Mis mind närvi ajab

Koondan siia kohe mitu asja, mis mu silmad vihast välkuma panevad. Vähemalt hetkeks.

ERRi uudiseportaal, kus kirjalikult kirja pandud uudise asemel on kas mingi audiofail või video. Kui ma tahan liikuvat pilti vaadata, siis ma avan televiisori või ERRi arhiivi. Kui ma tahan uudiseid kuulata, siis ma panen raadio mängima. Ma ei tulnud portaali uudiseid kuulama või vaatama – ma tahan neid LUGEDA. Ebanormaalne! Mul ei ole sellist aega kuskilt võtta, et vaadata ja kuulata teie mitme(kümne)minutilisi faile. Tahaks oma info kiirelt kätte saada. Näiteks see hetk, kui pealkiri ütleb, et varsti on oodata 13 soojakraadi, aga kui ma uudise avan, pole seal ridagi, on ainult audiofail – see ärritab mind. WTF? Mulle piisaks, kui on kirjas, et 13 soojakraadini ulatub temperatuur reedel ja Lõuna-Eestis. Kõik. Rohkem polegi vaja. Mind isegi ei huvita, kas tegemist on kõrgrõhualaga, mis saabub Skandinaaviast või Venemaalt. Jumala ükskõik. Lihtsalt ütle, kui soe on, kus on soe ja millal on soe. Vsjo.

Tallinna Kaubamaja õhueksperdid. Poes näib olevat umbes 25 soojakraadi. Kas te tahate kliendid majast välja saunatada või? Saate ju aru, et talvisel ajal me kõik tuleme sinna jopede ja mantlitega, mitte keegi meist ei koori ennast trussade väele. Aga ainult trussade väel ei hakka seal palav. Võib-olla olen ma paks inimene, kes liiga kergelt higistama hakkab, ma ei tea. Aga see, et siuke põrgukuumus peab poes olema, on tõsiselt häiriv. Kodus on mul 24 kraadi, sest siin ma istun väga palju aega liikumatult ühe koha peal, siis on normaalne, et on soe ja ma ei pea vammuseid selga ajama. Aga Kaubamajja tulen ma just nimelt vammustega, nii nagu kõik teised inimesedki, seega võiks ju arvestada. Kusjuures ei istu seal ka müüjad liikumatult bikiinide väel, et peaks radikad põhja keerama.

Helistamine. Vahepeal mulle tundub, et helistamise funktsiooni võiks üldse kinni keerata. Jätta see võimalus ainult pereliikmetele ja lähedastele sõpradele. Igasugused töökõned võiks olla täiesti välistatud. Ma ei taha ühtegi sekundit mitte kellegagi telefonis rääkida, sest see segab minu töövoogu. Iga kõne on minu ajasse sisse sõitmine, väga isekas ja isegi kuritegelik. Kui on plaanis helistada, siis tasuks enne kirjalikult kokku leppida, mis kell see juhtuma hakkab, et mul oleks selleks aega planeeritud. Aga lihtsalt, et haaran aga telefoni ja kukun väntama – no ei, sõbrake. Mul ei ole aega sellise asja jaoks ja mind solvab, et sa eeldad, et ma pean kõik käsiloleva viskama, kus see ja teine, ja sinu teemadega tegelema hakkama. Tööalased chattimised on täpselt sama ebaviisakad. Ma tõesti ei saa aru, kas teiste inimeste meelest on selline asi normaalne?? :/

12 kommentaari

  1. Mae

    Sain nüüd küll vist suisa kogu päevaks hea tuju 🙂
    Ühtlasi tuleb tunnistada, et nõustun sinuga kõigis punktides. See helistamine… mina näiteks elan kolmveerand aastast telefoni hääletus režiimis hoides 🙂

  2. Kuduv Koeraomanik

    Ma olen pannud tähele, et audiofail pannakse alguses, hiljem tuleb script. Need uudised on reeglina copy paste raadio- või teleuudistest ja operatiivsuse tõttu pannaksegi algse versioonina üles. Mine hiljem tagasi ja vaata, tekst on juures 🙂

    • Praegu tundub, et tegemist on Raadiouudiste rubriigi uudisega, mis oli pandud portaali esilehele. Kui ma tahaks raadiouudiseid lapata, siis oleks asjal jumet. Aga ma seda kunagi ei teeks, nii et ma ei saagi aru, miks panna Raadiouudiseid mujale kui konkreetsele Raadiouudiste alamlehele (kui selline peaks olemas olema).

  3. lendav

    Mina olen jällegi enamasti helistamise poolt. Oleneb muidugi olukorrast, aga näiteks kaugemal elavate pereliikmetega suhtlen hea meelega telefoniga rääkides,sest nii saab oluliselt rohkem ja mitmekülgsemat infot vahetada. Ja kas või loomaarst – helistan ja saan kohe juhised edasiseks käitumiseks ning sobiva vastuvõtuaja. Kirja teel oleks asjaajamine palju kohmakam. Kirja teel eelistan jällegi tööasju ajada, sest siis jääb jälg maga, mida täpselt on kokku lepitud. Sõnumitega suhtlemist hästi ei salli, või kui, siis oma lastega ja ainult teatud juhtudel.

    Helistamisega peab muidugi arvestama, et alati ei saa kõnet vastu võtta. Kui ma teen tööd, siis ma ei kannata segamist ja õnneks ka enamasti ei kuulegi helinat. Helistan tagasi siis, kui on sobiv aeg.

