Mis jutt see on, et raha pole?

Loen siin uudiseid vahepeal. Ja kirjutatakse, et inimestel ei ole raha, hinnad tõusevad ja osad peaksid juba teoreetiliselt nälga surnud olema. Vaatan mina elus ringi ja tee või tina – ei näe sama asja.

Et väidetavalt inimestel pole raha ja kõik on väga hirmus, näen mina isiklikult küll ainult ajaleheveergudel. Hinnad tõusevad metsikul kiirusel, seda küll. Aga et sellepärast kellelgi midagi ostmata jääks, mulle küll ei tundu.

Näiteks vaatasin just hiljuti lõunal käies, kuidas meeletutes kogustes pakiti toitu kaasamüügiks kottidesse. Ühel hetkel oli seal restoranis korraga kolm woldi-boldimeest, kes kõik mingi osa oma kotti ladusid. Jõudsid uksest välja minna, kui jälle uus toidukuller kohal. Kokast hakkas kahju, sest sellise tempoga päevad läbi uhada võib väga kurnav olla. Aga äri õitseb.

Või võtame näiteks Stockmanni toidupoe, kus kõik asjad, mida mujaltki saab, on oluliselt kallimad. Mina sattusin sinna ainult seetõttu, et mul tulid külalised ja ma tahtsin osta mingit peent salativärki, mida mujalt ei saa (jah, seal on sellist kaupa ka, mida mujalt ei saa, aga kõik, mida mujalt saab, on lihtsalt palju kallim). Olgugi et meil on hinnad röögatult kasvanud ja kõigil väidetavalt elu halb, oli Stocki kulinaarialeti ees ikkagi palju rahvast. Jah, see polnud otseselt jaanipäevaga võrreldav, kui kulinaarialeti järjekorramasin on lolliks läinud ja prindib numbrite asemel tühju lehti välja, nii et letiesine on elav laat ja seal toimuv on võrreldav Wall Streeti parimate päevadega. Aga rahvast oli ikkagi hästi palju ja kõik ostsid seda kallist toitu nagu homset poleks.

Või võtame näiteks hotellid. Tahtsin Viljandisse Park hotelli jaanuari lõpuks tuba bronnida. Kui veel eelmise aasta sügisel maksis seal teatripakett (majutus + teatripiletid + pudel mulli) 111 eurot, siis seekord pakuti mulle lihtsalt tuba 129 euro eest. Ja see tuba on ka veel jumala väike, ma ei tahagi sellist tuba. See tuba, mida ma küsisin ja mille ma varem olen saanud 100 euro eest, maksis nüüd 139 eurot. Minu jaoks tundus see absurd, sest niiiiiiii hea hotell see nüüd ka ei ole. Aga teistele inimestele ei tundunud. Ma suhtlesin hotelliga novembri alguses ja ütleme nii, et kolm päeva hiljem olid minu soovitud kuupäevadeks need kõige kallimad toad juba läinud. Ehk et kõigil on raha mägedena. Küsitagu mistahes teenuse või kauba eest mistahes summat, mitte kunagi ei jää see tarbimata.

Mis ma selle postitusega öelda tahan? Ei tahagi midagi 😀 Tahtsin vinguda, et kõik on nii rikkad, et saavad teha ebamõistlikke otsuseid. Mina nii rikas ei ole. Ja see teeb kadedaks. Tahaks ka nii rikas olla, et mul oleks suva maksta suuremaid summasid asjade eest, mis tegelikult mu meelest küsitud hinda ei vääri. Või tahaks lihtsalt, et hinnad oleks mõistlikud, nii et oleks võimalik normaalselt elada. Ma ei soovigi, et hinnad oleks madalad ja asju saaks poolmuidu. Aga ulmelised hinnad, mida teised kõik on valmis ka maksma, ajavad mind lihtsalt nii närvi.

7 kommentaari

  1. Mae

    Aga mõtle, kui rikkust arvestataks rotilaipades, siis oleksid sa ehk küll päris rikas 😀 /sry, mul lihtsalt ei lähe su lemmikloom meelest ära/

  2. ritsik

    Sa oled see-eest suure kotitäie reisimuljete võrra rikkam kui enamik neist Stockmanni salatiostjaist. Peen söök on lihtne luksus, võibolla mõnele ainus luksus, mida nad endale lubada saavad.
    Ma muudkui ootan reisimuljete viimast osa, kuru ju alles läbimata 🙂

  3. Mul on ka vähe pappi. Eriti see kuu, sest autoparandaja on ka oma tunnihinda tõstnud. Aga vahemaade tõttu on auto mu kehaosa, milleta pere nälgib.
    Lisaks sellele on mul tsöliaakiahaige eluaegne dieet, aga ma ei oleks niikuinii tulikalliste spetstoitude sihtgrupp. Tordi asemel hapukapsas ja kypsiste asemel porgand, pannkookude asemel hiina kapsas, raha jätkub kauemaks.
    Vaesus tglt kipub nähtamatu olema. Kellel ikka pole, see istub kuskil peidus, sest see on kõige odavam, ei mingit kaubanduskeskustes trygimist.

  4. Bianka

    Selles on muidugi suur tõde, et päris vaeseid pole poodides tunglemas. Aga siiski paneb ka mind imestama, et massiliselt rahanappuse tõttu ostlemine ei ole vähenenud. Soojamaareisid on kallimad, aga kõik välja müüdud. Viimase hetke soodsat pakkumist pole võimalik saada, nagu kunagi varem oli.

    Ja nägin ühte AK saadet, kus küsiti inimestelt, kas neil palka on tõstetud ja kas nad oma ostmisharjumusi on muutnud, siis KÕIK vastasid, et on tõstetud ja pole jätnud midagi ostmata. Nii noored kui vanad, ja keegi ei paistnud mingi rikkur olevat. Täitsa keskmised kodanikud. Eks ma isegi oleks vist öelnud, et pensioni ikka tõstetakse ja ostmata ei jäta seda, mis meeldib. Hindu siiski jälgin terasema pilguga ja mõnda asja ostan sellisest kohast, kus soodsamalt saab.

  5. ma tahtsin just öelda, et duh, need, kellel on raha otsas, lihtsalt ei lähe poodi, sest mida nad sealt otsiks.

    Mul oli vahepeal pärast FIEde Suurt Maksumaksmispäeva (1. oktoobrit) umbes poolteist kuud lünka, kus midagi sisse ei tulnud ja kui tulema hakkas, siis esialgu ka näpuotsaga (pmst oli ligi kahe kuu sissetulek kokku nii 700 eurot ja selle aja sees tuli kaks korda pangalaenu, elektrit, netti ja vett maksta). Ja siis ma lihtsalt ei käinud poes ja elasin oma mehe kulul, kes üldiselt teenib minust vähem, aga õnneks regulaarselt. Või käisin poes siis, kui mehe käest raha küsisin, ise häbenesin, et ma olen nüüd nagu need kurjad mehed, kes on oma naisest jõukamad, aga see väiksepalgaline naine peab tegelikult ise peret ülal.

  6. Green Mony

    Poliitikud võitlevad inflatsiooniga normaalne ju kui inflatsioon mis on nii 150% suudetakse palehigis murda, kaalukaid numbreid tõstes ja pikki pikki raskeid higiseid koosistumisi istudes palavates ruumides nii 5% peale. Peale sellise suurvõidu ei mõtle keegi et kõik on 150% vaesemad, vaid sellele, et saadi jälle hakkama. Toitu inimesed peavad ostma, aga ehituspoodides ei sagita enam. 🙂

  7. tom

    Sihukesed hotellihinnad Eesti maakonnalinnas on küll üllatav. Kui võrdlen oma nädalataguse kogemusega siis kallimgi kui sooja mere ääres 5 tärni hotellis ookeanivaate ja mullivanniga sviidis. Samas vabaturu tingimustes küsidki nii palju kui ollakse nõus maksma, loll oleks vähem küsida.

Kommi

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: