Kas rahaliselt on hästi?

Indigoaalane kirjutas, et praegu läheb meil väga hästi. Me elame hästi. Me oleme üsna jõukad, et saame elada sellist elu nagu elame. Muidugi on tal õigus. Ega ei saa nii, et ainult palgad kasvavad ja kulud üldse ei kasva, need kasvud käivadki käsikäes ja keskmisi numbreid vaadates on kõik okei. Kusjuures temal on olemas ka must valgel hinnavõrdlus, palju maksid asjad varem ja palju maksavad nüüd. Ning vahe on väiksem, kui arvata võiks.

Aga selle postituse lugemine pani mind ennast minevikku meenutama. Võrdlema, kuidas eluolu on ajas muutunud. Mulle tuli meelde aeg, mil ma just Austraaliast tagasi Eestisse kolisin. Aasta oli siis 2011. Kevad. Jaanuaris oli tulnud euro ja asjad olid värskelt kallimaks läinud. Mind ootas pooleldi töökoht juba ees. Minust pidi saama sekretär ettevõttes, kus üks lähisugulane raamatupidajana töötas. Muidugi pidin läbima ka vestluse, sest tulevane ülemus tahtis ilmselt veenduda, et ma pole päris šimpans. Ehkki ausalt öeldes oleks selle tööga hakkama saanud ka keskmine ahv. Nii lihtne oli see töö lihtsalt ja nii vähe oli seda tööd. Vestlus läbitud, oligi töökoht olemas. Palk oli mul sel ajal 1000 € bruto. See tähendas, et kätte sain 750 €. Lisaks maksti meil korra kvartalis tulemuspalka, mis minu puhul oli 300 €. Seega sain kokkuvõttes justkui 850 € kuus.

Arvestades ametit, ei olnud mul tegelikult põhjust nuriseda. Miks ma seda ütlen, on see, et ühel hetkel ma tegelikult üritasin ametit vahetada. Ma arvan, et see võis olla juba samal aastal. Kuna õhkkond selles firmas ei olnud minu jaoks tol hetkel hea, siis ma lihtsalt otsisin väljapääsu. Mitte midagi muud peale kirjutamise ma ju ei osanud. Seega sihtisin ajakirjandust. Leidsin kuulutuse, mis teatas, et Postimehe Naisteleht otsib ajakirjanikku. Mõtlesin, et sellega peaksin ju ometi hakkama saama! Mind kutsuti vestlusele, käisin isegi proovitööd tegemas ja meeldisin portaali peatoimetajale. Aga tööle ta mind ei võtnud, sest ma tahtvat liiga kõrget palka. Olgu öeldud, et ma küsisin 750 € kätte, sest ma olin tõesti meeleheitel ning olin valmis palgas isegi 100 € kaotama, lihtsalt et saaks minema. Aga erioskusi nõudva töökoha puhul peeti seda liiga kõrgeks!

Kas ma siis elasin nagu mingi pursui, meri põlvini? Muidugi mitte. Ma üürisin üksinda 1-toalist korterit Kristiine ja Mustamäe piiril. Kui ma korterit otsisin, siis käisin ühte veel vaatamas. See oli Magdaleena haigla kõrval, Pärnu mnt-l. Mul oleks sealt tööle olnud 10 minutit jalutada, võib-olla vähemgi. Korter oli normaalne, mulle meeldis. Ja mina meeldisin maaklerile. Maakler ise oli selle korteri omanik, seega otsis üürnikku endale. Ta tahtis nii väga, et mina selle korteri üüriks, et oli nõus loobuma vahendustasust ja pakkus mulle 20 € madalamat kuuüüri (oleksin saanud hinnaga 220 € kuus). Aga mina ei saanud seda valida, sest ma ei saanud seda endale lubada! Teise korteri üür oli 170 € kuus. See vahe oli minu jaoks tol hetkel liiga suur. Niisiis võtsin Kristiine korteri ja kulutasin iga päev 45 minutit, et tööle jõuda. Sõitsin trolli ja bussiga või kõndisin jala, tegi sama aja välja.

Tollest ajast meenub veel märgilisi hetki. Näiteks see, kuidas mul ei olnud mõnikord kuu lõpus üldse raha. Mu emal ka olid parasjagu kehvemad ajad. Siis me telefonis rääkisime, et kle, ma pean täna Valla viinereid ostma, sest lihtsalt pole raha kallimate jaoks. Siis teine ütles, et mul sama. Nii me ostsimegi Valla viinereid, et paar viimast päeva enne palga laekumist elus püsida. Pärast seda aega pole me elus enam Valla viinereid ostnud 😀 Sest need ei kõlba ju süüa, seal pole liha. Aga vot see oli minu jaoks põhi. Nii madalal pole ma enam kunagi elus olnud kui tol ajal, u 10 aastat tagasi. Hädavaevu sain talvel üüri ja kommunaalid ära maksta ja osta süüa. Muidugi ma käisin ka väljas, nagu üks noor inimene ikka. Aga kohati oli rahaliselt ikkagi raske.

Nüüd ma olen muidugi elujärge oluliselt parandanud. Kui ma lõin KV-sse sisse, siis samasuguse korteri nagu toona, saaks täna üürida 400 € eest kuus. Üürihind on kasvanud veidi üle 2 korra. Kommunaalide osas ma tõesti ei tea. Ma lihtsalt ei mäleta, mis ma ise tol ajal maksin ja ma ei tea, kui palju tänapäeval kommunaalid viiekordses paneelikas on. Eeldan, et mingi kasv on ikkagi toimunud.

Samas kindlasti on Tallinnas veel sekretäre, kelle palk on alla 1700 € neto. Ma ei tea, kas neid on vähe või palju, aga ma usun, et neid on pigem palju.

Mis ma tahan öelda, on see, et minul isiklikult ei ole ka põhjust viriseda. Ma saan oma kohustustega hakkama. Aga mind ikkagi häirib, et elektri ja gaasi hind on nii palju kasvanud. Mina maksin detsembri eest 265 € gaasi ja elektri arvet. Gaas on minu küte. Gaasipliiti mul üldse pole, gaas on ainult toasooja ja sooja vee jaoks. Nii et seda kulub palju rohkem kui neil, kes kasutavad gaasi ainult pliidi tarvis. Pliidi jaoks kulub inimestel vist u 10 € ringis. Nende jaoks polegi gaasi hinna märgatav tõus nii tuntav. Et maksad 10 või 25, suures plaanis see midagi ei muuda. Aga kui sa oled muidu harjunud külmal ajal maksma 70, aga nüüd maksad 200, siis… Ajab närvi lihtsalt. Tee või tina, aga ajab närvi!

Ma ei taha mõeldagi, mis tunne oleks, kui peaks maksma 1000 €. Sest külmas toas värisemist ma välja ei kannataks. Mul on kodus 23-24 kraadi ja alla selle mulle ei meeldiks. Mina tahan toas olla lühikeste varrukatega, mitte vammustesse pakitud. Alla 23 kraadi peaks mul villased sokid konstantselt jalas olema, ma ei suudaks muidu eladagi. Elaksin ma nüüd elektriküttega korteris-majas, siis… Sotsiaalmeedias on palju fotosid arvetest, mis ongi 1000 ringis. Elektri eest. Ja need ei ole miljonäride arved. Kui sul on 600 ruutmeetri suurune maja, siis muidugi on sulle raske kaasa tunda, suuremad jooksvad kulud olid sul juba ennegi. Aga selliseid arveid saavad täna ka tavalised pered, kellel on tavaline elamine, mitte häärber. Kui nad on piisavalt vaesed, et riigilt abi küsida, siis ilmselt nad seda ka küsivad. Aga kui ei ole piisavalt vaene, siis ollakse oma murega ju üksi.

Ma ei usu, et need pered nüüd hoogsalt oma vara hakkaks maha müüma, et elektriarvet tasuda, aga hullu põntsu paneb see neile ikkagi. Mõtle ise, et oled püüdlik ja teenid näiteks leibkonna peale 5000 €, aga järsku hajub viiendik sellest lihtsalt kuidagi õhku. Sa ei saa selle eest mitte midagi rohkem, kui sa varem said 300 € eest, sa pead lihtsalt sama asja eest nüüd kolm korda rohkem maksma. Ei ole ju mõnus tunne? Mina mõistan selliste inimeste pahameelt. Meie kliimas ei ole küte valikuline või luksuskaup, millest suvalisel hetkel kokkuhoiu mõttes loobuda. Kuna see on eluks vajalik, siis peaks riik leidma viisi, kuidas oma rahvast aidata. Ja see, et toetuse saamiseks peab olema puruvaene, ei ole hea lahendus. Sellise loogikaga ei peaks ju Norra ka oma elanikke aitama, seal on ju kõik võrreldes meiega rikkad. Ometi aidatakse. Leitakse viis aidata. Me võiks eeskuju võtta.

19 kommentaari

  1. Klari

    Jeesus, kui ma saaks 1700 eurot palka (NETO!!!), ma oleks päris või sees!

    A noh, ma muidugi ei ela Tallinnas ka. Mis muide polegi tähtis, sest hinnad on Pärnus vist kõigel suht samad.

    • Ma kohe huviga kuulaks, mis sa teistmoodi teeks ja kuidas elaks, kui sul oleks palk 1700 neto 😛

      Nii toit kui ka riided ja teenused on meil üle Eesti sama kallid. Ma ise ka imestan, et kuidas nii saab, kui palgad ju pole.

      Viimati mõtlesin sellele Viljandis käies. Läksime kohvikusse, kus saiake maksis 2,50 €. See on sama kallis nagu Tallinnas ühes hästi popis hipsterkohvikus, kus on kaneelisaiakesed, mis maksavad 2,50 €. Minu meelest saia kohta ikka väga kallis. Tallinnas ma veel mõistan, et okei, siin palgad kõrgemad, jõuab sellise raha eest saia osta, kui vaja. Aga kui nägin sama hinda Viljandis, siis kukkusin pikali imestusest. Või on seal ka sama kõrged palgad ja saia eest 2,50 € maksta ongi norm?

      • Klari

        Ma ei tea, sest vaevalt ma Pärnus kunagi sellist palka üldse saama hakkaks, ma pole vaevunud selle peale mõtlema 😀

        • KK

          Ma olen kindel, et kulud kasvaksid kohe, sest siis saab ju palju rohkem omale lubada. Kõike seda, millest oled enne unistanud 🙂

          • Klari

            Eee, nojah, aga ma ei olegi millestki unistanud, seega mul poleks selle rahaga ikka midagi teha… 😀

  2. Aga kuidas siis peaks aitama?
    Mina ei vaja abi. Sina vajad? Km alandamine/ börsilt lahkumine annaks mulle abi, mida ma tegelikult ei vaja, aga Raivo E Tamm vajaks. Börs ongi risk ja see on olnud EV mitme aasta poliitiline valik?

    Selle teema puhul häirib mind tegelikult hoopis teine asi. Inimesed on pahased, et ” energiatoetuse taotlemine on alandav ja “riik” sunnib inimesi, käsi pikal järjekordadesse”:
    Miks energiataotlus on alandav, aga tuhanded, kes taotlevad/on taotlenud elatist oma lapsele või toimetulekutoetust on norm. Ei ole sotsiaalmeedias ahastuspilte. Ei räägi minu lemmiksaatejuhid sellest. Kõik meie riigi toetused peaks ja võiks ju olla hiirekliki kaugusel. Miks on täna energia teema?

    • Mina ka ei arva üldse, et toetus on alandav. Kui ma saaks toetust, ma kohe läheks, käsi pikkas, ja kui vaja, tõmbaks isegi kerjuse riided selga. Kas ma VAJAN toetust või ei, on suhteline. Jah, ma saan ära makstud oma arve. Ja saavad ka need, kes teenivad 5000 € kuus ja maksavad 1000 € elektriarvet. Aga kas see on normaalne? Minu meelest ei ole. Kui me räägime autoliisingust näiteks, siis see on valikuline. Kui sa ei taha ega saa maksta nii palju, siis ära vali seda, lõpeta ära auto liisimine. Elekter ja gaas (kui see on kodu kütmiseks vajalik) on elutähtsad ja nende ostmist niisama lihtsalt ära lõpetada ei saa. Seega ma arvan, et neile “toodetele” peaks kehtima ka mõnevõrra teistsugused turureeglid kui muule kaubale, mida me tarbime.

      Kes elektri või gaasiga kütab, see kvalifitseerub suurtarbijaks ja peaks tegelikult oma hinnad igaks juhuks fikseerima. Mina seda nüüdseks ka tegin. Muud rohtu ma hetkel ei näe.

      • Mida mina teeks valitsusena teistmoodi. Ma maksaks toetust neile ettevõtetele, mis on energiamahukad, sest sellest sõltuvad toodete/teenuste hinnad ja töökohad. Inimestele maksaks neile, kellele ka praegu, st samade reeglite järgi.
        + suunaks miljardeid elamute renoveerimiseks, soojustamiseks, maa- ja päikesekütte paigaldamiseks, energia salvestamiseks jne. Et homme oleks parem.
        Ma tean, et kõige keerulisem koht on pensioniraha väljavõtjad, kes tänu sellele ei kvalifitseeru. Nende osas mul lahendust pole. Siin on seesama vaktsiiniküsimus. Kui solidaarne on solidaarne.

        • KK

          Samas käis eile meediast läbi, et 81% ettevõtetest kasutavad fikseeritud hinnaga paketti. MInu jaoks mõttekoht.

  3. Tšeburaška

    Mõtle oma peaga, kui pensakar tuli 500€ enamvähem ots-otsaga kokku, kui nüüd kõik ärimehed oma 1000 € elektriarvest saadud kahju hinnale juurde keevitavad, ja hinnad tõusevad on nad kuuse all, nii saamegi uue portsu rohelisi eluheidikud keda nunnutada. See et sina täna hakkama saad ja terve oled on täiesti normaalne, kui ei saaks oleks vist ebanormaalne. 🙂

  4. Terje

    Ma vist jätaks toetuse teema üldse välja ja kompenseeriks otse elektrimüüjatele, et nad ei peaks 3 x suuremaid arveid esitama. Saavad kõik, ka raivoEtamm ja teised, kelle paistab häda käes olevat. Saams kortermajades elades ei kvalifitseeru – miks selline vahetegemine?
    Kas see õiglane on või mitte, aga kindlasti kulusid adminstreerimisele oleks oluliselt vähem. Mul on küll hea meel, et omavalitsustes jälle mõned inimesed tööd saavad (ja palka) aga siiski.