    • Selles suhtes muidugi, et kui on ametimees, kelle töö sisuks ongi kõnedele ja pöördumistele vastamine (vastuvõtuandministraator hotellis vms), siis talle võiks olla lubatud helistada 😀

      Pereliikmetele ja sõpradele helistamine on muidugi ka okei.

      Ja ma väga hästi mõistan, et inimene helistab tööasjus just sellepärast, et ta tahab saada KIIREID vastuseid. Aga minu jaoks ongi see väga häiriv, sest tema kiire vastus oleks siis justkui minu käsilolevast tööst ja süvenemisest olulisem. Helistamine on minu jaoks okei ainult siis, kui see on eelnevalt kokku lepitud. Näiteks et kle, ma tahan sinuga arutada selle ja tolle kujundust, kas ma võin sulle helistada kell 10 või 11? Ma ütlen, mis kell mulle sobib ja siis helistamegi. Ootamatud kõned on aga väga häirivad.

      • lendav

        Ootamatud kõned häirivad jah. Veel rohkem häirib see, kui helistaja annab mõista, et ma peaks olema iga sekund talle kättesaadav ja ei tohi telefoni vastu võtmata jätta.

        Ma imestan isiklikes suhetes järjest enam levivat mustrit, et omavahel suheldakse sõnumitega. Mingis Inglise kohtingusaates jäid suhted tihti soiku, sest ei viitsitud sõnumeid saata. No mis suhet sest tulla saabki?! Parem lepi sobiv kõneaeg kokku ja räägi inimesega. Päris kohtumised on muidugi veel paremad, aga kõnel pole ka viga, vähemalt sõnumitega võrreldes.

  4. Iga kell eelistan sõnumeid helistamisele, isiklikus elus kaasa arvatud. Kui huvi on, saab ka sõnumi saadetud. Helistamine ainult äärmisel juhul ja eelneval kokkuleppel (igas olukorras, mitte ainult isiklikus elus). Ainsad inimesed, kellele ma ilma kokku leppimata helistan on vanemad – aga nad on üle 80, ma helistann lauatelefonile ja tean laias laastus, millal nad kodus on.

  5. Mia

    Jaa! Minu mõtted siin ka, kuigi Kaubamajas pole ammu käinud ega oska sel teemal kaasa rääkida, aga videouudised – yuck! Ma ei tea, kas ma olen vana või mis, aga ma eelistan infor tekstina. Ma ei taha vaadata-kuulata asju, kust eeldan kiiret infot. Youtube võiks minu meelest olemata olla. Samas võin binge watchida sarju vabalt, aga see on hoopis teine asi. Kui ma aga keset muid päevatoimetusi võtan mõne minuti, et end uudistega kurssi viia, siis ma ei viitsi hakata otsima välja kõrvaklappe vms.

    Ja telefoni osas, ma ka eelistan kirjalikke sõnumeid. Samas chat on minu jaoks okei. Kui ma kohe ei saa vastata, siis ma ignoreerin seda. Kõnedega on raskem ja meie firmas nt soovitataksegi, et kui on kiire, helista. Vahel helistangi, kui on tõesti kiire, aga ma ka vst lolli peaga – eeldan, et iga vastust ootav kiri saab hiljemalt paari päeva jooksul vastuse. Vähemalt tasemel, et minu küsimusega tegeletakse. Samas aga, mind kohutavalt häirivad müügiinimesed, kelle emailidel pole kontaktandmetega signatuuri. Kas olete ka neid näinud? Aru ma ei saa… See on ju nende huvides, et klient saaks ka kergelt ühendust nendega vajadusel.

    • Chat on minu puhul okei, kui selle kaudu pöörduvad töökaaslased (kellega ma samas firmas töötan). Klientidega ma chatis suhelda ei taha, sest on jälle sama asi – nad arvavad, et chat on hästi kiire viis suhtluseks (loe: Mariliis peab kohe kõik muud asjad kõrvale heitma ja ma saan mugavalt oma teemaga sisse sõita). Seda võimalust ma neile ei saa anda.

      Müügimeestelt ma selliseid kirju saanud pole, kus signatuuris kontaktandmed puuduvad. Aga ma suhtlen ka müügiinimestega väga harva. Närvi ajab, kui ükskõik mis ettevõttel pole kontaktandmeid (ei e-posti ega helistamise võimalust, a la Amazon), nii et kui midagi on, nuputa ja mõtle, kuidas oma murega pöörduda saaks.

  6. Üldiselt kõigis punktides ühtekas, v.a see, et suurtes poodides võiks hoopis riidevarnad või garderoob olla, kuhu ma oma mantli ära panen. Eriti kaubanduskeskustes. Kas te tahate, et klient jääks kauemaks ja traaviks mitu poodi läbi? novott, tehke ta elu mugavaks.

    • Kui on plaanis kaubanduskeskuses kohe pikemalt aega veeta, siis tahaks jah üleriided mingisse garderoobi viia, sest tohutult tüütu on oma jopet käe otsas tassida. Kui tahad veel kuskil poes midagi selga proovida, siis pole mõnikord kuhugi panna jne.

      Kaubamajast traavin ma kesklinna inimesena sageli läbi, siis kindlasti iga kord jopet ära ei paneks. Aga no ausalt on seal üle mõistuse palav, isegi ilma jopeta. Võiks vabalt 3 kraadi jahedam olla.

    • CV

      Näiteks Rocca Al Mares on küll riidehoid olemas.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: