Naised see ja naised too

Täna on naistepäev ja siis võib natuke naistest ja naiseks olemisest rääkida küll.

Aga ma panen kohe algusse põntsu ära. Naiselikkuse ülistamise asemel võiks minu meelest ülistada võrdsust. Sest minu jaoks ei ole nii, et naine=hea ja mees=halb.

Paljud on toonud välja, et neid rõõmustab see, et Riigikokku pääses seekord rohkem naisi kui kunagi varem. Mind jätab see fakt iseesesest täiesti külmaks. Mind küll ei huvita, mis soost inimesed Riigikogus on. Mind huvitab palju rohkem see, mis asja inimene seal ajab ja mis kasu temast seal on. Näiteks mismoodi peaks minule kuidagi see kasu tooma, et mingi Helle-Moonika on Riigikogus? Meil ei ole muud ühist kui ainult sugu. Või mida proua Kingo seal rääkida ja ära teha võiks, nii et ka mulle sellest tulu tõuseks? Istuvad seal saalis, kuulavad, kuidas Grünthal Kallast mõnitab ja kihistavad naerda. Solman on mulle isiklikult täiesti vastumeelne. Nende maailmavaade lihtsalt ei sobi mulle. Miks see, et need naised Riigikokku said, mulle kasulik on?

Mulle meeldib sisukus. Mulle meeldivad võrdsed võimalused. Kui inimene on arukas, siis võiks tal olla kõik võimalused end teostada ja oma nutikusega ühiskonnale kasu tuua. Milline suguelund tal parasjagu püksis on, ei puutu minu jaoks asjasse. See, et poliitikas on naisi vähem, on fakt küll. Traditsiooniliselt on see olnud meestemaailm – jah, on küll. See on hakanud muutuma – jah, on küll. Aga kas peaks väe võimuga täitma Riigikogu naissoost isikutega lihtsalt sellepärast, et “siis on naisi kah” – minu meelest siiski mitte.

Mulle meeldib, et naistel on järjest paremad võimalused karjääri teha ja ma toetan seda igati, aga ma küll loodaks, et see sooline võrdsus saabub Riigikokku aja jooksul orgaaniliselt. Nii, et järjest rohkem asjalikke naisi jääb silma ja tõuseb esile. Ma unistan sellest, et nad jääks silma oma mõtete ja vaadete ja plaanidega, mitte soengu, riietuse ja naiselikkusega. Et edu tooks see, mis on kahe kõrva vahel, mitte see, mis on särgi all. Ja võib-olla ma olengi loll (kindlasti paljude meelest olengi), aga ma usun, et toetades võrdseid võimalusi see kõik juhtub nagunii. Kunstlikult naisi püünele upitades, pööramata sellele, mis neil täpselt kahe kõrva vahel on, see asi minu jaoks isiklikult ei toimi. Sellepärast ma ei oskagi rõõmustada, et jälle pääses Riigikokku mõni naissoost peibutuspart, kelle poliitiliste teadmiste ja vaadete osas me päris kindlad ei saa olla. Kes, nagu Ritsik kenasti ütles, on meile tuttavad pigem Kroonika kaanelt. Aga ju ma ei näe suuremat pilti 🙂

Et kuskil meie keskel eksisteerib naiseks olemise osas mingi paralleeluniversum, sellele sain kinnitust ka eile telekat vaatades. “Laseris” tehti ülevaade noorest naisterapeudist, kes praegu Eestis ilma teeb. Tema raamatut on tabanud suur müügiedu ja ta viib 240 euro eest läbi ka teraapiaseansse.

Mis pärlid seal kõik pudenesid….seda peate ise järele vaatama. Aga see mõtteviis, et kui sul on meessõber, siis naise auto puhtaks pesemine on obviously mehe, mitte autot omava naise asi jne jättis mu üsna nõutuks. See on ju täielik pullipask. Mitte naise ja mehe suhe, vaid ülemuse ja teenri suhe on see, millele terapeut viitas. Miks peaks ükski mees mingit naist teenima ja ümmardama? Hoolimine, hoolitsus, armastamine ja hellus on kõik need märksõnad, millega oma tundeid teisele näidata. Aga armastuse väljendamine ei peaks minu arust käima läbi õhtusöögiarvete maksmise, igapäevaste olmetoimetuste enda peale võtmise ja teiste sarnaste tegevuste. Kellel on teenrit vaja, see palgaku endale teener. Milleks talle üldse mees?

Aga okei, inimesi on ju igasuguseid. Meil on sõnavabadus ja igaühel on õigus oma mõtteid väljendada, olgu need nii lollid kui tahes. Aga miks need mõtted nii suure jälgijaskonna saavad? Miks raha eest selliseid veidraid raamatuid ostetakse ja raha eest mingitel vestlusõhtutel käiakse? Vestlusõhtutel, kus minu meelest iga kolmas lause on nii piinlik, et minusugune seda kuuldes ei teaks, kuhu pilku pöörata, aga mis seal vestlusõhtul naerupahvaku ja võib-olla isegi aplausi osaliseks saavad….

Et jah. Naisel ja naisel on minu meelest SUUR vahe. Mõne naisega on mul kindlasti palju vähem ühist kui mõne mehega. Ju ma olen siis misogüün 🙂

Head naistepäeva!

• Posted in: Uncategorized