  5. Mia

    Su 2011 kõlab täpselt nagu minu oma. Noor, värskelt Indiast tagasi veebruaris. Mul, tavaliselt mütsipelgajal, pidid kõrvad peast ära kukkuma. Kolisin tagasi oma Mustamäe-Kristiine piiri üürikasse, mis oli 2000kr plus kommud, sest üürisin õigel ajal. Euro tulekuga siis võrdväärne summa eurodes. Sain ka esimese päris töö, aga turundusassistendina – tõlgi, kui ainuke turundusspetsialist ja lisaks kaela kõik administratiivsed asjad. Minu algpalk oli 800 bruto, aga tingimusel, et paari kuu pärast räägime sellest uuesti. Siis tõsteti ka 1000 peale – kohalik ülemus pidas paljuks, suurem lätlasest boss oli kohe nõus. Hiljem tekkis mingi protsent ka juurde. Ma ei tea, mis palgad tänapäeval normaalsed on, sest sellelt töölt kolisin ma Rootsi ära ja palk mitmekordistus, aga huvitav oleks kuulda rohkem.

    • Palju sõltub valdkonnast ilmselt. On kindlasti turundusassistente, kes teenivad praegu u 1000 neto, aga kindlasti on ka selliseid, kes teenivad 2 korda rohkem. Seda siis Tallinnas, mujal vaevalt.

      Tallinnas valgekraena 2000 neto teenida ei ole praegu mitte midagi erilist, pigem on see isegi vähe. Need, kes veel vähem teenivad, tunnevad, et saavad pügada. Kardan, et valdav enamus teenib palju-palju rohkem ja 2000 neto peale hakatakse kõva häälega naerma.

      • Mia

        Vau! Peaks vist varsti tagasi kolima. Aga noh… see selgitab, kuidas inimesed 300k+ kolmetoalisi Tallinnas ostma peaks.

      • KK

        Ma ei tea, siis ei oleks ju keskmine ka selline https://pealinn.ee/2021/10/06/keskmine-brutopalk-on-kahe-aastaga-tousnud-13-protsenti/
        Pigem tendens, mida ma töökuulutustes näen on see, et asutus otsib assistenti, aga töökirjeldus on selline, et sisuliselt pead sa oskama HRi tööd, sekretäritööd, arhiivindust jne. Ehk et selliste kombode juures peakski kolme inimese keskmist ilmselt pakutama.

        • KK

          tendents ikka :), näpukas.

        • See on tõesti tavaline, et otsitakse imeinimest, kes teeks mitme inimese töö ära ja kellel oleks mitme spetsialisti oskused. Kunagi ma isegi blogisin sellest, kuidas turunduses otsitakse “turundusvõlureid” jm maagilisi ametimehi. See on tõesti muinasjututegelane, kes viitsib assistendi palga eest mitme inimese töö ära teha.

          Aga sissetulekute osas ma ikkagi ei usu, et keskmine ongi päriselt Tallinnas keskmine. Paljud saavad ametlikult küll mingit x summat, aga reaalsuses esitavad kas arveid juurde või saavad mingite muude kompensatsioonidena lisa. Ja mingi osa saab muidugi ka reaalselt palgana kätte oma 3000+ neto. Serkretärid ei ole selles mõttes spetsialistid, et neil oleks hulk erioskusi, seega ka nende palk on veidi madalam, aga ma siiralt usun, et Tallinnas on ka selliseid sekretäri, kes teenivad 2000 neto ja rohkemgi veel.

          • KK

            Rahaliselt võibolla mitte, aga võib olla jah auto nt koos mingi kütusekogusega kuus (täisrenditeenusena) või muud benefitsid, aga ma pigem arvaks, et lisahüved on kadumas, sest erisoodustus. Kui nad ise teenuseid lisaks pakuvad, siis ehk jah, aga see on natukene teine mudel, see oleks siis kombinatsioon palgatöötajast ja ettevõtjast kui sa seda pidasid silmas. Neid muidugi on.

            • Ma tean paljusid, kes saavad oma suure palga täiesti tavalise palgana. Aga jah, on ka teistsuguseid kombinatsioone. Töö sisu on ikka see, mis ta on (palgatöö, mitte ettevõtlus), aga tasu kättesaamine on optimeeritud. Sellest siis ka ülipalju väiksemad numbrid riiklikus statistikas.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: