen suurel laval otse kuulnud. Video on video.
    (Kuigi, mine tea, äkki ongi sel aastal video võistlus…?)

  3. ritsik

    Tubli tõesti! Elagu traditsioonid :)!
    Mina kuulasin esimesest osast lõpuni 3 laulu: Alabama, Egerti ja Gram of Fun-i. See Kristin jah ka laulab hästi. Teised ei kõnetanud.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: