Laulupeol ma suvel ei käinud, aga sellest pole midagi, sest nii kui julged nädalavahetusel loodusesse minna, saadki praktiliselt sama külg-tihkelt-külje-kõrval kogemuse kätte. Ma ei käinud küll Viru rabas, aga ütleme nii, et ega suurt vahet pole. Ükskõik millisele RMK matkarajale lähed, ikka on sama asi. Kõigepealt imestad juba sõites, et mida liiklust! Kuskil Kükametsas tuleb …

Jätka lugemist →

Hiljuti oli Pealtnägijas lugu sellest, kuidas ajakirjanik vabatahtlikult karantiini läks ja nädalaga praktiliselt pöördumatu vaimse häire sai. Vähemalt nii traagiliselt ja dramaatiliselt meile seda serveeriti. Midagi nii absurdset ei olnud ma ammu näinud. Millest see üksi olemise talumatus siis tuleneb? Kas inimene, kes sellega toime ei tule, on ekstravert või lihtsalt saamatu hädapätakas ja lumehelbeke? …

Jätka lugemist →

Ajaloo mõttes peaks nüüd ikkagi kirjutamise jälle kätte võtma. Praegu on ometigi täiesti erakordne olukord ja oleks ju hea aastaid hiljem lugeda, kuidas mina toime tulin, kui Eesti eriolukorra kehtestas ja poed vetsupaberist tühjaks osteti. Kui see kõik algas, siis mõtlesin sellele, kuidas teatud sektorid meeletuid rahalisi kahjusid kannatavad. Mõtlesin sellele kuidagi distantsilt, miskipärast tundus, …

Jätka lugemist →

Ma pole jõudnud aastat kokku võtta. Ega ma ei saakski siia igasuguseid detaile kirja panna, sest ma juba ammu ei kirjuta enam niiiiii isiklikku blogi. Ma saan vaid öelda, et oli üks ütlemata äge aasta. Mul oli nii ägedaid momente. Oli ka natuke hingepiina ja kurvemaid momente, aga domineeris kõik see, mis mind õnnelikuks tegi. …

Jätka lugemist →

Suure suuga lubasin annetamisele jätkupostituse teha. Seekord mõtisklen sellest, mis rolli mängib annetamises turundus, kes “tohivad” annetusi küsida ja kes mitte ning kui juba raha saadud, siis kas ja kuidas selle kulutamisest aru peaks andma. Mine sa ükskõik millisele turunduskonverentsile ja sa kuuled, kuidas toonitatakse, et inimestele lähevad korda lood. Päris lood. Autentsed, siirad, südamlikud. …

Jätka lugemist →