Feeling the hate
Jälle on pikalt paus sisse tulnud. Aga ma olen selline veidrik, kes tahab kirjutada just siis, kui midagi konkreetset öelda on. Või on aega arutleda. Halb on see, et tihti tekib kirjutamisind just siis, kui on vaja vinguda. Täna ka natuke.
Nimelt pean natuke vinguma selle kallal, kuidas mulle ei meeldi üks kolumnist, kes Eesti ajakirjanduses suud pruugib. Üllataval kombel ei ole tegemist Sami Lotila või kellegi taolisega. Räägin PM naistelisas sõna võtvast portugallasest Jaoaoaoaoaoaoaoaoaost või mis ta nimi nüüd oligi. Täna on portaalis üleval temaga tehtud intekas. Natuke sirvisin seda lugu, aga absoluutselt ei viitsi süveneda. Mitte sellepärast, et Marina oleks selle igavalt kirjutanud, vaid lihtsalt see Jaoaoaoaoaoaoao on mulle ebameeldiv tegelane. Eile juhtusin lugema tema arvamusavaldust käest kinni kõndivatest inimestest. Härra ekspert siis julges need inimesed, kes käest kinni hoiavad, jagada mingi seitsmesse hälbelisse gruppi, kuhu siuksed inimesed kuuluda võiksid. Üks gruppidest polnud hälbeline, sinna kuulusid iluuisutajad. Kust võtab see jobu endale õiguse käest kinni hoidvaid inimesi niimoodi solvata? See, et tema ei taha käest kinni hoida, sest see on talle ahistav, ei tähenda seda, et inimesed, kes siiski naudivad taolist lähedust, oleksid ebakindlad või muidu vaimuhaiged. Mulle küll meeldib käest kinni käia. Minu arust on selle žesti näol pigem tegemist kiindumusavaldusega. Või lihtsalt armsa harjumusega, mille tagant ei olegi vaja vaimuhaiguse- või muid ilminguid otsida.
Sarnaselt käest kinni käimise teemaga on Jaoaoaoaoaoaoao ennast arvamusliidriks upitanud absoluutselt igal muulgi teemal. Ta on oma arvates kõva pleiboi, kellel on naisi, eriti just Eesti naisi, jalaga segada ja kellest kõik Eesti naised kodus teki all pahupidi silmadega ohkides unistavad. Newsflash – minu arust ei ole Jaoaoaoaoaoaoa üldsegi ihaldusväärne. Minu puhul võiks arvata, et põhjuseks on see õõvastav bareti ja lilla salli ja lokkide kooslus, aga nii see ei ole. Kellegi teise küljes võiks need kolm asja täitsa meeldivad olla. Kuigi sel juhul oleks eelduseks, et selleks inimeseks oleks mõni naine. Aga ei, põhjuseks ei ole need kolm asja. Antipaatiat tekitab just selle inimese wannabe-kõiketeadvus. Tema teab, tema ütleb, tema kirjutab ja teeb kunsti, tema on diip. Öäkk! Ma olen alati vihanud kirjutisi, mis toodavad võlts-diiplust. Et kui ma annan oma tekstile siukse hüpliku vormi, kuhu pikin sisse võõrsõnu ja “värvikaid” võrdlusi, siis ma olen hästi diip. Kindlasti ei tohi kirjutisest puududa ilukirjanduslik lõpp. Jaoaoaoaoaoaoa puhul on selleks tavaliselt justkui noaga lõigatud lõpp. See peaks lugejas siis salapära tekitama, andma ainest ise edasi mõelda. Et Jaoaoaoaoaooaoa hõljub pehmelt varvastel keksides minema. Minu jaoks nii võlts ja okse. Seetõttu ma lihtsalt enese mitte närvi ajamiseks tema kirjutisi ei loegi. Vot nii.
Aga elust üldiselt nagu midagi kirjutada ei olegi. Midagi äärmiselt põnevat ei ole toimunud. Või olen ma siis täielikuks põdejaks muutunud, kes enam ei raatsi isiklikku infot välja käia. Ma kustutasin oma pildi ära profiilist. Lihtsalt selleks, et äkki siis mul tuleb julgus isiklike kogemuste kirjapanekuks. Proovime. Kuidagi peab selle kirjutamise rütmi tagasi saama.
Üllatus!
Nonii. Maili täna küsis, et kas ma olen alla andnud elus ja blogi enam ei kirjutagi üldse, või kirjutan kusagil uues kohas. See andis mulle siukse idee, et läheks õige vaataks, mida ma kunagi ammu kirjutasin. Lugesingi siis pisut ja nii mõnus oli – mul on ikka sulg päris mõnusalt libisenud ja olen tootnud teksti, mida endalgi täitsa meeldiv tarbida. Võib-olla nüüd, kui ma sunniviisiliselt ennast tagant utsitan ja ühegi postituse kirjutan, saab rutiini sisse harjutada ja jälle aktiivselt kribama hakata. Tunnistan, et enda välja elamise kohta oleks samas tarvis, ainult et mida vanemaks saan, seda vähem tahaks võõrastele eraelulisi fakte paljastada. Ilma eraeluliste faktideta on aga nii kuradi igav.
Võtan eelneva elu siis lihtsalt natuke kokku, juhuks kui satub lugema keegi, kes mind ei tunne. Elasin 2 aastat Austraalias ja mõned mahlakad seiklused sellest ajast on ka siin blogis juba kirjas. Siis sai viisa läbi ja olin sunnitud naasema isamaale, millest ma pehmelt öeldes vaimustatud ei ole. Tänaseks tagasi olnud üle 8 kuu – krt, seda on päris palju. Töötan büroojuhina. Ei ole enam ajakirjanik. Natuke tahaks, aga natuke ei tahaks ka. Büroojuht tahaks ka ainult natuke olla, suuremalt jaolt ei taha olla. Kuigi selle viimase ma panen kontori mikrokliima arvele, mis teatud inimese tõttu päris mürgine on. Kui seda häirivat faktorit mu töö hulka ei kuuluks, siis ma ei nuriseks. Mulle väga meeldib oma töö ja töökaaslased ja ülemus. Seda ma ei ütle üldse pugemiseks, vaid mulle päriselt meeldibki. Lahedad inimesed, kes ei põe üleliia ja kes ei ole anaalsed ja kurjad, vot need mulle meeldivad.
Elan Tallinnas, unustasin mainida. Aga kus siis veel elama peaks? Tartus ei taha elada, aga tahan väga seal käia küll, seal on endiselt mitmed mu väga kallid sõbrad ning isapoolne pere ja vanaema. Tartus on väga lahe pidutseda ja niisama aega veeta. Aga Tallinnas on ka. Siin on mul ka palju lahedaid ja kalleid sõpru. Kui ma vanasti Eestis elades jagasin korterit oma endise kursavenna Rainiga, siis nüüd ma elan üksi. Nagu üks suur inimene elama peakski. See pead-jalad koos jagamine, sellest peab välja kasvama. Raha kulub küll rohkem, aga vähemalt on privaatsus ja minu puhul veel üks hea asi – üksi elades ma koristan rohkem.
Eraeluline update ka. Vallaline. Punkt. Tegelt ei ole punkt, koma on. Ei, kolm punkti on hoopis.
Mitmed on minult peale aastavahetuse pidustusi uurinud, et kas mul uueks aastaks lubadusi ka on. Ei ole. Ei olnud, õigemini. Ma ei ole viitsinud üldse sellise asja peale mõtlemisele aega raisatagi, aga tegelikult võiks. Näiteks praegu tuli idee, et minu uue aasta lubadus võikski olla see, et hakkan uuesti blogi kirjutama. Seeläbi kirjutan enda elust mõnusalt kroonikat ja kunagi tulevikus on hea lugeda. Nagu ma tänagi lappasin kolme aasta vanuseid sündmusi. Ma märkasin, et ega väga palju selle ajaga ma muutunud ei olegi. Vähemalt tekstist kumas niimoodi läbi. Ma arvan endast võib-olla natuke vähem kui siis. Ja kõiksugu eesmärgid ja visioonid ja unistused on palju hägusemad. Jällegi, see on laiskuse viga. Seda kõike annaks parandada. Ning ma südamest loodan, et blogi aitab igati kaasa 
Ühesõnaga, juhul kui on veel keegi jäänud, kes vahel siia kiikab, siis minu poolt jälle soojad tervitused ja kui vähegi huvi, siis võib minu seltsis tulevikus jälle mõne minuti veeta!
Tagasi
Pole nyyd v2ga kaua kirjutanud. Olen tegelenud otsade kokku t6mbamisega. Eks igasuguseid asju ole juhtunud, aga peale selle, et nyydseks Austraalia pinnalt lahkunud olen, ei ole midagi v2ga m2rkimism22rset. Asjad, mis olid 2revad ja mis algasid, said sama kiirelt ka otsa.
Hetkel viibin Kuala Lumpuri lennujaamas ja ootan lendu Amsterdami. Muidu mul oli reisiplaan v2ga kenasti koos. Et Melbournest tuleb lend Kualasse, v2ljub 15.00 ja j6uab kohale 21.30 kohaliku aja j2rgi, ning lend Amsterdami v2ljub 23.45 ning j6uab millalgi sinna ja sealt kohe paari tunni p2rast lend Tallinnasse. Nyyd on aga k6ik sassis. Lend Malaisiasse j6udis 6igel ajal, aga miskip2rast on Amsterdami lend edasi lykatud umbes viie tunni v6rra. Esialgu. Jumal teab, ka see v6ib ju muutuda. Eks nad mulle uue lennu Eestisse muidugi orgunnivad, aga millal see v2ljub ja mis saab, seda ei osatud veel 6elda. Anti ainult s66gitalong. Kuigi mul ei olegi k6ht veel tyhi, sest siia lennul s66deti meile p2ris palju asju sisse. Lendasin Malaysia Airlinesiga, mis ei olegi k6ige hullem. Ega ma plaaninudki lennukis hullemalt kaanima hakata, aga yhe veintsu ikka v6tsin. T2itsa m6nus oli. Melbourne aja j2rgi on kell juba 1 66sel ja ma hakkan 2ra v2sima. Nii igav on lennujaamas passida. Yksinda. Seekord mul ju pole Mikku, kellega 66 l2bi Eestit v6i kaarte m2ngida.
Ma avaldan selle postituse viivitusega, sest ma teen kodustele yllatuse. Mul oli selline plaan, et kui saabun, k2in vanast kontorist l2bi ja yllatan K2tit, kes seal t66tab. Peale seda pidin minema ema juurde, kes arvab, et ma saabun Suurel Reedel. Ning kui seal paar p2eva oldud, siis Tartusse isa ja Inxi yllatama. P2rast siis j6uaks ringiga Tallinnasse j2lle tagasi. Aga nyyd on jumala jama. Ei teagi, kuidas j6uan ja mis saab. Sellistel hetkedel m6tlen, et oleks v6inud ikka niimoodi lennata, et olen p2eva Kualas ja siis p2eva Amsterdamis, et ei oleks t6mblemist v6i siis vastupidi – munemist. Nojah, teine kord targem.
Melbournes muidu k6ik sujus, aga vot raha ei 6nnestunud kuidagi vahetada. Kujutate ette, et seal ei olegi nii, et l2hed panka ja ytled, tere, tahaks raha vahetada. Esiteks pead sa olema panga klient. Kui ei ole, siis peab pass kaasas olema. Reisijale on see suva, tal nagunii pass kaasas, aga tavainimesel ju ei ole. Ning kui l6puks j6uad leti juurde, et nyyd paluks eurosid, vaadatakse sind sellise n2oga, nagu Soome marku oleks kysinud. V6i kui neil isegi neid on kunagi sees olnud, siis nyydseks loomulikult enam yhtegi kupyyri ei ole. Mul polnud aega rohkemates pankades kui kahes k2ia, mist6ttu olengi nyyd ainult dollaritega. Lennujaamas on teatavasti sellised putkad, mis seitse nahka koorivad.
Meeleolu on mul loomulikult kurb. Tegelikult ma arvasin, et asi saab olema umbes 40 korda hullem. Et nutan hysteeriliselt ja vajan rahunemiseks Xanaxit, aga tegelikkuses polegi ma veel pisaratki poetanud. Muidugi j6uga tagasi hoides, aga siiski. Hea tulemus. Eks n2is, mis saama hakkab, kui Eestisse j6uan. Osaliselt on veel k6ik tore ja uus, teadmatus on ju. Aga kui Eestisse j6uan ja mingi reaalsuspauk mulle kohe n2kku 2ra virutatakse, eks siis tuleb ka Austraalia-pohmell. Midagi tuleb v2lja m6elda, et saaks sinna tagasi minna. K6ik v6ib juhtuda.
Ehk on osaliselt “syydi” ka minu viimased emotsioonid, millega Melbournest lahkusin. Mitmeti negatiivsed. Esiteks oli minu 2rasaatmispidu suur l2bikukkumine. Absoluutselt k6ik l2ks valesti, mille tagaj2rjel olin nii pettunud, et ei oska seda 2ra kirjeldadagi. Seda pettumust ei jagunud mitte ainult laup2eva 6htusse, vaid ka terve pyhap2ev oli v2ga nukker olla. Lisaks ka yks l6rri l2inud suhtealge. Ei, mitte et ma oleks arvanud, et viimastel n2dalatel mingi lavstoori areneb. Aga lihtsalt ei l2inud see fling ilusa l6puni, vaid sai enne otsa. Kusjuures p6hjused on ebaselged. Nii et ka see tegi mind nukraks. Pluss veel kogu see suur paine, mis kaasneb teadmisele, et minu elu senised kaks parimat aastat on nyyd l2bi ja suure t6en2osusega elu samas positiivses v6tmes ei j2tku. Kuigi minu ainus plaan on see, et nii pea kui ma Eestis
pettun ja ma tunnen, et seal ikka kohe mitte midagi ei ole, teen s22red.
Lennukis oli muideks isegi mugav. Lugesin algul raamatut, aga siis hakkasin vaatama filme ja sarju. Nii v2ga olin ma n2ha tahtnud filmi “King’s speech”, nyyd saingi selle 2ra vaadata. Olin n2ha tahtnud ka “The little Fockers” ja ka see sai vaadatud. Olen kuulnud vastakaid arvamusi selle filmi kohta. Aga ma ytleks, et ei olnudki nii hirmus nagu ma arvasin. Mina sain paaris kohas t2itsa naerda. Manopause. Hahaha. Jessica Alba oli kyll mu meelest v2ga halb. Samas, 2kki oli asi rollis. Ei tea. “King’s speech” meeldis v2ga. Ja kolmanda filmina vaatasin “The Fighter”, mis ka v2ga meeldis. Just viimane matsh oli nii p6nev, et ise hakkasin ka nagu t6mblema pingis. Seriaalidest yks osa “How I met your mother” ja yks osa “Two and a half men”, kumbagi neist polnud ma n2inud. Yhes6naga j2in repertuaariga suhteliselt rahule. Eks n2is, mida pakutakse j2rgmisel lennul, kuigi seal ma loodan enamuse ajast magada, et poleks Eestisse j6udes v2ga v2sinud.
Loodan, et nyyd hakkab j2lle tihemini postitusi tulema.
Hiljem
Eilne 6htu ei saanudki sellega l2bi, et ootasin oma lennu 2ra ja lendasin Amsterdami. Juhtumisi l2ksin lennujaama peale uurima, et mis toimub, ja v2ga hea, et l2ksin, sest selgus, et lend on veelgi m6ned tunnid edasi lykatud ning meid saadetakse hotelli magama. Minuga hakkas juttu ajama yks Malaisia tydruk, tuli v2lja, et tema lendab Ukrainasse vanematele kylla, isa olevat seal diplomaat. Selgus, et hotell, kuhu meid saadetakse, on Marriott. Kohe oli elevus sees, et peaks siis ju eriti peen hotell olema, kohe p6nev n2ha, milline siis on. Aga Aasia standardid on hoopis teised, mis Euroopa omad. Isegi Egiptuses on parem. Marriotis oli koristus kuidagi poolik, sisustus hakkas amortiseeruma, aga oli n2ha, et kunagi oli tegemist v2ga suursuguse kohaga olnud. Maja ise oli lossi suurune. Sambad ja k6ik. Aga sees olles oli ikka siuke tunne nagu oleks Taru hotellis. Magada sai ka ainult 2.5 tundi, sest kell oli l6puks v2ga palju ja lend v2ljus juba 8 ajal hommikul. Hommikus66k algas kell 5. Meeletu. Viskasin kaks kohvi sisse, aga ikka oli jube uni. Lisaks valutas vasak k6rv, mis t6estab mulle, et stjuardessina t66ada vist ei saaks, mul on alati lendamisega k6rvad hellaks l2inud. Ostsin siis valuvaigistit, mis isegi aitas. Alguses.
Lend Amsterdami m66dus normaalselt. Anti syya ja juua ja sai telekat vaadata j2lle. Kahjuks oli “telekamenyy” t2pselt sama, mis eelmiselgi lennul, aga ikka leidsin yht-teist, mida vaadata. Seekord oli k6rvavalu maandumisel juba nii hull, et valuvaigisti ei aidanud kyll yldse ja isegi pisarad pigistas v2lja. Maandumisel 6elda ka, kuhu need minema peavad, kellel j2rgmine lend ees ootamas, aga kuus nime h6igati v2lja, kes pidid enne v2ljumist mingi Malaysia Airlinesi h2rraga r22kima. Muidugi ka mina nende hulgas. Ja see Malaisia tydruk. Selgus, et meie m6lema lend on alles j2rgmisel p2eval ja j2lle saadetakse hotelli. Seekord oli parem see, et kell oli alles 2 peval, nii et oli aega lasta end rahulikult hotelli toimetada, k2ia dushi all ning ka linna vaadata. Seekord paigutati meid hotelli nimega NH Hotel. Tegemist oli kohe lennuv2lja kylje all asetseva hotelliga, mis n2gi v2lja nagu vangla. V2ljast. V6i siis koolimaja. Yhes6naga, suht nadi. Seest oli v2ga kena. Just selles m6ttes kena, et v2ga puhas. Vannituba l2ikis ja kogu sisustus oli uus ja v2rske. Toad olid kyll 3 korda v2iksemad kui Marriotis, aga sellest polnud midagi. Otsustasime minna linna. Selleks pidime hotelli transfeeriga lennujaama s6itma ja sealt rongiga linna. Ostsime rongi jaoks p2evapileti, mis maksis tsipa alla 8 euro. Tegelikult isegi okei, Melbournes maksab bussipilet lennujaamast kesklinna 17 dollarit (yks ots).
Kesklinnas hakkasime siis kuhugipoole astuma. Esimene vaatamisv22rsus oli rongijaama ees tuima n2oga kusev mees. V6i no mis ta n2gu nyyd nii tuim oligi, irvitas veel n2kku mulle. Yldse oli seal kuidagi veider olla. Kanepihais k2ib yle pea koguaeg, ka 6ues t2naval. Mehed ja poisid on k6ik siukse vastiku ilmega, nagu t6mbaks sind silmadega l2bi sel hetkel kui neist m66da k6nnid. Koguaeg k2ib hull j6llitamine. Syda l2ks pahaks. K6ik suveniiripoed olid yhesugused, tuuleveskid, tulbid, puukotad ja igasugused vidinad, mille kyljes neid kasutada sai, pluss k6iksugu dressipluusid Amsterdami logodega ning mingi eriti veider kraam – noksi- ja tissikujulised tassid ja jullad. Mina muidugi kehitan selliste r6veduste peale 6lgu ja m6tlen lihtsalt, et kuidagi kohatu ja maitsetu, aga moslemiusku malaile tuli Hollandi vabameelsus yllatusena.
K2isime s66mas ja kolasime poodides. Nojah, ikka oli natuke sydantsoojendav n2ha neid poode, mis Eestiski on, ja mida ei Aasias ega Austraalias ei ole, aga k2si midagi ostma ka ei t6usnud, sest esiteks, allahindlusi nagu polnudki, teiseks, Eestis on sama kaup t2pselt sama hinnaga, juhul kui t6esti peaks tekkima soov endale midagi soetada, ning kolmandaks, mul polnud pagasis nagunii enam ruumi. Tagasi hakkasime liikuma kuskil 9 paiku. Kerge vaevaga leidsime tee rongijaama, kuid siis hakkas j2lle pihta see jamamine, et milline rong ja kust l2heb lennujaama. Tablood ju pole inglise keeles. Midagi oma arust isegi leidsime, kuid m6lemad silmi kissitades ja tabloolt midagi v2lja lugeda yritades (mul polnud prille ega l22tsi, see teine tsikk ka ei n2inud t2pselt), kuulis meie vestlust pealt yks kohalik, kes ytles, et hetkel lennujaama poole yhtegi rongi ei l2hegi, k6ik need on tyhistatud. Meie muidugi shokis, et kuidas siis nii. T2nasime ja jooksime tagasi informatsioonipunkti. Onkel teatas, et lennujaama t6esti hetkel midagi ei s6ida, sest seal oli kuskil tulekahju olnud, mist6ttu r66pad suletud. Kyisime, kas ta oskab ehk aidata meid ning 6elda, mil teisel viisil saaksime lennujaama, aga tema kehitas 6lgu ja ytles, et ei tea, kuidas saab, n2oilme lisas omalt poolt: “pole minu asi”. Yks teine infotegelane saatis meid metroo kassasse ja soovitas proovida metrooga minna. Seisime j2rjekorra 2ra, aga vaid selleks, et kuulda – ka ykski metroo ei l2he rongijaama. 6nneks soovitas too daam meil s6ita Haarlemi jaama ning sealt bussiga lennujaama s6ita, myys piletid ja puha, vastava rongi peale tuli juba joosta. 6nnestus 6iges peatuses maha minna, leida ka bussipeatused, kuid seda, millise bussiga lennujaama saab, ei 6nnestunud tuvastada. Yks bussijuht ytles siis l6puks, millise bussi peale peame minema, ning 6nneks see buss ka kohe tuli. Me olime ju lausa surnuks kylmumas, v2ljas oli p2eval vaid 10 kraadi sooja olnud ning 6htuseks ajaks ju veelgi v2hem. Bussis hakkas m6lemal uni peale kippuma. Olime yleval olnud 24 tundi j2rjest, eelneval 66l maganud vaid paar tunnikest, lennul Amsterdami ei olnud kummalgi meist tukastada 6nnestunud. Buss venis nagu tatt, nii pikk tundus see s6it. Yhel hetkel aga j2i hoopiski seisma ja hakkas tagurdama. Siis selgus, et oli kuskilt valesti s6itnud, nii et otsetee asemel tuli v2ike ringi sisse teha. Yhel hetkel, seda ringi tehes, n2gime me 2kitselt omale tuttavat vanglahoonet. See oli meie hotell. Milline vedamine, palusime bussijuhil peatuda ja kargasime bussist v2lja, ilma et oleks pidanud lennujaamani kaasa s6itma ning seal veel hotellitransfeeri ootama.
Uni oli oi kui magus. Kui hommikul poole 7 ajal 2rkasin, oli siuke tunne, nagu oleks 12 tundi magada saanud. Nii m6nus ja v2lja puhanud. K2isin pesemas ja olingi valmis j2lle lennujaama poole teele asuma. Ega lennuni v2ga palju aega j22nud polnud, aga arvasin, et kyllalt laabub, kaua ei pea ju seal check-inis istuma, sest Estonian Airi lennukid on tavaliselt nii v2ikseid, et suuri horde rahvamasse sinna ei mahukski. Check-ini lauas teatab t2di aga mulle, et mul ei ole bookingut yldse olemaski. Lubas m6ned k6ned teha ja asja uurida. Mul tuli juba v2ike v2relus sisse. Umbes 10 minutit hiljem oligi selge – Malaysia Airlines polnud mulle bookingut yldse teinudki (kuigi mul oli vastav paber n2pus) ning keegi teine vastutust enda peale ka v6tta ei kavatsenud, sest piletid olid ostetud eraldi (kuigi ma ostsin nad yhtse paketina), seega Estonian Airil oli sygavalt yksk6ik, nemad polnud milleski syydi, ning keegi teine ei kavatse ka midagi kosta. Ainus v6imalus mul oma kannatusterada l6petada, oli minna Air Agencies leti juurde ja oma raha eest endale uus pilet soetada. Tormasin otsima nimetet letti, ja k6ndisin edasi-tagasi vast kokku maha oma paar kilomeetrit, enne kui paiga leidsin. Ei olnud sinna kirjutatud, et Air Agencies. Lihtsalt mitu firmanime koos yhes letis. Hakkasin juba 2rrituma, nutt oli ka juba kiire tulema. 6nneks suutsin end nii palju tagasi hoida, et lasin voolata m6nel pisaral, aga p2ris t6nnima keset lennujaama ei hakanud. Lisaks hakkas mind painama mure, mis minu pagasist saab. Kus see yldse olla v6is? Pidi ju olema nii, et Austraalias annan 2ra ja Eestis saan k2tte. Aga nyyd, kui mu pagas on kuskil lennujaamas ja mul lennule isegi kohta pole, mis saama hakkab? Soetanud 220 euro eest uue pileti, algas tormijooks tagasi check-ini, et kas nyyd j6uab peale v6i mitte. 6nneks 6eldi, et pagasi saan endale sellele lennule siiski registreerida, n2idaku ma check-inis vaid sildikest ning nad teevad selle minu eest 2ra. Halvimal juhul juhtub see, et mu pagas tuleb Tallinnasse homse, mitte t2nase lennuga (p2evas on vaid yks lend). Check-in sai ikkagi tehtud, mis mind natuke rahustas, aga n2inud seda metsikut j2rjekorda, mis turvakontrolli viis, hakkas syda j2lle kiiremini taguma. Pardale minekuni oli aega vaid 25 minutit. Loomulikult asus see v2rav, kust lend v2ljub, ka k6ige kaugemal lennujaama otsas. Tormasin nagu segane, yleni higine, kuigi seda ma olin olnud juba Air Agencyt otides. J6udsingi t2pselt nii, et sain p6randale istuda ja yhe raamatu kotti toppida, kui juba algaski lennukisse laskmine pihta. Sain elusalt lennule ja praegune tekst on ka seal trykitud.
Isegi v2ike s66gipoolis anti. Kaks miniv6ileiba. Yks leiva ja juustuga, teine saia ja tuunikalaga. P2ris meeldiv, sest m6ned aastad tagasi Brysselist lennates ei saanud midagi peale yhe tassi mahla v6i vee, kuigi Amsterdami lend on t2pselt sama pikk. Leib maitses h2sti, pole Eesti leiba ju juba kaua saanud. Joogiks v6tsin lisaks kohvile tomatimahla, Aura tomatimahla, ka seda pole juba tervelt kaks aastat juua saanud.
Peamised t2helepanekud, mis siiani teinud olen, on olnud see, et mida p6hja poole sa tuled, seda kylmemad ja ebaviisakamad on inimesed. Klienditeenindajad on olnud suhteliselt kivin2od k6ik. Hollandis. Keegi ei naerata ega ole abivalmis. Kui midagi kysid, siis suure t6en2osusega kuidagi saad ka abi, aga vaid sel juhul, kui kysid mitmetelt inimestelt. Kui juba Hollandis nii on, mis siis veel Eestis olema saab? Sellega on raske harjuda. Ma loodan, et ma ei k6la nagu mingi hull proua, kes eriservissi n6uab. Vastupidi, mulle meeldiks m6nus meeldiv suhtlus, tema naeratab, mina naeratan ja koos viskame m6ne nalja ja k6igil hea olla. Aga ei, eriti ei julge enam nalja teha, vaadatakse nagu imelikku. Tallinnas oli vanasti samamoodi, kui Tartus siiski oli naljatamine lubatud. No elame n2eme, mis siis nyyd saab.
Minu praegune ainus lootus on see, et ma oma pagasi k2tte saan ja et ma ka kohe Tartu bussile saan ja et mu ema veel Maamessil on, et ma saaks teda sinna yllatama minna. Eks ma kohe kirjutan, millised on mu koduste muljed, kui ma niimoodi ootamatult v2lja hyppan.
V6istlus
Eile avastasin ma jumala juhuslikult blogipuust kellegi postituse, kus ta reklaamis yht v6istlust. Kuram, v6istlus k6lab kuidagi nagu vale s6nana, minu jaoks s6na v6istlus assotsieerub kohe Tartu Forseliuse Gymnaasiumi staadioniga, kus sai aja peale 60m joostud. Kuigi tegelikult peaks assotsieeruma Kivilinna Gymnaasiumi staadioniga, kus sai seda veelgi rohkem tehtud. Aga seal oli n6me asfalt, mitte punase liivaga staadion nagu forsas. No ja nii ma kaldungi teemalt k6rvale. Yhes6naga, tulemas on konkurss. Kirjutamise konkurss. Ma ei saa kohe linki visata, sest ma pole kodus hetkel ja seal on see blogipost lemmikutesse pandud. Praegu ei viitsi otsima hakata. Aga konkurss siis neile, kes saavad, oskavad ja tahavad kirjutada teemal “Eesti uksest sisse-v2lja” v6i midagi taolist. Kokku v6eti see lyhidalt nii, et v6iks kirjutada teemal, miks Eestist on 2ra mindud ning miks tagasi tuldud, kui on tuldud v6i kui on plaani tulla. Eesm2rgiks saada rohkem aimu kodanike m6ttemaailmast v2lismaa teemal. Ja kodumaa teemal. Et saada ideid, kuidas eestlasi kodumaale tagasi tuua. Ju see kymne t66kohaga “Talendid koju” ei ole t66tanud.
Mina aga lugesin seda seal ja m6tlesin, et kui mul siin yldse elus midagi veel teha on, siis kindlasti just sellest konkursist osa v6tmine. Kuidagi t6mbab. Mitte sellep2rast, et see on konkurss ja siis saab midagi 2kki v6ita, vaid just see teema. Samas ka see teema mitte sellisel kujul, et mul on j6le h2id ideid, kuidas inimesed koju tuleksid, vaid hoopis vastupidi! Mul on see jonn ja ving sees, miks ma ei taha Eestisse minna ja siis on vaja seda k6igile pasundada. Vist. Samuti pole ma ammu midagi loomingulist teinud ega kirjutanud. No ikka sellist p2ris lyhijutu moodi asja. Blogi siia alla ju ei kuulu. Samas ei taha ka mingit p2ris umbluud ajada, see t2hendab – asja p2ris v2lja m6elda. Seet6ttu tulebki mul hakata oma kogemusi ja asju systematiseerima ja m2rks6nu kokku koguma, mis kogemus mingit konkreetset emotsiooni v6i paradoksi v2ljendab. Nagu p2ris kirjanik, ma kujutan ette. Nii ma polegi varem proovinud. Varem mul pole pysivustki selleks olnud. Kes teab, 2kki pole nyyd ka. Aga on huvi proovida. Mingi loo ma sinna kindlasti saadan, see on kindel mis kindel.
6udselt piinlik muidugi, kui ei v6ida. Mulle on tegelikult v6it v2ga oluline. Kunagi kui meil koolis omaloominguv6istlus oli, ei v6tnud ma sellest esimesel aastal osa, sest ma kartsin, et ei v6ida. Teisel aastal v6tsin osa. V6itsin. Ja kolmandal aastal ma ei julgenud uuesti osa v6tta, sest ma kartsin, et aga 2kki ma ei v6idagi uuesti, m6elda vaid kui piinlik. No suht rumal. Oleks v6inud ju ikka osa v6tta. Midagi loomingulist kirjutada on alati hea. Kui ise tulemusega rahul oled, siis ei ole sellest ju tegelikult kottigi, kas v6idad v6i ei. Kindlasti on lugejaid, kellele meeldib. Ning siin ongi kolmas p6hjus, miks just k2esolevast v6istlusest igal juhul osa v6tta – parimad lood ka avaldatakse. Akadeemias v6i midagi. Kirjutaja ikka ju tahab, et tal natuke publikumi ka oleks. Yksinda omaette kirjutada on igav. Nii et kas v6i selle nimel. Isegi kui ma ei saa mingit auhinda, siis ma tahaks v2ga nii k6va mees olla, et mu lugu avaldatakse. Just nagu kooliajal, mil parimad t66d klassi ees alati ette loeti. Ja kuigi ma hakkasin natuke punastama iga kord kui mu t66 ette loeti (ja see oligi iga kord kui me midagi kirjutasime), siis oli ju natuke uhke tunne ka. Et n2ed, kurat, 6petajale meeldib!
Yhes6naga, uhkus hakkas mind kannustama ilmselt. Kui t6ele otse n2kku vaadata. Ning teisel kohal oma arvamuse v2lja ytlemine. Miks ma Eestis elada ei taha. Ka see on ju tegelikult negatiivne kannustaja. Hmm. Ehk ma olen halb inimene… Ei tea. Aga 2ra tahan ma selle kirjutada.
Reedest. Kiirelt
J2lle kirjutan t66ajal, seega v2ga pikalt ei hakka.
Reedel l6ppes meie t66p2ev juba enne 3. Kolmveerand 3 ajal pidime k6ik t66 l6petanud olema, et yle tee baari minna. Kusjuures tulidki k6ik vist lausa. V6i no p2ris paljud, mitte k6ik. Istusime j2lle seal, kus alati, ning j6ime firmakaardiga kinni makstud 6lut, veini v6i yksk6ik mida muud kellelgi syda ihkas. Mingil hetkel tuli pool personaliosakonda ka ja nii meid oligi seal kokku oma 15 v6i isegi rohkem. V2ga lahe oli. Ega k6ik k6igiga r22kida ei j6ua, kui nii suur seltskond on, aga mida rohkem rahvast 2ra l2heb, seda paremaks seltskond muutub. Kuni l6puks olime j2rel mina, Roger ja minu ylemus.
Kui Roger l6puks teatas, et tema peab 2ra minema, kysisin ma ylemuselt, kas ka tema peab minema hakkama, ning vastus oli, et jah. Aga ta ei l2inud. J2i veel minuga sinna ja l6puks!! saime kahekesi r22kida. Jumal, kui kaua ma sellest juba unistanud olen! R22kisime igasugustest asjadest ja ta isegi mainis muu jutu sees, mis aastal ta syndinud on. Aga et mina selle juba ammu v2lja olin nuhkinud, unustasin ma imestunud n2gu teha. Sest ta ju n2eb oma 7-8 aastat noorem v2lja kui ta on, ning minu jaoks on ta ju ikka tegelikult liiga vana. Aga hea kyll, see selleks. Muidugi sain ma tema kohta rohkem teada ja r22kida oli niiiiiiii tore. Oli n2ha, et tema ka ei taha tegelikult 2ra minna, aga telefon oli sellega v6rdlemisi rahulolematu. Muuhulgas sain teada seda, et kui ma 2ra hakkan minema, siis nad teevad mulle 2rasaatmis-istumise kindlasti. Ja kui juthub, et ma saan kuidagi mingigi valemiga Austraaliasse tagasi tulla, siis peaksin ma uuesti yhendust v6tma, et mingi t66 mulle ikka leiaks. Nii ta ytles
Vahepeal oli meie k6rvallauast minu juurde k2imas mingine tegelane, kes tahtis suitsu osta. Siuke roosa triiks2rgiga mees. Ma muidugi ytlesin talle, et ma ei myy, ma annan niisama, sest me k6ik oleme ju selles olukorras olnud, et endal on otsa saanud, ning sellest pole lugu. See hakkas muidugi kohe juttu tegema, et kuidas nimi on jne. Ylemusel ei j22nud see ka m2rkamata. Kui juba kahekesi olime, tuli roosas2rk uuesti j2lle ostma. Ma andsin j2lle niisama. Ja kui ta minema l2ks, tegi ylemus imestunud n2gu, et nohh? Mis? Aja aga k2pp peale! Ma siis r22kisin, et ma ei saa niimoodi, ma ei saa mingi suvalisega hakata teesklema, et ta jubedalt meeldib mulle, sest minus ei ole seda nahaalsust. Hiljem roosas2rk tuli veel meie lauda oma suitsu kustutama, aga ma ei teinud teda m2rkamagi, sest minu silmad olid suunatud ainult yle laua
L6ppes asi niimoodi, et tal telefon helises. Vastas, ytles, et tuleb 5 minuti p2rast. “Ma olen siin…t66 juures veel…,” k6las vastus ilmselt kysimusele, kus sa oled. Sellest ei saa kyll muud v2lja lugeda kui seda, et teisel pool toru oli keegi proua. Nii et jah. Mis seal siis ikka. Aga isegi lausunud, et 5 minuti p2rast on ta juba kus iganes, ei t6usnud ta pysti, et end minekule asutada, vaid r22kis minuga edasi. Kuni ma l6puks ytlesin, et ta peab vist minema hakkama. Ning t6usime pysti, l2ksime 2ra. Ma veel ytlesin talle, et mul oli temaga v2ga tore r22kida. Mis on ju ka t6si. Kuid jah, tundub, et ta ei ole siiski p2ris 100% vallaline.
Vot sellised uudised. Aga tulemas on ju ikkagi veel selle n2dala reede, mil me j2lle k6ik v2lja l2heme, seekord kauemaks, ning ma loodan, et meil 6nnestub veel omavahel r22kida. Mida rohkem ma temaga r22gin, seda enam ma aru saan, kui tore mees ta ikka on.
