Ei, ma ei räägi endast tegelikult. Räägin hoopis filmist, mida Ritsiku blogisoovituse põhjal vaatasin. Seda näidati hiljuti ETV-s ja selle nimi oli “Üksilduse ajastu”. Hea film oli. Rääkis üksildusest ja selle erinevatest vormidest. Mõni on vana, kõik sugulased ja sõbrad on ära surnud ja sellepärast tunneb end üksikuna. Mõni on vana, aga lapsed ei käi …

Jätka lugemist →

Lõpuks ometi hakkas mul puhkus. Ma olen seda oodanud nagu hingeõnnistust! Ja mu puhkus on auga välja teenitud. See on alanud nii ägedalt, et kui ma oleks teadnud, et nii põnev saab olema, poleks ma suutnud seda rahulikult oodatagi. Minusugune alustab puhkust muidugi tööga. Kui reedel kell 5 päevatööl pastakas kukkus, läksin kasiinosse, kus oli …

Jätka lugemist →

Ma tean, et kui ma kirjutama satun, siis enamasti on mul jälle midagi kiunuda ja vinguda. Aga kas sa näed, leidub ka mõni üksik kord, kus ma tahaks millestki positiivsest kirjutada. Viimastel päevadel olen leidnud end korduvalt mõtlemast, et mingi inimene on lihtsalt kohutavalt sümpaatne. Ma ei tunne inimest, ta on minu jaoks täiesti võõras, …

Jätka lugemist →

Sa saad aru, et sul on tegelikult elus kõik hästi, kui üle pika aja üks enim ärritavamaid asju on see, et AirBaltic saadab sulle enne järjekordset lendu 8 (sic!) e-kirja, millest 6 soovitavad enne lendu pagasit kaasa osta. Hea AirBaltic, lolliks oled läinud või? Samas, go me! Kui see ei ole esimese maailma probleem, siis …

Jätka lugemist →

Ritsik vaatas hiljuti saadet “Alasti ahvatlus” ja šokeerus natukene. Ma olen ka vaadanud ja šokeerunud. Aga täna sain palju suurema šoki, kui vaatasin ära Michael Jacksoni poistearmastusest rääkiva dokumentaali “Leaving Neverland” I osa… Ma olen Michael Jacksonit armastanud sellest hetkest alates kui mu kõrv tema muusikat esimest korda kuulis. “Black and White” oli see lugu, …

Jätka lugemist →