Cat fight
Eile käisime sõpradega söömas. Nad elavad Uues-Maailmas ja rääkisid, kuidas iga-aastased traditsioonilised Uue-Maailma päevad ära jäid, kuid kuidas siis kogukond nende oma Facebooki grupis koopereerus ja endale väiksema skaala “päevad” korraldas. Jumala südant liigutav.
Mina kohe mõtlesin, et issand kui nunnu, ei tea, kas meie asumil ka oma FB grupp on, kus kogukonna juttu ajada ja virtuaalselt energiaringi võtta, et seal, pärjad peas, kitarri tinistada ja kätest kinni hoides Kumbayad laulda. Võtsin plaani, et täna kohe lähen asja uurima.
Meie asum on palju väiksem, mistõttu meil ei paista oma FB gruppi olevat. Variant oleks ju luua. Mõtle kui tore – saab seal arutada ja suhelda ja võib-olla mõne hea tuttavagi leida.
Otsingust tuli siiski välja, et on olemas meie kõrvalasumi, Veerenni grupp. Piilusin siis sinna, et saada väikest aimdust, kuidas üks tore ja aktiivne asumigrupp võiks toimida. Ja oh sa juudas, mis ma sealt avastasin 😀 Korralik ussipesa! Mingist käest kinni ürituste korraldamisest ei ole juttugi. Pigem käib seal virtuaalne kätš. Põhiprobleemiks on kassid!
Veerennis on palju eramaju ja see on üks üleütlemata kihvt asum. See on täielik kesklinn, nii palju nagu kesklinn olla saab, aga samas on seal idülliline vaikus ja aedlinna rahu. See tähendabki, et seal peetakse ka koeri ja kasse. Kasse, kellel lubatakse päeval õues omi asju ajada ja kes siis õhtuks koju tulevad. Aga see kassiasjade ajamine käib mingile hulgale inimestele räigelt närvidele. Siis pildistatakse kasse üles ja kirjutatakse juurde, et mis need on hulkuvad kassid v. Kommentaariumis läheb siis lahti. Kassi omanik mõistagi vastab, et see on minu kass nimega xxx ja kui ta on mingit pahandust teinud, siis ma palun tema nimelt vabandust ja olen valmis kõik kahjud korvama. Keegi kahjude korvamist raha ei taha. Sõimata, ära panna ja ähvardada tahavad aga küll. Üks on läinud lausa nii kaugele, et on kirjutanud kommentaari stiilis “blabla, aga ärge imestage siis, kui teie kass enam ühel päeval koju ei tule.” Ma ei saa sellest tigetsemisest üldse aru. Meil on ka kõrvalmajas kass, kes käib päeval õues. Muidugi käib ka meie hoovis. Pahandusi tegemas pole ma teda näinud. Aga näiteks ükskord sel suvel, kui meil välisuks lahti oli, nägin ühel hetkel, et ukse vahelt ilmus üks uudishimulik pea, kes kiikas tuppa sisse. Nii nunnu oli see 😀 Sisse ta siiski ei tulnud.
Loomulikult on grupis ette võetud ka koerad. Üks veerenlane on üles pildistanud lillepoti, kus on näha suured kusejoad, mis on ära kuivanud. Ahha, kellegi koer, raisk! Jälle põhjust teema teha. Pilt üles ja juurde pöördumine, et palun ärge kusetage oma koeri teiste lillepottidesse. Ja arutelu alaku! “Kilekotid junnide jaoks on olemas. Mis järgmiseks, hakkame kuse pesemiseks kanistreid kaasas kandma?” Üks meesterahvas olla saanud sõimata isegi selle eest, et tema väike taksikoer pargis murule pissib. Asi oli nii kaugele jõudnud, et mees küsis politseist, kus tema koer täpselt pissida võib ja oli saanud linnaloa – ehk et linnas võib koer kõikjal pissida ja seda ära koristama ei pea. Ja nii edasi. See on nagu Perekool, ainult et pärisnimede ja piltidega.
Teine terav teema, milleni ma jõudnud olen, on taskupargid. Taskupark on selline puukolakas, mis koosneb puupingist ja väikestest peenardest. See on eriliselt tüütu selle poolest, et see paigaldatakse otse sõiduteele, kus see hõivab ära terve auto jagu parkimiskohta ja lisaks raskendab ka tänaval manööverdamist.
Meid õnnistati Taskupargiga Sakala tänaval, millest ma kõndisin samal päeval, kui see sinna toodi, mööda ja mõtlesin, et tule taevas appi, kes nii tobeda idee peale küll tulnud on…
Sakala tänav on niigi hirmus kitsas, sest osad tahavad seal parkida, aga lisaks on seal liiklus kahesuunaline, kõnniteed on imekitsad, nii et sageli peab jalakäija sõiduteele astuma ja muidugi ületatakse seal igatepidi teed, jala ja jalgrattaga jne. Iga sentimeeter on arvel ja nüüd tõid tähtsad linnaisad sinna puukolaka, millest mitte kellelgi kasu pole. Võib-olla ainult mingitel parmudel, kellel on nagunii ükskõik, millise pargipingi peal nad joovad. Tavalised inimesed käivad istumas ikka päris pargis, mitte ülitiheda liiklusega linnatänava ääres, kus ei kuule oma mõtteidki.
Niisiis, üks headest linnaisadest pani Veerenni pildi üles ja uuris, kuidas veerenlastele taskupargid meeldiks. Ega kellelegi vist väga ei meeldinud. Aga kommentaare lugedes oli jälle lõbus 😀
Selle lühikese sissevaate järel ma arvan, et ma ikkagi ei tahagi endale oma asumi gruppi. Sest head nahka sellest suurest kaebusteraamatust ei tuleks. Oleks lihtsalt juures veel üks platvorm, kus tüli üles kiskuda ja mõnuga teistele ära panna. Võib-olla ma hakkaks ise ka taskuparkide teemal siis jaurama ja teistele, kes minuga samamoodi ei arva, halvasti ütlema?
Üleüldist kibedust on nii palju. Selle asemel et kasutada gruppi soojaks suhtlemiseks, on sellest saanud klooak, kuhu inetusi tulistada. Või on see kesklinna rahva eripära? Kõrgid, nina püsti ja peale iseenda mitte kedagi teist ei tunnistata…
Mulle igatahes loomad meeldivad. Eile käisime metsas ja nägime selle ühe RMK raja peal kokku kolme rihmata koera. Kaks neist olid nii toredad nunnud, et tulid ligi, tahtsid paitamist ja üks ka musitamist. Ma ei kujuta ette, et selle peale pahandaksin ja tigedalt kuhugi postitaksin. Aga jah, inimesed on väga erinevad.
- Posted in: Uncategorized
Kristallist elu 
Ma nägin ka neid postitusi ja ikka imestasin, kuidas saavad kedagi kodukassid häirida? Ma suudan välja mõelda vaid paar juhust: a) kui nad varahommikul või öösel rõvedalt kräunuvad, b) kui nad on hüpervägivaldsed ja ründavad teisi inimesi või c) kui nad lõhuvad kellegi vara. Nunnult ringi jalutavad kiisud ei tohiks ju küll kellelegi pinnuks silmas olla ja kui arvestada, et Kesklinna on tabanud rotiuputus, siis võiks inimesed hoopis tänulikud olla, et kasse ringi liigub.
Mul asumigruppi pole (sest mul pole asumit), aga mul on majagrupp ja oh jumal, mis seal toimub. Pidev sõim ja ärapanemine.
No just! Mina ka mõtlesin, et kui kass kellelegi kallale on tulnud või last rünnanud vms, siis võiks probleem olla. Aga kui lihtsalt ilmutab end aias, siis mis selles halba on? Maal elades käivad metsloomad ilma luba küsimata territooriumil, huvitav, kas siis kaebavad sellised inimesed valda v 😀
Ohh, ma tean, ma kaeban ka kohe valda – ükskord istus toonekurg mu katusel! Rääkimata varestest, kes mu aias tähtsa näoga ringi kõnnivad ja mu kompostikastis oli ükskord rott!
Nunnult jalutavad kiisud ei häiri, aga häirib see, et nad mu lillepeenraid pidevalt segi kraabivad kui ma vähegi olen viitsinud rohida. Kevadeti kraabitakse kevadlilled segi, suvelilli ma üldse ei istuta, sest need ei kannataks üleskraapimist välja, sügiseti kraabitakse lillesibulad välja. Millegipärast ei kraabi nad pea-aegu kunagi vaarikapeenras ega mitte kunagi heki all, mis on ka tavaliselt rohitud.
No ja siis see kasside sõda mustsõstarde vastu, et põõsad on suhteliselt tugevalt lõhnavad, siis on kõigil nunnudel kiisudel vajadus need oma lõhnaga üle piserada, teile võib-olla meeldib selliseid marju süüa, mulle mitte. No ikka üsna kauaks läheb marjade söömise isu ära kui olen näinud järjekordset kassi oma sabaotsa sinnapoole keeravat ja märgistavat.
Olete mõnda linnakassi püütud rotti näinud? Mina ei ole. Ühel aastal käis rott meil linnusöögimaja alt mahakukkunud seemneid varastamas, ei näinud ühtegi vabakäigukassi seal passimas.Oma hunnikud tegid kassid ainult jalgrajale, mis linnusöögimajani viis, sest paksu lume sisse ju ometi minna ei taha.
Ma tean ainult nii palju, et üks mu Nõmmel elav sugulane on ka kohalie rändkassidega hädas, sest aeg-ajalt avastab ta neid suvel enda diivanilt ja mujalt. Ja teinekord, olen aru saanud, et nad armastavad inimest karistada, kui see ei luba neil rahulikult olla seal, kus nad parasjagu soovivad. ja see karistus ei lase end kuuldavasti pikalt unustada:)
Aga inimlikust seisukohast võttes, siis kelle süü see on, et kass tuleb lahtisest uksest sisse ja seab end voodisse pikutama vms? Kas süüdi on see, kes ukse lahti jättis, või see, kes ei suuda kassile selgeks teha, et nii pole ilus? 🙂 Sama hästi võib lahtisest uksest sisse vibada rott või orav või madu. Omanikel ei ole võimalik loomadele nii selgeid juhiseid anda.
Minu uksest oleks ka võinud naabermaja kass Kiki vabalt sisse tulla, aga ma ausalt öeldes ei oleks ette kujutanud, et ma lähen siis kassi omanikele ukse taha, et pange kass kinni, selle asemel et enda uks sulgeda. Jah, ma mõistan, kõik ei mõtle nii nagu mina, aga mulle tuli see jälle suure üllatusena 😀 Et leidub ka neid, kes lähevadki kassi omaniku uksele koputama.
Probleem on siis, kui kass kakab su hoole ja vaevaga sätitud peenardesse ja/ või sirtsutab trepikoja uksele või õues akna all seisva lapsevankri peale.
Mul emal nt on sama jama: kuna neil kassi pole, käib ületee- kass tema peenardes asjal. Nunnu kass küll, aga pole nunnu, kui rohid tärkavat sibulapeenart ja junn jääb näppu :).
Osa inimesi, kellel on aiamaa, kaeblevad, et võõrad kassid käivad nende peenraid kraapimas. No küllap nad käivad jah kusagil kraapimas, aga üldjuhul ei juhtu sellest mitte kui midagi. Võibolla kevadel, kui seemned on just mulda saanud, midagi veel ei kasva, aga muld on nii kohev ja kutsuv. Siis võib küll kraapimise kaitseks panna peenrale mõneks ajaks mõne toki risti. Mul endal on juba aastaid kass majas, mingit kahju pole ta suutnud teha.
Teine häda, mida kurdetakse, on kassikusehais. Kui majas on indlev emane, siis käivad kastreerimata isased seal (kusiganes, kuhu nad ligi pääsevad, kortermaja koridor jne) märgistamas ja see on rõve hais. Aga tänapäeval on enamus kasse lõigatud, märgistamist üldiselt ei toimu ja kui midagi ongi, siis kusehais pole kastreeritutel ka kuigi vänge.
Aga meie õuel käib siil ja erinevalt kassist ei peida ta oma hunnikuid ära ka! Tuleb esitada valda kaebus! Ja eelmisel aastal käis meie õuel mahakukkunud õunu söömas kährik, kes jättis veel suuremaid s***hunnikuid! Ma tahan nüüd valuraha saada!
Nojah, seda minagi, et junni võib lasta mistahes loom, ka metsik. See on asi, mis kaasneb loomadega. Kuna koera “sihtimist” on inimesel võimalik juhtida, siis on vastuvõetamatu, kui koera tagant ära ei koristata. Aga kass on nagu metsloom, talle ei saa öelda, et ole hea, kaka kodus.
Kõik need, kelle peale grupis kaeveldi ja kes oma kassi ka ära tuvastasid, kirjutasid juurde, et kass on kastreeritud, kiibitud ja vakstineeritud, ussirohutatud. Seega kõik, mida saab oma kassi teiste jaoks ohutuks ja vähetülikaks muutmiseks teha, oli tehtud.
https://www.tallinn.ee/et/lemmikloom/tallinna-koerte-ja-kasside-pidamise-eeskiri
Loom ei tohi ilma peremehe otsese järelvalveta võõral territooriumil (ei kellegi teise õues ega ka muul avalikul pinnal) olla. On see nüüd hea või halb eeskiri, on küsimus, millele ma ei oska vastata. Mina elan õnneks maal ja siin ei ole kellegi asi, kus põõsas mu kass passib ja pissib. Aga linnainimesed küll tihtipeale õpetavad oma kasse rakmeid kandma ja rihma otsas jalutama. Minu jaoks väga võõras vaatepilt, sest mulle on kass alati üks vabaduse sümboleid olnud.
Ilma rihmata koeraga on ka nii ja naa. On inimesi, kes kardavad paaniliselt koeri. Ja on koeri, kes on alati olnud viksid, viisakad ja leebed, kuni tuleb see üks ootamatu juhtum, mil ta kellelegi hambad säärde lööb. Igasuguste arusaamatuste ja kokkupõrgete vältimiseks tuleb koeraomanikul iga liigutus hästi läbi mõelda. Epp võiks sellest palju kirjutada 🙂
Kasse harjutavad rihma otsa need, kes kardavad, et kass läheb minema ja ei oska tagasi tulla. Samas osad kassid ongi harjunud päeval väljas käima ja tulevad ilusti koju. Kui haigusi ja vigastusi kaasa ei too, siis ilmselt arvatakse, et võib kassile seda vabadust lubada, selle asemel et umbses toas väiksel territooriumil lõksus hoida.
Ei tea, ma kah peaks vist kusagile (valda näiteks?) kaebekirja kirjutama kõikide nende kümnete loomasortide kohta, kes meil siin maja ümber kaevavad, närivad, junne ja junnikesi jätavad. Me just hiljuti tuvastasime valvekaamera abil ühe värskelt sissekolinud isendi, plaanin lausa postitust.
Aga mis puutub rihmastamata koertesse, siis jaa, Lendaval on õigus, ma võiksin sellest palju kirjutada. Kokkuvõtlikult: sellega ei ole „nii ja naa“, vaid üksnes „naa“. Ükskõik kui „nunnu“ koer on, rihmareeglit järgida (kohtades, kus see ametlikult kehtestatud) on elementaarne viisakus ja inimlikkus kaaskodanike ning nende koerte suhtes. Just, et leidub näiteks inimesi, kes paanilliselt koeri kardavad. KÕIKI koeri. Või kellelel lihtsalt ei meeldi võõra koeraga miilustada. Või kui mul on rihmas suts koeragressiivne või teisi koeri pelgav peni, siis ma ei taha, et kellegi rihmastamata „nunnu“ minu omaga „mängima“ tuleb. (Loe: ma ei taha rihmastama koera lähenemise tõttu tekkinud koertekaklusest tulenevaid veterinaariarveid kinni maksta, nii enda kui teise koeraomaniku eest.) Ja sellest seisukohast (koerad avalikus kohas rihma otsa!) ma kogenud koerainimesena ei tagane, lööge või risti :).
Ma olen teie mõlema seisukohaga koera rihma otsas käimise osas nõus. Just sellepärast peakski koer olema rihma otsas, et mõni kardab, olgu siis koer väike või suur. Mina ise ei karda (loomulikult võõra koera ees on väike hirm sees, kuniks ma näen, kuidas tema minusse suhtub), aga ei naeruväärista neid, kes kardavad, sest inimestel on igasuguseid kogemusi ja no ma ise kardan paaniliselt ämblikke näiteks. Just viisakus, nagu sa ütled, on see, miks võiks koera rihma otsa panna.
Ka metsas käies olid need koerad rihma otsas ja vabalt erinevatel ajahetkedel. Üks oli nii pisike koer, et see oli kassistki väiksem. Täitsa ohutu. Samas traksid olid tal seljas, et vajadusel loom rihma otsa panna. Teine oli Shiba inu, kah suht väike. Tema oli muidu rihma otsas, aga siis ühel lõigul, kuhu kõik inimesed seal rajal ei sattunudki, lahti. Ja kolmas oli mingi bokseri tüüpi, too oleks võinud küll tegelikult kogu aeg rihma otsas olla, kuna juba suurem koer ja võib teistes hirmu tekitada.
Kass on kass ja las nad käivad. Ma ei tea, mis rahulolematus inimestel on, et vaja kõige kallal iriseda.
Mina ka ei leidnud oma ühe elupaiga osas gruppi, leidsin aga naaberala kohta, mis ka seda ala tegelikult haarab: Süda-Tatari naabrid. Võib-olla on Sul samamoodi, et mingi naabrid vms on grupiks, sest osad alad on väga vinged aga pisikesed, siis mõistlik infovahetuseks liituda.
Bingo! Just seda gruppi mul oligi vaja 😀 Aitäh sulle! Kohe liitun ja vaatan, mis tülisid meie kandis üles tõmmatakase.
Minu 5 kopikat kah arutelusse. Tundub nii kummastav lugeda seda arutelu siin. Ühiskonna toimimise osaks on ühiselu reeglid. Kui need reeglid ütlevad, et kassil ei ole selles ühiskonnas/kogukonnas (Tallinna eeskiri siis seekord) õigust niisama ringi siiberdada, siis ikka ei ole ja ongi kõik. Kõik argumendid nunnuduse ja vabaduse jne osas on täiesti irrelevantsed ju! Või on liikluses kah nii, et mulle täna punane tuli ei meeldi ja seega ma ei peatu selle eest? Kui reeglid ei meeldi, siis tuleb neid muuta. Demokraatlikus riigis täiesti võimalik – ega me kusagil türannias ei ela! … aga õigustada reeglite mittetäitmist … möh?
Aga ju siis inimesed näevad just konkreetselt kasse puudutavat nii erinevalt. Ma ei usu, et keegi siin oleks näiteks selle vastu, et koeri ei peaks kodus/rihmas hoidma, sest sellel võivad olla eluohtlikud tagajärjed. Madusid ega tarantleid ka vast keegi omapäi õue jalutama ei lubaks. Kassidega aga pole kombeks käia rihma otsas jalutamas. Miks see nii kujunenud on, ma ei tea. Aga on. Keegi vist ei vaidle vastu? Seega neile värske õhu käes viibimist võimaldataksegi neid õue jalutama lubades.
Hariduse tänaval on üks inimene akna ette võrgu pannud. Mitte nagu sääsevõrgu, vaid sellise, mis katab väljastpoolt tervet aknaorvu, nii et kass saab istuda õues aknalaual, aga rändama ei pääse. Kah üks võimalus asi lahendada.
Mul endal kassi ei ole. Ma näen ainult seda naabermaja kassi, kes meil siin on, ja näen Tatari tänaval üht kassi, kes vist elab muidu sisustuspoes (tal on seal oma sööginõud), aga käib ka päeval ringi. Näiteks istub mõne auto kapotil või kuskil läheduses murul. See ei tundu loomuvastane, olen sellega nii harjunud, tundub normaalme. Ma ei tea, ju ma olen siis friik 😀
Seda ma silmas pidasingi, et arutelu käib kasside ümber, aga peaks käima hoopis eeskirja muutmise ümber. Niikaua kui eeskiri ütleb, et kass omapäi jalutada ei tohi, siis üksi argument ei tee sellele reeglile erandit. Iga inimene, kes oma kassi niimoodi välja saadab ja seda siis õigustab ütleb ju otse välja, et ta vilistab ühiselu reeglitele. Mind küll hirmutaks sellises kogukonnas elada kus igaühel on omad “seadused”. Ei ole näiteks ime, et roolijoodikuid nii palju on – ikka ja alati on ju oma arvamus, et “mis see pudel/2/5 mulle ikka teeb, ma täna ei täida eeskirju, sest mulle see ei sobi”.
Demagoogia õpikunäide – räägime kassidest ja juhime jutu kiiresti kassidele tagasi kui keegi tähele paneb, et tegelikult on tegemist reeglite rikkumisega.
Ma räägin kassidest, sest kõne all on konkreetselt kassid ja nendega seonduv. Minu õiglustunde järgi ei peagi kasside ja koerte pidamist käsitlema täpselt samasugustel alustel. Kas selle jaoks on tingimata vaja eeskirju muuta? Ma ei tea, ma ei ole ametniku mõtteviisiga, et kui on kirjas, siis nii on ja ei mingit pikemat juttu. Mulle meeldib selline lähenemine, et kuniks terve mõistus on mängus, on lubatud ka kõrvalekalded, ilma et need tuleks bürokraatias otsast lõpuni läbi menetleda.
Näiteks kui ma seisan jalakäijana valgusfoori taga, aga mitte ühtegi autot pole läheduses ja ma oma tegevusega kedagi ei ohusta, siis ma lippan üle tee. See ei tähenda, et ma teeks sama autoroolis – kimaks punasega üle ja jooks ennast roolis täis jne. Lähtun tervest mõistusest.
Pean kah ikka korra veel sõna võtma, ei suuda vaiki olla 🙂
Ma ei tea, ilmselt olen minagi nn. ametniku mõtteviisiga, aga ma siinkohal astun CV paati. Justnimelt seetõttu ühiselu reeglid olemas ongi, et „terve mõistus“ on tohutult lai ja ujuv mõiste. Sa ju ka ise ütled, et inimesed näevad asju ja olukordi erinevalt. Liiklusnäidet tuues: sina ei lippa punase tulega üle tänava, kui liiklus tihe, aga mõni teine teeb seda rõõmuga, arvates, et on surematu, või et autojuhid on üliinimesed, kes reageerivad sekundi murdosa vältel.
Tahtsin eilegi, koertega seoses, liiklusnäidet tuua: nii nagu on inimesi, kes arvavad, et TEMA koer on nii sõbralik või kuulekas või nunnu vms, et reeglitest hoolimata rihmas ei pea olema, nii leidub ka neid, kes peavad ENNAST niivõrd osavaks autojuhiks, et võivad näiteks viiekumne alas üheksakümnega kihutada. Seades sellega kõik ümberolijad ohtu, või kui mitte ohtu, siis väga ebamugavasse olukorda.
Kokkuvõte: inimkonna/kogukonna tervele mõistusele ei saa mu meelest loota :), mingid raamid, suuremad või väiksemad, tagavad, et KÕIGI huvid enam-vähem kaitstud saavad. Ning jaa, end kõrvalt vaadates: on tõesti „ametniku mõtteviis“… ja ise veel tahan kunsti-inimene olla. 🙂 Enda õigustuseks või siiski väita, et mina ringijalutavate kasside peale endast välja või kaebama muidugi ei läheks. Aga rihmastamata koerte omanikele olen turja karanud küll ja veel. Just nimelt turja karanud, sest kui rihmastamate koera (kes mulle ja mu rihmastet penile läheneb) ja koera omaniku vahel on mitusada meetrit, siis kena vaikne viisakas palumine ei tööta, siis tuleb röökida.
Ma ei üritagi väita, et mitte mingisuguseid raame ei ole vaja. Aga inimesed on tõesti erineva mõtteviisiga ja ega mind siin kommentaariumis ümber ei veena, hehe. Minu meelest ei ole vaja turja karata inimestele, kes oma kassi õue lasevad. Eriti kui nad on pärast veel netis kättesaadavad ja valmis oma lemmiku põhjustatud kahjud likvideerima. Ma arvan, et nad tuleks ja sõeluks mullast junnid ka välja, kui keegi ütleks, et näed, sinu kass sittus minu peenrasse, tule lahenda ära.
Sorry, aga koera hammastega säärde kargamise vs kassi läbi võõra õue jalutamise ohud ei ole minu jaoks võrdväärsed.
Jaa, ei, seda otse loomulikult, et need ohud pole võrdväärsed. St. kassi puhul “oht” kui niisugune puudub täiesti. Ja no kui konkreetselt sinu kogukonna näidet võtta, siis ma noogutan sinuga kaasa. Et inimlikkust, mõistmist jääb ühiskonnas puudu. Ma läksin lihtsalt natuke laiemaks oma arutlusega. Et reeglite vajalikkus jne.
Mhmh, mina ei väidagi, et reegleid ei ole vaja. Aga see silmad kinni näpuga eeskirjas järje ajamine ei ole loomulik mu jaoks lihtsalt. Ja ausalt, ma olen tegelikult väga näpuga järje ajaja inimene, ema ja mehe käest saan selle eest kogu aeg pähe. Aga vat siin läheb isegi minu jaoks piir 😀
Amteniku mõtteviisist on asi kaugel. Pigem on tegemist elementaarse arusaamaga ühiskonnast ja selle toimimise mehhanismidest. Rääkimata kasuaalse seose nägemisest. Meist keegi ei taha sellises ühiskonnas elada tegelikult, kus iga indiviid ise otsustab, et millsed reeglid on tema arvates mõislikud ja millised mitte ning täidab neid vastavalt meeleolule.
Ma ei üritagi veenda Sind kasside osas ümber. Tegelikult ei ole ma isegi kasside vaba kulgemise suhtes oma seisukohta avaldanud. Ma üritasingi kommenteerida, et nii kummaline on lugeda kuidas argumenteeritakse kasside suhtes poolt ja vastu, aga tegelik probleem – reeglite eiramine – jääb tähelepanuta. Niikaua kui reegel kehtib, et kass ei tohi kõndida ei peaks olema ka vaidlust selle üle millistel põhjustel on tore kui kass kõnnib vabalt. Vaidlus saab olla selle üle, kas eeskiri on mõistilik, aga mitte selle üle, et “minu suhtes reeglid ei kehti ning minu kass võib kõndida, sest mina olen tema kiibistanud, kohinud jne”.
Mulle tundub, et seal grupis ongi konflikt eri ühiselu-reeglistike vahel. Laias laastus – traditsiooni ja seaduse vahel. Või siis eri traditsioonide vahel.
Väga põnev teema. Ma hakkasin mõtlema, et ses mõttes on ikka venelane hea naaber. Meie asumigrupi peamised teemad on praktilised- kellelgi kadus midagi, hoiatused, küsimused- et kas teil ka vett/elektrit pole jne.
Loomavihkamist ei tule isegi meelde. Meil vihatakse halbu lapsi. Kuna hiljuti on kõik mänguväljakud uuendatud, siis kaebamine käib teemal- palun öelge oma lastele, et nad ei sodiks, ei kiusaks nooremaid jne.
lisan veel selle, et meie LOV vanem Oleg on pidevalt elanikega kontaktis 🙂 nii et meil on see pigem Keskerakonna sidekanal ja suhtlemine valijatega 🙂 🙂
Lapsed on teine hea tüliallikas kindlasti. Sel teemal saab arutleda rahulikult, aga saab kiirelt ka mürgiseks minna.
Jõudsin meie grupiga tutvuda ja seal paistab suht ohutu. Isegi taskupargi teema on rahuliku aruteluga, naljagi visatakse (soovitatakse taskupark inimesteni viia, näiteks tuua ühe jõleda parmude baari ette). Loomavihkajad on muidugi koos, aga natuke teises laadis. Arutletakse rottide hävitamise üle ja see arutelu on väga vajalik, sest neid on siin tõesti liiga palju.
Aga sinu kommentaariga tuli mul endal idee, et peaks üles panema postituse selle kohta, kas keegi teab, kes meil siin majadele graffitit sodib. Vot selle inimese pead tahaks ma oma käega jõuga vastu seina peksta. Nii kuradi närvi ajab. Konkreetne vara rüüstamine. Samas kui astuks välja inimene, kes ütleks, et see sodija on tema pooletoobine poeg ja ta tahaks kahjud korvata, siis palun väga. Tulgu, korvaku. Ja andku kohe varuga, järgmise korra eest ka ette (sest nii pea kui sein on üle värvitud, sodib see loll uuesti seina täis).
CV on õigus, aga inimesed teevad otsuseid ka emotsionaalselt ja see et emotsionaalselt võib pläkutada iga jummala asja üle. Reeglid on selleks et kui juhtub midagi, siis hakatakse alles neid vaatama. Inimestel pole õigus karistada teist inimest reeglite rikkumise eest, aga ta saab seda fikseerida, selleks on ka teatud inimesed ja kontroll ei karista ta fikseerib.
Kirjutad kaebuse, et kass nr7 käis (lisad pildi kuupäeva ja kellaajaga) lillepeenras nr3 kobedas mullas sital ja lisad et tuleks tarvitada selle kiisu vastu sanktsioone, et ta enam ei käiks mineerimas.:)