Keeleinimene, kes ei mõista keelt

Ma töötan iga päev sõnadega ja eesti keelega. Okei, inglise keelga samuti, aga põhiline tööriist on ikkagi eesti keel. Kuid vanaks hakkan jääma. Ei saa enam aru, millest noored räägivad.

Eile vaatasin järele eelmise nädala Laseri saate. Rääkis see narkootikumidest ja noortest, kes narkootikume hästi ohtralt tarbivad. Ei teadnudki, et nii ohtralt. Loomulikult on sellega seoses välja töötatud oma keel. Ja peab ütlema, et väljaspoolse isikuna on seda keelt väga raske mõista. Näiteks kui mulle läheneks keegi ja küsiks, kas ma mämmi pomme tahan, siis ma satuks üsna piinlikku olukorda. Kui ma teaks, mis need on ja mulle see mõte meeldiks, siis ma võib-olla tahaks. Aga kuna ma ei tea, millest üldse jutt käib, siis ei oska tahta. Kusjuures saates selgitati isegi ära, mis need mämmi pommid on, aga mul ei jäänud täpselt meelde 😀

Siis käis läbi selline sõna nagu näff. Mis see veel on? See jäi mulle meelde, sest näffi sünonüüm on nimelt sitt. Ehk et taas, kui keegi tuleks ligi ja uuriks, ega ma paari grammi sitta osta soovi, siis ei maksa seda inimest vaadata nagu tulnukat või alles äri alustavat “kõik rahaks” ärimeest, sest oma inimsita asemel üritab ta mulle müüa hoopis amfetamiini. Vot niimoodi on lood. Mina vaatasin saadet ja muudkui imestasin, silmad punnis peas. Naljakas oli kah.

Nüüd sattusin peale mingile Kroonika artiklile, kus räägitakse, et Maleva saate Sander ja Juutuuber Zevakin tülitsevad sotsmeedias. Üksteist pannakse paika lühikeste Twitteri säutsudega. Või olid need hoopis Instagramis ja stoorid? Kurat, mina ei tea. Ma saan aru, et tähemärkide arvule on mingid piirangud jne. Aga jällegi tuleb hästi teada võõrkeelseid väljendeid, sest eesti keeles nähtavasti piisavalt sõnu ei ole. Räägitakse relevant püsimisest, golden boy olemisest, kõnetatakse teist kui bruv’d, mainitakse trashimist ja soovitatakse üles ärgata, ikka inglise keeles.

Ma olen ilmselgelt elus mahajäänud. Kas selleks ongi inimestel lapsed, et nende abil on võimalik ajaga kaasas käia? Midagi ju ikka kodus kuuled, kuidas lapsed räägivad ja vähemasti saab neilt küsida, kui miski siin ilmas arusaamatuks jääb.

Hirmutavalt mõjub mulle see kõik, sest ühel hetkel saavad need noored suureks ja hakkavad ka ostma neid asju, mida mina tänasel päeval läbi oma töö turundada üritan. Kas me saame üldse tulevikus üksteisest aru? Kas minu vana kooli arhailine keel nende peal üldse töötab? Või olen ma hiljemalt 10-15 aasta pärast maha kantud, kuna suudan väljenduda üksnes keeles, millega saab müüa ortopeedilisi jalatseid, tugevaid miinusprille ja kompressioonisukki?

4 kommentaari

  1. Zimpaanz

    Mis sa arvad et neil on selle keelega paari või aastapärast midagi teha, see on nagu kiirmood tulevad uued kohe peale. Ega kõigis valdkondades on omad väljendid väljakujunenud. 🙂

  2. Lisaks tundmatutele sõnadele (näiteks õppisin hiljuti pojalt, et “peale tegema” tähendab kanepit suitsetama, kui ma noor olin tähendas “peale saama” hoopis midagi muud). Aga släng slängiks, tuleb ja läheb, varsti on uued sõnad jälle vanad. AGA lohakas keelekasutus, kirjavead, estenglish, otsetõlked, lokkav sinatamine, oeh, ööääk.

  3. ma pean tunnistama, et hoolimata sellest, et on kahju, kui noortel on vaja narkootikume tarvitada, et hea oleks olla, tundsin lugedes kohe teatavat uhkust, et neil on selle jaoks tõsiseltvõetav eestikeelne žargoon. Selles mõttes teevad noored narkotarvitajad Sandrile ja Zevakinile ära.

    • Sul on tuline õigus 😀 Nõustun sada protsenti.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: