See tundlik teema, mida mul on NII raske mõista

Sai Netflixis tuhlatud, et mida vaadata. Jäi silma üks huvitav sari nimega “Keep Sweet. Pray and obey”. Ma olin 9GAGis näinud küll mingit referentsi Warren Jeffsile ja ma üritasin tookord isegi guugeldada, et aru saada, mida kurja ta teinud on, aga sain lihtsalt pealiskaudselt teada, et mingi usumees, kes on tervele hulgale inimestele mütsi pähe tõmmanud, aga kuidas täpsemalt, seda mitte. No ime kah, kui materjali on nii palju, et seda jagub mitmeosalise seriaali jaoks. See seriaal nüüd Netflixis vaatamiseks ongi.

Ma olen korduvalt tunnistanud, et mul on raske lugeda raamatuid, mille karakterid mulle ei meeldi ja kellele ma kaasa ei ela. Enamasti jätan raamatu siis pooleli. Mul nimelt ei ole mingit probleemi raamatute pooleli jätmisega. Aga sarjadele ma annan rohkem võimalust, eriti kui tegemist on dokumentaaliga ja ma tahan teema kohta rohkem teada. Selles sarjas on ka palju inimesi, keda ma ei mõista absoluutselt, sest religioon on minust ülikauge teema. Mina ise ei usu usku. Ja see teeb mu jaoks raskesti mõistetavaks ka selle, et leidub inimesi, kes usuvad. Ja mõni usub ikka nii kõvasti, et on nõus ennast 100%-liselt ohverdama. Või kas üldse teistmoodi saabki uskuda, kui mitte ennast ohverdades?

Anyway. Sarjas räägivad siis FLDSi (the Fundamentalist Church of Jesus Christ of Latter-Day Saints) kunagised liikmed ja ohvrid oma elust selles sektis ja Warren Jeffsist, kes kuulutas ennast jumala asemikuks maa peal ja valitses kõiki neid tuhandeid inimesi.

Millest ma ikka absull aru ei saa:

  • Üks inimene lihtsalt heast peast hakkab jumalaks ja teda kuulavad ja järgivad tuhanded täiskasvanud inimesed. Kui loll peab selleks olema, et mitte vastu hakata või sealt sektist välja astuda või põgeneda? Lihtsalt see üks inimene hävitada, ta pukist maha tirida, sest ta on endale liiga suured volitused võtnud? Ma saan aru, et lapsed ja noored ei julge, ei saa, ei taha. Aga täiskasvanud inimesed, kellel peaks olema ju oma mõtlemisvõime… No hullult raske on mõista. Isegi pärast seda sarja.
  • Emad on usu nimel valmis oma lapsi ohverdama. Kuidas täpselt, vaadake sarjast, ma ei spoili. Aga for real – kuidas üks ema suudab seda teha? Ja see, kui sa nüüd sarjas pisarsilmi räägid sellest tagantjärele, ei tekita minus ikkagi veel mingit kaastunnet. Sellist asja, et sa lapse ära annad, seda ei tohiks lihtsalt juhtuda. Sa peaksid kõigi küünte ja karvadega vastu hakkama ja see laps tuleks sinult füüsilise väevõimuga ära võtta. Siis ma mõistaks. Aga et sa vaatad lapsele silma, pühid pisara, aitad tal kohvri pakkida ja saadad teele sõnadega “Be good”? Ei, ei mõista.
  • Mitmenaisepidamine. No ikka selline, et mingil mehel on 40 naist. Või no vahet pole, juba 2 naist on üks liiga palju. Aga et on mingi rõve 80-aastane mees, kes muudkui võtab naisi juurde ja need naised on ikka noored, 20 ringis….? Kuidas sellisel asjal lastakse juhtuda? Kuidas ikkagi need mehed, kes on antud naiste isad, selle alla neelavad? Lihtsalt teadmises, et kui ma lasen enda tütreid võtta, siis saan äkki hiljem ise ka mõne noore tibi külje alla lisaks? OKSE! OKSE! Ausalt, totaalne okse.
  • Naiste totaalne maha surumine. Ühe endise liikmega (mees) tehti intekat ja küsiti, et mis see suurem eesmärk teie usklikkusel oli. Taevasse pääsemine. Et mida rohkem naisi, seda kõvem krediit taevasse (või teise ellu vms) pääsemisel. Intervjueerija küsis, et aga mida naistele lubati? Vaikus. Kriketite sirin. Ebamugav. Kuni lõpuks vend kehitas õlgu, et ega ma ei teagi. Eks vast siis mehe kõrvalt kah taevasse pääsemine? Naine oli mittekeegi selles sektis. Null. Teenija. Auk lihtsalt.
  • Kuidas ei lahkunud sellest ebanormaalsest elust rohkem inimesi? Sest lahkunuid leidus. Leidus väljavisatuid ja leidus natuke ka põgenenuid. Aga kui filmis nüüd nuuksuvad mitmed inimesed, et näed, oli nii õudne ja blabla, siis miks sa varem ise ära ei läinud? Mitmetel oli näiteks vend või õde lahkunud. Nende lahkunutega ei lubatud mõistagi suhelda, aga nende telefoninumbrid olid tegelikult olemas. Nendega oli võimalik kontakti võtta. Ma ei suuda mõista, miks ei mindud lahkunud sugulaste toel ja abil minema. Hilisemas faasis oleks neid füüsiliselt takistatud, aga küllalt oli perioode, kus neid ei oleks füüsiliselt takistatud. Põgene ja mine ela normaalset elu. See on ühe bussisõidu kaugusel. Aga nad ei läinud… Vabatahtlikult istusid oma vanglas ja elasid seda ulmeromaani õuduselu. Ei mõista.
  • Ja no üleüldises mõttes see ususekti reeglite järgi ja religiooni järgi joondumine ja oma elu sellele pühendamine. Miks vabatahtlikult seda soovitakse? Et terve see elu, mida siin praegu elatakse, on ettevalmistus millekski muuks. Mingiks eluks pärast surma. Mille kohta mõistagi on null tõendit. Aga isegi ilma nende tõenditeta ollakse veendunud, et see, mis ma siin praegu elan, on täiesti tähtsusetu ja teisejärguline, kõik, mida ma täna teen, on mingi muinasjutu elu nimel. Ma tõesti olen raskustes, et seda mõista…

Ma olen vist mingi friik. Sest mind absoluutselt ei huvita, mis saab pärast surma. Aga seda sarja vaadates mul lõi pirnikese põlema, et väga paljusid inimesi see ilmselt tõsiselt huvitab. Nad mõtlevad sellele, on uudishimulikud ja peavad seda oluliseks. Ja võib-olla see ongi usklikuks hakkamise põhiline eeldus. Olla mures surmajärgse kulgemise pärast?

Isegi kui sel suvel nüüd 50 küsimuse meem ringles, siis ma panin üht asja tähele. Seal oli küsimus, et kui saaks päris vastuse ühele sind huvitavale küsimusele, siis mida sa küsiksid. Ja päris mitmed vastasid, et küsiksid seda, mis saab pärast surma. Ma lugesin ja olin alati tõeliselt üllatunud, sest minu jaoks ei ole see asi absoluutselt oluline. Iga kell küsiks ma enne midagi praktilist. Näiteks et kuidas oleks minusugusel võimalik rikkaks saada vms. Midagi sellist, millest mul kasu oleks. Kuigi ehk need, keda surmajärgne elu huvitab, peaksid ka seda vastust enda jaoks praktiliseks. Äkki juba puhtalt sellest küljest, et kuidas siis oma tänane elu vastavaks korraldada?

Ühesõnaga, ma saan väga hästi aru, et inimesed on erinevad. Aga KUI erinevad, see üllatab mind jätkuvalt. Vaadake seda sarja ja saate ka doosi midagi täiesti teistsugust. Ma ei garanteeri, et see vaatamine ei ärrita ega tekita küsimusi, kuidas saab keegi nii hullusti enda ajud ära pesta lasta. Aga see on inimvaatluse seisukohalt väga põnev.

Ja ma vabandan, kui ma kedagi ususooja inimest riivasin. Minu poolest võivad inimesed olla usklikud, kui nad tunnevad, et neil on seda vaja ja neile on sellest kasu. Aga nii kõvasti kui ma ka olen püüdnud mõista, siis ma lihtsalt ei mõista seda teemat üldsegi. Ei halvusta, aga ei mõista.

28 kommentaari

  1. Mar

    Mul olid umbes samad küsimused seda sarja vaadates. Minust on ka usk laua kaarega mööda läinud. Mõistan, et kõik usuvad millessegi, aga ei mõista, miks vaja selle pärast sektidesse kuuluda või miks on üldse mingit vahemeest vaja enda ja oma usu vahele. Ilmselt seal seriaalis, kui need inimesed olid juba lapsest peale ajupesu saanud, siis neil polnudki aimu, et teistmoodi saab ka elada. Aga ökk jaa.

  2. Nii tore, et sa sellest kirjutad! Ma vaatasin ka, aga teatud asjaoludel ei hakanud ma ise sellest blogis kirjutama, aga sinu juures kommin hea meelega (kuni mind välja ei visata 😀).

    Nii kaua kui ma ise ühe teise teatud ekstreemse usurühma liige olin, tundus see kõik, mis sinus küsimusi tekitab, normaalne. Jah, ma tean, korrektne väljend on vist “ajupestud”. Sa oled lihtsalt kõige selle sees, inimesed, kellega sa suhtled; meelelahutus, mida tarbid; kirjandus, mida loed; uudised, mida jälgid; telesaated, mida vaatad, see kõik toetab seda, mida räägitakse ja kui sul ka tekib küsimusi, siis motiveeritakse otsima vastuseid religiooni sees või siis on vastus, et Jumal teab paremini, sest tal on tervikpilt asjust ja kui asjad tekitavad segadust, siis sul on vaja uskuda ja loota Jumalale.

    Kuigi JT pole isikukummardamist ja mitmenaisepidamist, siis ometi nägin ma väga palju sarnasusi nende kahe sekti vahel. Näiteks just see pimesi uskumine. Või ka ühiskonnast eraldamine. See ongi põhjus, miks paljud jäävad, nutavad ja jäävad, sest perekond on tähtis ja väljavaade, et sa elad oma elu nii, et sa ei saa oma kõige kallimate (emad, isad, tädid, lapsed) suhelda, on väga hirmuäratav. Lisaks veel see, et paljud ju sünnivad sinna ja nad ei teagi muust elust midagi. Jällegi, kuigi JT pole eraldiseisvat haridussüsteemi, siis näiteks kõrghariduse omandamine on nende juures vägagi taunitav. Miks? Sest suurema hariduse ja laiema silmaringiga inimesed esitavad ebamugavaid küsimusi ja neid pole nii lihtne kontrollida. “Auhind” mida lubatakse on ilus ja igavene elu, kus kõigil on täiuslik tervis, keegi ei kannata, keegi pole töötu ega kodutu, kuritegevust pole, haigusi ega vananemist pole, kõik inimesed on heatahtlikud ja sinu sõbrad. Aga et seda saada, siis pead praegu ennast salgama ja tõestama, et sa oled selle auhinna vääriline. Neid, kes on väljaspool seda religiooni, haletsetakse ja neile tuntakse kaasa, sest nad jäävad ilma heast elust ja sõbralikest suhetest kaasusklikega. Praegu on natuke piinlik tunnistada, aga kui ma umbes 2 aastat tagasi otsustasin ära tulla, siis ma päriselt ka kartsin, et mis minu elus juhtuma hakkab, kui ma pole enam Jumala kaitse all ja ta oma õnnistused mult ära võtab. Sest just seda kinnitatakse, et kõik hea, mis on uskliku inimese elus on Jumala õnnistus ja kõik halb tuleb sellest, et kas Jumal paneb su usku temasse proovile või pole su usk piisavalt hea. Aga jah, kuni sa oled selle sees, siis on väga keeruline asjale kõrvalt vaadata ja näha kui absurdne see on. Ja selleks, et sa seda ei näeks, selleks tehakse usu sees kõik mõeldav.

    Kui sa nüüd küsid, et mis eesmärgil, sest FLDSi liikmed annetasid suured summad raha ja lisaks noorte naiste kasutusõigus, siis ma jään vastuse võlgu. Kuigi ma olin ligemale 30 aastat JT, siis ei oska ma sulle öelda, mis kasu minust oli. Jah, midagi ma annetasin, aga need olid väiksed summad ja kuna annetamine on neil rangelt vabatahtlik ning keegi ei kontrolli seda, kui palju ja kes annetab, siis ilmselt raha pärast kedagi ei hoita. Oma aega kinkisin ma küll, tehes vabatahtlikku usukuulutustööd ja muud nipet-näpet, aga jällegi, minu meelest see polnud nii suur asi. Kui selle kõige taga oligi mingi pahatahtlik eesmärk, siis minuni see ei jõudnud. Inimesed olid pigem siirad ja abivalmis, või vähemalt püüdsid.

    • Eks see äralõigatus tekitabki küsimusi. Tänasel päeval, kui telekas on kõigil kodus, internet ka sees. Saab suhelda ja lugeda, mida iganes soovi. Just JT puhul mõtlen seda. See elu käib siin meie keskel, kedagi ei hoita keldris kinni. Aga ometi on mingi “puur”, kuhu inimene on suletud. Ja ta ei tee midagi, et sealt välja lennata.

      Mul on nii hea meel, et sina lendasid. Ja oled kõigile mu lollidele küsimustele vastanud, kui ma neid küsinud olen 😀 Neid tuleb kindlasti veel!

      • Pole olemas lolle küsimusi. 😉

      • Aga vastus veel sellele, et kui on telekas ja internet, siis miks ikkagi ei otsita vastuseid mujalt, siis vähemalt JT puhul oli see mõnes mõttes ka psühholoogiline manipulatsioon. Sind peeti korralikuks ja eeskujulikuks kristlaseks, kui sa hoidusid ilmalikust infost. Isegi uudiseid manitseti pigem mitte tarbima, kuna organisatsioon tegeles info edastamisega. See maht, mida välja antakse nii kirjanduse kui videote, telesaadete jne vahendusel, on tohutu. Polegi võimalik kõike ära kuulata, lugeda, vaadata. Selle mõttega just, et liikmetel ei tekiks “vajadust” muud materjali tarbida või aega selleks. Juhiseid selle kohta, milline info või meelelahutus on kohane, tuli pidevalt. Taustaks need “tublid”, kes olid eeskujuks sellega, et nende kodus polnudki eriti muud kirjandust või videoid, kui JT poolt välja antud. Inimesed tundsid end halvasti, kui lugesid Agatha Christie romaane. Harry Potter oli absoluutselt keelatud. Ma võin näiteid tooma jäädagi. 😀

        • Aga kas siis sellel, usulahku kuulumise hetkel ei tundunud see ahistav? Et mismõttes keegi teine inimene tuleb mulle ütlema, milliseid raamatuid ma lugeda võin? Sest ma ei kujuta ette, et ma selliselt kuulaks üldse kedagi. Lastega on lihtsam, mida vanem ütleb, nii on ja vastu ei kobise. Aga kuidas saab täiskasvanu niimoodi ohjesse? Kas eneseteadlikkust siis üldse ei tekigi?

          • Kuna ma ise olin 11-aastane, kui hakkasin selle kogudusega läbi käima, siis ma ei oska täiskasvanute eest rääkida. Ma ise tean, et ma tundsin pidevalt süütunnet selle tõttu, et ma loen ja vaatan nii palju ilmalikku materjali. Kui kaasusklikud käisid külas, siis hoidsin hinge kinni, kui nad mu kodust raamatu ja filmiriiulit uurisid, sest kunagi ei teadnud, keda miski solvata ja “komistama” võib panna. Näiteks oli mul kunagi elutoas Marilyn Monroe plakat, see mis on tehtud filmi “Seven year itch” võtetel, hiljem kuulsin, et üks koguduse liige ütles, et mu kodus on pornograafilised pildid. 😀
            Ma arvan, et minu jaoks ilmselt see individuaalsuse kärpimine saigi määravaks, miks ma lahkusin. See ja süütunne, mida ma ei suutnud taluda, sest ma olin pidevalt nii vale.

  3. Nell

    Miks nad uskusid ja ei lahkunud? Ilmselt sest neile tundus see normaalsus ja tavapärane. Ja kui sa elad teadmisega, et see ongi tavapärasus siis sa ilmselgelt ei kahtle. Inimeste “ajupestavuse” tase on ilmselgelt erinev ja kõigile samad meetodid ei mõju aga kui mõjub siis ei oska see inimene enam meie mõistes “ebanormaalsuses” kahelda.
    Sama on ju näiteks vägivaldses suhtes olnud naistega. Kaine mõistus ja loogika ütöevad, et kui korra peksa või muud moodi allutatud saad siis pakid oma kohvrid ja tuled tulema. Aga kui sa oled vaimselt seisundis, kus arvad, et oledki kõik selle ära teeninud, et ei ole võimeline ise millegiga toime tulema, et oledki väärtusetu…. Siis see inimene ei lahku….

