Kirjavärki

Nii palju on kirjutamata jäänud vaheapeal. Sest mul on tõesti kiire olnud. Näiteks viimase kolme nädala jooksul olen ma nii kõvasti töötanud, et võiksin terve järgmise nädala lihtsalt kivinäoga arvuti ees istuda, ise pöidlaid keerutades ja igale uuele päringule vastates: EI SAA!

Aga praegu ma võtsin endale aega, sest ma tahan päriselt uuesti kirjutama hakata. Ma tunnen puudust oma lugejatest ja kommentaaridest ja sellest tundest, et ma saan oma mõtteid ja mälestusi kirja panna ning teiega jagada. Vahepeal ma mõtlen, et kui elada täisväärtuslikku elu (sul on hea töö, kus sa saad end teostada; sul on elukaaslane, kellega absoluutselt kõike mõnusalt jagada; sul on vabaajategevused, mis elu ilusti täis sisustavad, nt trenn, hobiüritused, matkamine, reisimine jne), siis ei tekigi üleliia suurt motivatsiooni blogi jaoks aega leida. Kõik tassid, mida muidu blogimise abil täita, on justkui täis. Samas oleks nii pagana tore vahelduseks vabatahtlikult kirjutada. Niimoodi, et keegi ei maksa mulle selle eest mitte midagi 😀

Isegi sõpradega pole enam aega suhelda. Ja jah, see ei ole nii, et ma ärkan hommikul kell 8 üles ja siis iga sekund minu elust on nii täis planeeritud, et ma ei jaksa isegi sõbraga paariks tunniks kokku saada või telefonis juttu ajada. Lihtsalt elus on seda lösutamise aega ka tarvis. Et ma lihtsalt vaatan telekat ja olen, ei pea kuhugi jooksma ega ekraani ees tippima. Selline isekus lihtsalt on viimasel ajal.

Vahepeal muidugi tahaks blogida küll. Kihvatab kohe, kui oled Facebookis ja näed, kuidas keegi planeerib meeleavaldustele minekut või kritiseerib valitsuse rumalaid koroonaotsuseid vms. Siis tahaks küll anonüümselt sajatada, et kas on siis nii kuradi raske see vaktsiin ära teha? Misasja sa oled nagu puuslik ja kiusu ajad. Kuid inimestel on üksteist väga raske mõista. Antivakserid ei saa aru, miks mina oma peaga ei mõtle ja, nagu lammas, ravimitööstuse kasumiahnusele allun, samas kui mina ei saa aru, mis kuradi vandenõuteooriaid on vaja ajada, kui võiks lihtsalt selle vaktsiini ära teha ja haiguse levik kontrolli alla saada. Vaktsiin on mürk, mida enda verre ei taha, samas suitsu kimuda ja viina juua on okei….

Mul on endal ka perekonnas lähedasi, kes ei kavatsegi vaktsineerida. Ma ei taha enam nendega sellest teemast üldse rääkida. Mu ema ütles hästi: nii kõrini on sellest, et inimesed lähevad omavahel tülli. Ja kusjuures lähevadki. Kõik me arvame, et vastaspool on üdini loll ja ei suuda ära imestada, KUI loll saab üks inimene olla. Ma ju ka mõtlen, et miks see Sarro Mooglaid nii loll on. Või Mõnis Fägi. Mis abi sellest sõnikuharkidega Vabaduseväljakule ronimisest on? See pole muud, kui üks järjekordne rahva üles kütmise üritus. Mul on igasugu rahvuskonservatiivide vastu nii kõva vastumeelsus, et ma ei suudaks nende juttu sekunditki kuulata. Huvitav, kas peavoolumeedias kahtlejatel on sama tunne, kui nad kogemata AK uudiseid kuulma juhtuvad?

Eks see vaktsineerimata inimeste kiusamise otsus pani mindki imestama. See ju on otsene kius, et teatrisse ja restorani ei pääse, kui pole vaktsineeritud ja negatiivne test ei päde. Aga minu meelest kasutati juba ammu sellist väljendit nagu mõistuse persest pähe peksmine. (Võib-olla muidugi ainult minu peres, ma ei tea :D) Ja antud hetkel see meede samasse kategooriasse ka langeb. Kui Lätis mõjus, miks siis meil ei peaks mõjuma? Kuulume ju suhtumiselt mõlemad Ida-Euroopa puuslike hulka. Loodame siis, et mõjub.

Võib-olla see tülitsemine ja vastandumine ongi ainus, mis mind praegu elus kõige rohkem segab. Ma ei tunne ennast kuidagi ahistatuna ei vaktsineerimise soovituse ega Covid passi näitamise kohustuse tõttu. Ma saan käia, kus iganes ma tahan. Minu töö ei ole koroona pärast kuidagi kannatanud. Haige pole ka õnneks olnud ja lähiringis ei ole ka õnneks kedagi koroona tabanud. Ehk et isiklikul tasandil ma isegi ei saa öelda, et “tahaks, et asjad jälle endised oleks”. Sest mis siis nii väga teistmoodi on? Minu elus pole. Reisiplaane teen endiselt ja eks väike hirm muidugi on, et äkki selleks ajaks, kui minek, enam ei saagi minna. Aga küll siis leiab lahenduse.

Ja siin ma siis olengi. Olen vist õppinud koroonaga elama, kuna ma olen kiire kohaneja. Kui tuleb vakstineerida, et haigus ei vohaks ja haiglad ei ägaks, siis ma vaktsineerin. Kui tuleb maski kanda, siis ma kannan. Kui tuleb vaktsineerimispassi näidata, siis ma näitan. Ja kui tuleb mõnda aega rohkem kodus püsida, siis püsin, see ei morjenda mind. Ja elan nagu miška. Olen ma kuulekas sõdur või lihtsalt mõistlik inimene? Võta siis kinni…

8 kommentaari

  1. Sarro Mooglaid ja Mõnis Fägi – nii ilusad nimed. Toredad inimesed ka muidug taga 🙂

  2. Sa ei kujuta ette, kuidas blogimaastik sind tagasi ootas !!!!
    Ja kõik postitused sinu imekaunist probleemivabast elust on just need mida praegune elu vajab. 🙂
    Ja see, et ma kirjapandule kahe käega alla kirjutan, ei ole vist uudis 🙂 just nii ongi, nagu saab räägid.

    • Nii nunnu! Mul on hea meel omade juures tagasi olla 🙂

  3. epp

    See, et ma sind Ritsiku juures nügisin, tootis tulemust! Oled tagasi!!
    Ning jaa, paluks põhjalikku aruannet su imekaunist probleemivabast elust. Minusugused jaanalinnud vajavad liiva. 🙂

    • Kusjuures jah, ilmselt sinu nügimine mu tagasi tõigi. Aitäh 😀

  4. Maire

    Nii tore, et tagasi oled! 🙂
    Ja kirjutan samuti kahe käega alla kõigele, mis kirjutasid.

    • Mul on omakorda nii tore näha, et mõned lugejad on veel alles jäänud 🙂 Aitäh, et te pole mind ära unustanud.

  5. Mina tunnen end iga kord halvasti, kui koroonateemast kirjutan (kuigi vahel kirjutamata ei saa), sest mul on tunne, et ma elan oma elevandiluust tornis – tööle lähen, kui tuju tuleb, kui ei tule, töötan kodust. Trenni saan hetkel vabalt ka teleka ees teha, sest joogaklubi pakub ju videotrenni võimalust, lisaks värskes õhus. Ehk siis olen üks neist inimestest, kes reaalselt ei kannataks, kui ka kõik täiesti lukku pandaks. Ja siis tundub mulle, et mul pole tegelikult õigust sõna võtta, sest ma ei tea midagi neist inimestest, kes on koroona pärast töö kaotanud või pidanud oma ettevõtte sulgema vms. Või isegi inimestest, kes peavad töö juures iga päev terve päeva maski kandma. Või kõigist neist inimestest, kel on viimase kahe aasta jooksul ärevushäire diagnoositud, sest nad ei suuda selle pingega lihtsalt elada.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: