Mõni lihtsalt jääb trennis silma

Ma mõtlesin, et ma ei kirjuta teistest inimestest niimoodi pahasti, aga see on juba lausa naljakas, milline meil üks uus trenniline klubis on. Ta ilmus välja mõni nädal tagasi ja kui tagasihoidlikke uusi inimesi niimoodi lambist tähele ei pane, siis see konkreetne neiu on teinud kõik, et teda märgataks. Tema trenniriided on neoonroosa maika ja häääästi lühikesed püksid, võiks isegi öelda, et hotpantsid. Loomulikult ei puudu ka neoonroosad jalatsid. Ma vihkan hullult stereotüüpe tegelikult ja eelkõige sellepärast ma varem polegi klatšipostitust temast teinud, aga kuna ta näeb nii väga vaeva, et neid stereotüüpe ise toetada, siis tekib mõte, et äkki ta hoopis tahakski, et temast räägitakse?

Ta on nii ära solaariumitunud, et seda pole sugugi kena vaadata. Eks ma ise käisin ka noorena õige palju sollis ja olin hästi pruun, aga päris nii tume ma pole kunagi olnud. Ma vähemalt loodan, et mitte. Mäletan enda solliajast vaid seda, et tagumiku pruunistamiseks tuli ennast veidike keerata ja pöörata, et ei jääks kannikale voltimise triipe. Mitte et ma oleks enda kannikaid kuskil avalikult näitamas käinud, aga lihtsalt enda jaoks oli hea, kui keha ühtlaselt päevitunud. Meie uus trennikaaslane seda nõksu enese pööramise kohta ei tea ja tal on need valged väga pilkupüüdvad jooned seal kannika peal olemas. Lisage siia juurde veel tagumiku urvitamine (ta ei tule jõutõmbeks ja seljatõmbeks natuke kükki, vaid ajab pepu hästi püsti) ja fakt, et ta on iga kord saali keskel esimeses reas ja….saate korraliku show. Meil käivad FunctionalBodys ka mõned mehed.

Muidugi ei puudu ka lumivalgeks blondeeritud juuksed ja pikad roosad kunstküüned. Ausõna, mul ei ole mitte vähimatki kummagi vastu, minu poolest värvigu inimesed oma juukseid, mis värvi tahes ja ka kunstküüned on minu jaoks täiesti okei, aga see hakkab natuke kaasa mängima, kui inimene on võtnud nõuks absoluutselt iga külje pealt lolli blondiinina näida. Sest hoolimata sellest, et ta on juba mitu nädalat trennis käinud, teeb ta teatud harjutusi täiesti valesti ja treener käib iga kord talle samu asju üle rääkimas/näitamas.

Jäin mõtisklema, miks üks inimene võiks sel viisil tähelepanu soovida. Esimene mõte on kohe, et äkki ta mässab millegi vastu. Ta teab, milline on rumala blondiini võrdkuju ja ta üritab väliselt kõik need tunnused endale külge pookida, kuigi tegelikult on ta sisemuses midagi hoopis muud? Võib-olla ma ise üritasin noorena seda teha. Ma olin ka tibi ja mul oli tibiblogi. Näiteks. Mõiste, mida eile Marca postituse kommentaariumis välja toodi. Väliselt võiski jääda mulje, et mulle meeldivad ainult juuste värvimine ja Atlantises käimine. Ma ei ürita sugugi väita, et ma olin sisemiselt mingi tugev erudiit või väljapastvalt tark ja tubli inimene, aga päris pea laiali naiivitar ma kindlasti polnud. Seetõttu oli välise kestaga huvitav mängida. Inimesi üllatada. Aga spordiklubis konkreetselt tagumikku urvitada ja esiritta trügida, ise pigem negatiivselt silma paistes…krt, kahtlane on see. Ja kas mõni sõbranna ei saaks talle siis öelda, et tal need suured valged jutid kannikate peal on?

Silmapaistvatest inimestest on loomulikult ka positiivseid näiteid. Näiteks eile oli Pumpis üks tüdruk, kes nägi välja küll kenasti treenitud, aga mitte mingi totaalne jõujuurikas, ja kes kasutas nii raskeid raskusi, et kuulu järgi olid isegi mehed pärast trenni (treener ka) garderoobis arutlenud ja kalkuleerinud, et kui palju üle 20kg tal kangi peal ikka oli. No tõesti, selliseid trennilisi vaadates hakkab küll enda hädisuse pärast piinlik 😀

Nii et mina tunnistan täiesti ausalt, et on küll inimesi, kes trennis teistest rohkem silma jäävad, aga kindlasti pole nendeks ülekaalulised uustreenijad, kes uudishimulikke pilke treeningsaali tulles vist kõigist kõige enam pelgavad.

4 kommentaari

  1. Ma tean, kellest sa räägid, aga ta on vähemalt kuukese seal juba käinud. Ma ükskord isegi riietusruumis mainisin talle, et oi, sa nii üleni roosas, et inimene võib siin pimedaks jääda (no ikka sõbralikult ja naljaga), mille peale ta vastas “aitäähh ääää!” ja lippas trenni 😀

    Liked by 1 person

  2. Njaa, nooruses olime me kõik tibid 😛 Mul oli ka kunagi lubivalge kärsanud juustest tuust peas ja roosa nahktagi seljas ning üks üleni mustas klassiõde käratas mulle: “Krt, sa oled meie klassi kõige tõsisem punkar, aga nahhui sa SIHUKE välja tahad näha!?” Minu arust oli see aga päris hea lakmuspaber, mis selgitas kergelt välja need, kes suutsid välisest edasi näha ja eks see oli hea tunne küll kui inimesed avastasid, et “sa ei olegi nii loll kui sa välja näed”. Lõputöö kaitsmiseks värvisin end tagasi tumedaks, ei tahtnud liigselt riskida 🙂
    Aga jah, mõni ilmselt ongi tõsimeelselt seest ja väljast roosa ning blond. Kui inimene sealjuures ülbe ei ole, siis on see ju täitsa armas 🙂

    Meeldib

Kommi