  4. Üks võtmesõna, mis iseloomustab nii vägivaldseid suhteid kui äärmuslikke usulahke (sest need on väga sarnased, kui mitte pmst sama asi) on eraldatus. Selles mõttes, et ohver isoleeritakse välismaailmast ja kõigist neist inimestest, kes võiks teda aidata. Ja muidugi on tegemist üliandekate manipulaatoritega – psühhopaadid, jah, aga megaandekad inimesed. Need kaks kokku annavadki selle olukorra, mida Katariina kirjeldas – sa oled selle kõige sees ja see tundubki sulle täiesti normaalne, sest sa EI TEA, et teistmoodi saab ka olla. Ja isegi kui tead, siis teistmoodi on ju väga halb ja paha ja miks peaks seda tahtma.

    Sa küsid, kas siis nendel inimestel ei ole mõtlemisvõimet, et nad sealt ära läheksid. Lihtne vastus – ei ole. Brutaalne, ja ma ei pea siin silmas seda, et need inimesed oleksid rumalad või lollid. Aga nende pähe ei mahu kontseptsioon teistsugusest maailmast, sest nende pea on nende maailma nii tuugalt täis. Mis on natuke sama situatsioon, kus sa isegi oled 😉 (See ei ole solvang, nende jaoks on sinu mõistmine sama võimatu ja arusaamatu, kui sinu jaoks nende mõistmine).

    • exercicesdestyleennoiretivoire

      Mul on hea meel, et suhtevägivalla ja mistahes fanaatilise (või vähem fanaatilise) usulahu seose siin juba keegi välja tõi.

      Mind on ühes blogis juba blokeeritud, ja mõnedes teistes ei hakka ma enam iial sõna võtma, kus suhtevägivalla või inimsuhete valdkonda käsitletakse. Siin julgen aga siiski piiksatada, et mul on tõsiseid raskusi, ja see on ilmselgelt minu, mitte kellegi teise probleem, et ma ei suuda tõsiselt võtta ühtki fanaatikut.
      Ei usu-, tervishoiu-, öko-, sidrunivee-, oliiviõli-, spordi- ega muud. Kui kusagil hakkab mingi kihutustöö peale, on targem see uks sulgeda.
      Ja olen sulgenud seega uksi nende tuttavate puhul, kes ekreiitideks osutusid, 3 korda päevas mingeid meditatsioonirituaale sooritavad ja mindki sinna kaasata tahavad, sest see on ju nii hea!, mulle Covidi-alast teavet sokutada püüavad, või lihtsalt elama õpetavad, sest nemad ju teavad paremini, kuidas mulle hea oleks.
      Niisiis… käige kuu peale ja ärge tagasi tulge (aga tulevad).
      Loomulikult mõistan ma, mis neid on neisse uskumustesse või fanatismi viinud, ja mul on sellest sügavalt kahju.
      Aga katsetele mind sinna kaasa haarata suhtun ma olenevalt olukorrast kas heatahtliku aasimise või konkreetse lõpparve tegemisega. Olen kunagi ka ahastades nutnud, sest mulle kallis inimene ei saanud aru.
      Ja nüüd kraad veelgi kangemaks : naised, kes on olnud vägivaldses suhtes (pea märkamatu, aga pidev gaslighting ka mul läbi tehtud), ei suuda sellest väljuda end mõneks ajaks kaotamata ja ühest äärmusest teise ekslemata nii mõnelgi puhul. Muidugi on kõigil oma toimetulekumehhanismid, aga paljude jaoks on kombinatsioon keerulisest lapsepõlvest ja sama keerulisest kooselust fataalne.
      Ja inimene kidatseb ja jääbki kidatsema, selmet täisväärtuslikku elu elada – suuta lubada endale muretult olemist, usaldada jäägitult, söandada julgust nõudvaid projekte ette võtta.
      Mul on ka selliseid sõpru, kes on nn kapikatoliiklased, ja nendega on väga tore.
      Nad ei suru midagi peale, oma usust üldse rääkida ei soovigi, ja seetõttu olen ma just nende tõttu selliste : tegelikult just kapist väljas, ent diskreetsete usklike suhtes äärmiselt tolerantne. Toetavgi.
      Kui aga keegi hakkab mulle mingit kamarajura ajama, siis on mu süütenöör väga lühike.
      Nagu need neetud putinistid.
      Zombistatud pröökajad.
      Minu jaoks ei ole mingit vahet.

      • Ma olen sama. Ma ise ei ole spirituaalne inimene ja ma ei taha hakata ka 🙂 Pole lihtsalt minu jaoks.

        Suhtevägivalla asju ma tean ainult natuke, kuna see, mida ma kogesin, jääb nii ammusse aega. Aga seal oli füüsilise jõuga kinni hoidmist rohkem kui seda, et mul mingi kuldne puur oli või ma ise poleks aru saanud, mis toimus. Mind sundis mitu korda andestama peamiselt kahjutunne. Mul oli mehest kahju, sest ma sain aru, kui väga ta kurvastab, kui mind enam tema elus pole. Läks mitu korda, enne kui lõplikult südame kõvaks tegin. Seal ma näen loogikat vähemalt. Aga ususektides püsimises ma loogikat ei näe. Loogikavabadus mu ellu ei mahu hästi.

        • Anonüümne

          Jah, ka mulle on see kahjutunne ja südame k6vakstegemine tuttav. Ja eks mul oli kuldne puur ka ümber, sellega tekkinud harjumused, eluviis, s6brad-tuttavad, ühised tegemised, ja vaat sellest oli raske lahti lasta.
          Aga tegin ära.
          Ei iial enam.

        • epp

          Ma olen seda selgitustööd juba kusagil mujal enne kah teinud, mistap vabandan, et korrutan :), aga spirituaalsus ja religioossus on kaks erinevat maailmanägemist. Võivad kattuda, kuid ei pruugi. Sinu postitus räägib religioonist.

          Ahjaa, ja siis tahtsin veel välja käia mõtte isikukummardamisest. (Katarina märkis, et JTs polnud isikukummardamist.) Minu arusaamist mööda enamik religioone, eelkõige monoteistlikud, ongi justnimelt isikukummardamised – kummardatakse Jeesus Kristust, Mohammedi, etc.

          Ja veel, vägivaldse suhte ja äärmusliku usulahu võrdlus on väga hea.

          • Anonüümne

            Jah, vajalik täpsustus, aga ehk Kristallkuul pidas silmas just spirituaalsust.
            Minu kommentaaris oli nimelt mainitud m6lemat, nii monoteismi kui mediteerimist, mis siis ilmselt käiks spirituaalsuse alla.

            Samas, teatud määral on spirituaalsus minu jaoks huvitav, aga millegi kummardajaks ma ei suudaks hakata.

            Mis aga religioossusse puutub, siis liigitan end pigem agnostikute hulka, selliste hästi leigete isendite hulka neis, ja tunnen kahetsust, et religioonide ajalugu ja pea viimanegi detail ses religioonivallas mul ühest k6rvast sisse, teisest välja läheb, ilma mingit jälge jätmata.

            Meieisapalvet olen kuulnud mitmeid kordi, aga ise järele korrata on lihtsalt ületamatu probleem. Prantsuse keeles ilmselt suudaks öelda, kui hästi püüda olin nimelt ühe armsa vanadaami nn seltsidaam ligi pool aastat ja selle aja jooksul sain igasuguseid teemasid kuulatud.

            • Siin kommentaaris pidasin silmas jah just spirituaalsust, sest seda, et ma ei ole religioosne, võis tõenäoliselt juba postitusest endast välja lugeda 🙂

          • epp

            … unustasin öelda, isikukummardamisest rääkides – paralleele võib mu meelest tõmmata ka religiooni ja poliitika osas. Näitake trumpism on üks viimase aja mõjukaim isikukultuse puhang, võiks lausa öelda, et religioon.

            • Anonüümne

              Jah, isikukultus on veel see kõige õudsem asi minu meelest.
              Putin teine selline, kui nimedeni minna.
              Ja neid on hulgaliselt veel, lihtsalt aju tõrgub meelde tuletamast 🙂

              Teisalt, kust siis saavad abi inimesed, kel on iseendaks olemine või saamine või isegi iseendaks taassaamine nii raske?
              Kel puudub seesmine nn raskuskese, see oma vääramatu minatunnetus, mis ei lase väljastpool tulevatel stimulaator/mahhinaator/manipulaator/torpedaator (pole kindel, kas see tegelikult ka olemas on, aga ütleme siis, et midagi piduritaolist)/agitaatoritel teelt sohu sokutada või muudele äraspidi teedele tirida?
              Või kel suuri raskusi otsustamisega, sellesama oma tee leidmisega, lihtsalt elamisegagi?
              Vaat neil laisematel, abitumatel ongi siin putinit ja trumpi vaja.
              Mõni influentser ka kulub marjaks ära, hea kohe samastuda nii lastekasvat(amat)use kui koristamise teemadel.

              • Olgu, võtame siis ususekti kuulumise eelduseks selle, et inimene on abitu, ta ei oska ise olla ja tal on vaja, et keegi talle ette ütleks, kuidas elama peab. Sekti kuulumisega on see, et siis peavad sinna kuuluma ka sinu lapsed ja nende lapsed jne. See võrgustik muudkui laieneb. Kõik inimesed ju pole abitud ja otustusvõimetud, sest see ei liigu ju otseselt verega. Huvitav, et siis need inimesed, kes tegelikult suudavad ja tahavad ise oma teed leida, ei murdnud end sealt süsteemist välja.

                Muidugi on laste pilastamine ja alaealistega abiellumine minu meelest rõve, aga samamoodi õõvastavalt mõjub mulle just see kellelegi allumine ja enese ohverdamine mingi ühe suure ühise eesmärgi nimel, individuaalsuse maha tampimine. Kui laste pilastamise kohta FLDSi kogukonna liikmed said veel teeselda, et nad ei tea midagi ja pole kuulnud, siis allutamist ja enese alla surumist kogesid ju kõik. Veider, et kellelgi sealt kaant pealt ei löönud, et aitab, kurat, küll. Sest lõviosa neist, kes on sealt lahku löönud, ei läinud vabatahtlikult, vaid visati välja.

                • Exercicedestyleennoiretivoire

                  Igati eelöelduga nõus.
                  Ja väljamurdmine nõuab sageli ressursse, mille kogumiseks läheb aega.

                  Minu seniste tähelduste põhjal võib järeldada, et kõige sagedamaks abiliseks krooniliste kõhklejate puhul (kui mees, sõbranna, mõni raamatutegelane st misiganes) välja jätta, on ikka see üksainumas jumal, ja pigem diskreetselt kui rusikatega rinnale tagudes.

    • Sarjas oli üks mees, kes oli inseneri haridusega. Ja tema polnud sellesse usku sündinud, vaid ta oli nii öelda pööratu. Ehk siis teaduseusku mees, aga hakkas ühel päeval selliseks usklikuks. Müstika.

      • Vot selliste asjade tõttu ilmselt öeldigi juba aasta 200 BC kanti “credo quia absurdum”. Ehk siis usul ja loogikal ei ole omavahel mingit seost ja sul ei maksaks seda nii pingsalt otsida.

  5. KK

    Kas 50le küsimusele vastajate hulgas vanusepõhist loogikat oli ehk?
    Ma olen ise siiani elanud ka umbes sellise suhtumisega, et suva, mis tuleb ja milleks mõtelda. Aga nüüd viimasel aastal vahel taban end juurdlemast kõige üle, mis seotud suremise ja ajaga peale seda. Lähikondsed on sellesse ikka jõudmas, kus ilmselt varem või hiljem tuleb teemaga tegeleda ja ma nagu ei ole kohe üldse valmis. Võtan asja mõistusega ja tean, et paratamatus ja osa elust, aga kuidas see kõik mõjutaks, ei oska arvata. Ehk et see võibolla tulebki vanusega ja siis kui eelmine põlv tasapisi läheb? Huupi pakun.

  6. Siin mainiti juba ilmalikke isikukultusi ja muud gurundust ja vandenõuteoreetikat ja ma noogutasin kaasa. Su postitust lugedes oli kohe esimene mõte, et on olemas inimesi, kellele lihtsalt väga hästi sobib, et keegi teine ütleb, kuidas on. Kelle jaoks autoritaarsus on positiivne juhiomadus, siis saab kohe aru, kes pealik on. Trumpi, EKRE, Putini fännid.

    Ja üks teine omadus, mis korreleerub vbla eelmisega: ülisuur kuuluvusvajadus – selline, mille juures on oluline just Meie ja Nende vastandamine. Mis muidugi tähendab, et mida sektantlikum grupp, seda parem, sest seda paremini vastandumine töötab ja saab ennast äravalituna tunda.

    vt seletusi, miks osa inimesi vandenõuteooriaid armastavad – sest see annab võimaluse tunda end erilisena – “lollid lambad ei tea tõde, aga mina!”

    • NoiretIvoire

      Kuuluvusvajadus, loomulikult!
      Kasvõi õnnetusse abiellu, aga ikkagi abieluinimeste hulka.

      Ja vandenõuteoreetikud on ju samuti omamoodi gurud, kelle eestvedamisel end valitute hulka kuuludes erilisena ja paremana tunda.

      Aga ikkagi, kellele siis toetuda, kui ise habras ja õnnetu ja üksi olla, see siiski jääbki ilmselt igaühe kohanemisvõime ja résilience’i valda.

      Noir et Ivoire olen, aga ei oska end enam sisse logida 🙂

      • eks kõigil on vaja toetuda, aga toetuse laad on erinev. Mõni teine tunneks end ilmselt just sellises gurukoguduses hirmus hapralt, õnnetult ja üksi, üksildasemalt kui päris üksinda. Need, kellel gruppi sobitumine nii ehk nii hästi välja ei tule.

  7. CV

    Ma nii nõustun Nodsuga – vajadus olla rühma liige. Lisaks sellele on elu oma valikutega ju nii raske. Palju kergem on elada ja otsustada kui keegi on raamid ette paika pannud.

    Ma julgen soovitada veel ühte minisarja. Unorhodox https://www.imdb.com/title/tt9815454/?ref_=nv_sr_srsg_0 Nii palju vastuseid küsimusele miks. Põhineb ka tõelisel elul.

  8. Mina olen usklik, aga ma ei suru mitte kellelegi oma usku peale. Minu jaoks on isiklikult need fanaatikust kristlased väga ebameeldivad, kes suust tatti pritsides ja näost punaseks tõmbudes inimestele piltlikult öeldes Piibliga otsa ette virutavad. Ise eelistan pigem rahulikus vestlusringis rääkida ja arutada. Mida rohkem erinevaid nägemusi, seda huvitavam. Usk on väga isiklik ning seda ei tohiks kunagi inimestele vägisi peale suruda. Meil on ikkagist usuvabadus.
    Kui rääkida meie kogudusest, siis meil selliseid eelnimetatud asju ei toimu. Pole nimekirja keelatud filmidest, raamatutest, muusikast, toitudest jne. Pastorit ja kujukesi ei kummarda. Inimestel on vaba valik, mida nad tarbivad ja kus käivad ja kellega lävivad. Isegi klubis võid käia tantsimas või isegi seal töötada. Veini ja gini juuakse. Need on näited elust enesest. Selle kohta on hea ütelus: kõik on lubatud, aga kõigest pole kasu. See siis veidi lihtsustatult sõnastatud, kuid sellise õpetussõna leiab Piiblist. Ma ise arvan, et kristlaseks olemine on aidanud mul saada paremaks inimeseks. Varem olin ma väga enesekeskne ja ära hellitatud, kuid nüüd mõistan, et me kõik oleme erinevad ja mitte keegi pole veatu. Ja ma ei tea, võib-olla oleks see teadmine ja muutus tulnud minus ka ilma Jumalata, ent praegu olen ma oma elus sellises kohas nagu ma olen. Ma ise olen rahul ja südames on samuti rahu.
    Ning lihtsalt faktina, mis ilmselt on paljudele ebaoluline, aga ehk tasuks teada, et kõiksugu sekte ei peeta kristlasteks. JT ja mormoonid näiteks ei kuulu Eesti Kirikute Nõukokku, sest neid ei peeta kristlasteks ja seda kõike just nendel samadel põhjustel, millest Katarina eespool oma kommentaarides kirjutas.
    Ma alles hiljuti vaatasin üht dokumentaali, kus räägiti nendest ususektidest ja päris mitu vanameest tunnistas (muidugi alles peale seda kui nad olid oma võimu kaotanud) , et kuna neil ei läinud armuelus just kõige paremini, naised andsid korvi jne, siis otsustasidki teha sekti, mille üheks reegliks oli sekti pealikuga seksimine. Nii et nendel sekti vanameestel on tavaliselt mingid omad isiklikud huvid mängus.
    Nii palju siis minu poolt siia teemasse… 🙂

    • Aitäh, Kai. Sinu vastust oli huvitav lugeda 🙂

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: