Eesti Laul 2021 – mina kommenteerin (II osa)

Mis seal ikka, teeme teise osa ka ära 🙂

  1. Ivo Linna, Robert Linna ja Supernova – Ma olen siin

Kui ma nägin Ifi nime, siis ma kartsin, et äkki tuleb mingi pensionäripop. Siis ma nägin, et koos pojaga tehtud lugu ja julgesin juba enamat oodata. Pärast loo kuulmist oli selge, et pensionäripopist on asi kaugel. Väga meeldiv ja nauditav lugu. Eurovisioonile ei sobi, Eesti Laulule väga hästi. Hullult mõnus vabastav vaib on sees, sobiks filmimuusikaks.

2. Jüri Pootsmann – Magus melanhoolia

See on ka üks paganama moodne lugu. Algul kõlab igati viksilt ja viisakalt, aga kui refrään kätte jõuab, on esimene mulje, et mingi pill kriiskab. Ärge laske end eksitada – see on tegelikult Jüri ise, kes hästi kõrge häälega laulab. Tõtt-öelda oleksin eelistanud refrääni laulmas kuulda mõnda naisterahvast, seda hoolimata faktist, et Jüri enda hääl ka nii kõrgele tõuseb. Mul oleks lihtsalt sisemiselt mugavam kuulata, kui naine laulaks, Jüri puhul ma kramplikult kardan, et midagi võib veel sassi minna. Ma ei ole suurem asi selle laulu fänn, kuigi midagi seal on.

Jüri on vahepeal ka 10 aastat nooremaks jäänud. See on vist poisulik soeng, mis meeli petab.

3. Helen – Nii kõrgele

Noh, eks üks lugu peab ka see kõige nõrgem olema. See on kindlasti kõva konkurent. Eile ma vast nii halbu lugusid ei kuulnudki. Halb selles mõttes, et nii tühi ja nõrk, et isegi halbuse kategoorias ei suuda ta silma paista. Ja et lausa neli inimest on selle loo kallal tööd teinud… Njah. Päevatöölt ma nende asemel ära ei tuleks.

4. Hans Nayna – One By One

Julgelt 4++ laul. Peamine tugevus seisneb laulja vokaalis. Tõsiselt kõva potentsiaaliga laulja mu meelest. Ei jää neile kuulsatele väljamaa ukulele plönnijatele mitte grammigi alla. Ja väga kõva sõna, et selline tegija on meie lauluvõistluse taset kõrgemale kergitamas. Minu respekt sellele lauljale. Tahaks väga temalt veel midagi kuulda, ainult et natuke vähem mesist. See on muidugi puhtalt minu probleem. Igatahes on see laul igati edasipääsu vääriv. Võitjaks päris ei ennusta.

5. Rahel – Sunday Night

Ehh, ma ei mäletanudki, et mingi selline laul ka olemas oli. Kahjuks tugevalt unustamisväärne pala. See võiks olla midagi sellist, et peol dj mõtleb, et nüüd on juba keevitatud ka, hakkame tuure natuke maha võtma. Paneb loo peale ja järsku tuleb kõigil joogijanu või siblitakse laiali pissipausile. Edasi see laul kindlasti ei pääse.

6. Redel – Tartu

Mina sellist lollitamist pahaks ei pane, las teevad nalja 🙂 Siuke tõmbame trussikud traksidega õlale-Borat. Vähemasti ei ole see lugu igav.

7. Uku Suviste – The Lucky One

Kõigepealt ütlen seda, et video sõnum oleks parem olnud, kui Uku oleks lõpus ukse lihtsalt kinni virutanud. Nüüd jäi mulje, et kui naine ühel õhtul teise mehega minema kihutab ja järgmisel päeval ukse taga kurbi silmi teeb, siis kõik see, millest Uku laulis, ei omanud mitte mingit tähtsust. Sült mees ju! Enivei, laulust kah. Ütleme, et igal teisel aastal oleks see väga kõva võistleja olnud, aga tänavu on konkurents liiga kõva. Uut võitu siit ilmselt ei tule. See ei ole kehv laul, sest need lood, mida Uku igapäevaselt laulab, on pigem nigelad. Aga ta ei ole ka selline, et vauvauviivao. Finaali pääseb muidugimõista täiesti kindlalt.

8. Sissi – Time

Sissil on oma stiil välja kujunenud. Moodne gospel. Aga eelmise aasta lugu oli palju parem. Selle aasta lugu jääb varju, jääb nigelaks, aga EI jää meelde. Kahju. Tema hääl mulle meeldib, aga seda lugu ma rohkem kuulata ei viitsi.

9. Wiiralt – Tuuled

Kui sulle meeldib kantri ja sulle meeldib rokk, siis sulle meeldib ka see lugu. See on igati soliidne lugu, mis sobib uhkusega mõlemasse kategooriasse. Eurovisioonile ta ei jõua, aga rõõmu toob ikkagi. Mulle meeldib. Sest ma olen selline inimene, kellele meeldib kantri ja kellele meeldib ka rokk.

10. Koit Toome – We Could Have Been Beautiful

Ma tegin sohki ja tegelikult kuulasin selle laulu juba eile ära. Mitte ühe korra. Mitte ka kaks korda. Ma arvan, et mingi neli. Sest ma olin pärast esimest korda täiesti hüpnoosi all. Mul on NIIIIII hea meel, et Koit Toome on üle pika aja nii hea laulu teinud. See on täiuslik. Lihtsalt täiuslik, ma ütlen! Produktsioon on naelapea pihta. See naelapea on nii kõva paugu saanud, et ta on esimese löögi peale 100% õigesse kohta liikunud. Koit meeldib mulle juba ammu-ammu just oma fantastilise hääle pärast. Tema lood liiga sageli minu maitse olnud pole, aga mul on ka oma soft spot ja seda Koit antud looga nüüd hoolsasti rammibki. Mulle meeldivad sel aastal väga mitmed lood, aga see on lihtsalt mu lemmik. LEMMIK!

11. Andrei Zevakin & Pluuto – Wingman

Noorte muss. Mõminaräpparite fännide jaoks on see kindlasti väga kaasakiskuv ja lõbus laul. Võib-olla saavad noored mehed ka naiste sebimise kohta üht-teist kõrva taha panna. Minu kummardus selle eest, et sõnad on reaalselt arusaadavad. Ma ei pea nuputama, mida mikrofoni pudistatud on. Ei ütle midagi halba selle laulu kohta. Minu esimene eelistus ei ole, aga omas nišis igati soliidne.

12. Tuuli Rand – Üks öö

Copy-paste ühest teisest loost, mida ma eile juba kuulasin. Jah, ma võin puusa nõksutada selle järgi mingil hetkel, aga see lugu ei jää mulle meelde.

Ja ongi kõik!

Kes võidab? :))

3 kommentaari

  1. Mina usun küll, et Uku Suviste läheb uuesti eurovisioonile (sel korral see ikka toimub, kas või videovõistlusena siis). Mina plaanin tema poolt hääletada, sest see lugu oli minu meelest parim. Parem kui tema eelmise aasta lugu ja ta on ära teeninud, et saaks eurokale. Minu meelest oleks õiglane olnud, kui ta olekski kohe eurovisioonile saanud, mitte ainult poolfinaali (osades riikides nii juhtuski, aga meil nii ei lubatudki). Et nüüd sai küll loo ise valida ja otse poolfinaali, aga kadalipu peab ikka läbima.

    Veel meeldisid mulle Hans Maurituselt ja Tanja lugu oli ka okei. Ülejäänud olid suht huinamuinad ja mõttetud ning Jüri Pootsmani laul oli õudus kuubis, kõige kohutavam. Laulda mees ju oskab, aga see kõrge häälega kriiskamine – mitte minu maitse. Koit Toome laul oli ka enam-vähem, aga lemmik on ikka Uku oma. Ja oleks ka siis, kui seda eelmise aasta teemat poleks olnud.

  2. Kuule, kas neil lauludel mingi vahe ka oli ve? Mulle tundus, et ma kuulasin sama ilmetut number nelikümmend niiti pool tundi järjest…. Matt küsis vahepeal pahuralt, miks ma sellise õudusega meie öörahu rikun 😀 A noh konkreetsemalt, Kadri Voorandi lugu oli ainus, mis ei tekitanud minus tahtmist arvutist kostva kiunumise saatel oma veene läbi lõigata. Aga saadab selle ülihormonaalse Uku ükskord sinna Eurokale ära ja saab tema ka äkki vaevast lahti. Kaua ta ikka punnitab – ega ta midagi paremat vaevalt suudab kirjutada. Variant nr kaks on identiteedikriisis vaevlev Koit – äkki aitaks ka depressioonist jagu saamiseks ja mine tea, need lõbusad Eurogeid aitaks tal ehk ka kapist välja tulla.

    • Haha, palun vabanda Matti ees minu poolt 😀 Järjekordselt olen su halvale teele meelitanud. Minu kaitseks räägib siiski see, et ma ütlesin kohe ju, et neid lugusid tuleb klappidest kuulata. Parema helielamuse jaoks vs abikaasade säästmiseks…poteito potaato 😀

      Sellega olen nõus, et Uku peaks saama ikka ära käia ükskord ja seda nüüd küll, et paremat laulu temalt vaevalt enam kunagi tuleb. Aga seda põnevam rebimine on 😀 Äkki saab ikka Koit kolmandat korda minna.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: