Mõni päev on kohe selline, mil keegi peaks mõne eneseabiraamatuga lagipähe taguma, et ometi meelde jääks, et väike viril bitch olemine tõmbab ligi negatiivsust. See tähendab, et kui alustad päeva, olles väike viril bitch, siis õhtuks vaatab peeglist vastu suur tõre bitch. Mul näiteks eile oli nii. Juba hommikust alates oli meeleolu kehv. Kuna kedagi …

Jätka lugemist →

Inimesed, kes telekat vaatavad, on vahest märganud reklaami, kus vudivad roosad põrsad ringi ja kus pärast kuvatakse miski sõnum, et eelista kodumaist vms. Reklaamitakse seahakkliha, kui ma ei eksi. Reklaam on palju tähelepanu saanud, sest arvamused lähevad lahku. Ka mind ei jätnud see reklaam külmaks. Nii lihasööja kui ka turundusinimesena arvan, et see reklaam on …

Jätka lugemist →

Huvitaval kombel olen ma olukorraga täiesti harjunud. Varsti ma vast isegi ei mäleta enam, et mingi teistsugune elu oli ka kunagi. Kuidagi kauge tundubki see mõte, et olid mingid peod ja sõpradega sai kokku saada, kuskile minna. Mingite võõraste inimestega kusagil lähestikku ühes ruumis viibitud…praegu alles tekitab see mõtteid, et kujutad sa ette, kui ohtlik …

Jätka lugemist →

Laulupeol ma suvel ei käinud, aga sellest pole midagi, sest nii kui julged nädalavahetusel loodusesse minna, saadki praktiliselt sama külg-tihkelt-külje-kõrval kogemuse kätte. Ma ei käinud küll Viru rabas, aga ütleme nii, et ega suurt vahet pole. Ükskõik millisele RMK matkarajale lähed, ikka on sama asi. Kõigepealt imestad juba sõites, et mida liiklust! Kuskil Kükametsas tuleb …

Jätka lugemist →

Hiljuti oli Pealtnägijas lugu sellest, kuidas ajakirjanik vabatahtlikult karantiini läks ja nädalaga praktiliselt pöördumatu vaimse häire sai. Vähemalt nii traagiliselt ja dramaatiliselt meile seda serveeriti. Midagi nii absurdset ei olnud ma ammu näinud. Millest see üksi olemise talumatus siis tuleneb? Kas inimene, kes sellega toime ei tule, on ekstravert või lihtsalt saamatu hädapätakas ja lumehelbeke? …

Jätka lugemist →