Loovinimesed ja töö
Täna tahaks eelkõige küsida lugejatelt, millised on teie kokkupuuted Eesti loovtöötajaskonnaga. Sest meil tööl ei ole kokkupuuted eriti positiivsed olnud ja tendents hakkab kuidagi epideemilisi mõõtmeid võtma.
Probleem on olnud disaineri leidmisega. Oleme proovinud täiskohaga palgalist disainerit tööle võtta, aga kõrvetasime sellega näpud. Tööd ei tehtud nii palju nagu eeldati, aga raha tiksus. Kohal käimisest ei maksa rääkidagi, sest see oli lausa koomiline. Ma pole veel elus kordagi näinud, et keegi, kelle töökohaks on kontor, siin nii vähe enda nägu näitaks. Ei aidanud viisakas vestlus ega midagi, puudumine jätkus ja naljakad vabandused sinna otsa.
Tuli arusaamine, et disaineri palkamine põhikohaga ühte ettevõttesse ei ole kuigi hea idee, sest see tähendab seda, et päris palju raha tuleks lihtsalt tuulde visata. Mõistlikum tundus palgata inimene konkreetsete töölõikude tegemiseks. Vähemalt saaks maksta ainult selle eest, mis reaalselt ära tehakse. Ilmnesid uued probleemid. Disainerid olid tohutult aeglased ja tähtaeg lasti lihtsalt lõpuni tiksuda, visates viimase tunni aja jooksul enne tähtaja lõplikku kukkumist mingi suvaline käkk kokku ja öeldi: voila. Seda muidugi neil juhtudel, kui tähtajaks üldse midagi esitati. Me nägime ka sellist asja, et disainer lihtsalt kadus ära. Enam näole ei andnud, tööst ei haisugi. Meil on aga väga kiire ja kogu tiimi töö seisab praegu konkreetselt disaineri taga. Kuidas küll edasi liikuda?
Kõige kurvem on asja juures see, et seda tiimi, mille töö disaineri taga seisab, veab ameeriklasest kolleeg, kes tõdes, et sellist ebaprofessionaalsust ei ole ta varem kusagil kohanud. Päris kurb, kui eestlastest selline mulje jääb. Lihtsalt sellepärast, et tegelikult on ju eestlased töökad ja punktuaalsed. Mina nüüd ei tea, kas see loovinimeste krooniline hilinemine ja seanaha vedamine on põlvkonna asi või on tegemist kutsehaigusega? Ka mul endal on nüüd ühe loovtöötajaga kontakt olnud, kes endale ise tähtaja seadis ja siis sellest juba pea nädala üle on lasknud. Ma ei oska seisukohta võtta. Tõesti ei oska. Kuidas niimoodi tööd teha saab? Mis inimesi motiveerib? Kui see pole raha, mis see siis on? Ja ei saa öelda, et raha ei pakuta nende meelest piisavalt vms, sest selle summaga on nad ju alguses nõus olnud. Milles siis asi? Kas asi selles, et kui pole kusagil palgaline töötaja, ongi võimalik kõiki pidevalt üle lasta, sest “shut up, you’re not my boss”? Ka see, et kui ei meeldi, osta oma teenus mujalt, hetkel ei päde, sest vähemasti disaineritel paistab olevat ringkaitse ja nad kõik käituvad sama soolase tasu eest täpselt sama vastutustundetult ja naglalt.
Kogemusi?
- Posted in: Uncategorized
Kristallist elu 
Kui inimestel palju tööd, siis nad käituvadki niiviisi või sa pole leidnud neid õigeid kes tahavad tööd ka teha, aga kindlasti sa leiad. Sellist probleemi kohtab igal tööl. Kui neid vabandusi kuulad saad kohe aru mis disain sealt tulla võib ja kui kiiresti . 🙂
Eh, meenuta meie PH päevi, olime ju ka no loovinimesed
Mäletan 🙂 ja tegelikult olen ma ju praegu ise ka loovinimene pooleldi, aga sellist asja endale ikka ei luba. Ma ütlen, see on nagu mingi uus epideemia.
Pean tunnistama, et paar korda või veidi rohkem said tähtajad minu poolt üle lastud 😀
Võtsin selle teema täna üles ka ühe oma hea sõpraga, kes on copy ja ta kuulas mu ära, ohkas kergendatult ning lausus: “Küll on hea teada, et leidub neid, kes on hullemad kui mina oma kõige halvematel päevadel.” Seda, et ta ka hilineb ja lükkab edasi, ta eitama ei hakanudki.
No aga kui ei tule vaim peale …
Siin ongi mõttekoht. Kas ei tule vaim peale või on see hea vabandus, mida kasutada? Põhimõtteliselt on ju nii võimalik terve igaviku oma töö tähtaega edasi lükata, sest vaim ei pruugi kaks kuud peale tulla. Aga nii ei saa ärielus opereerida.
Aga tavainimene, juhul kui sellel copyl, kellelt praegu tööd ootan, järgmise paari päeva jooksul vaimu peale ei tule, kas ma tohin sulle kirjutada? Lihtsalt et arutada, kas meie “ots” võiks äkki sulle tegemiseks sobida?
Loomulikult! 🙂
Kuulge saage üle sellest loovinimeste kottimisest. Olen ise see paljukirutud loovinimene ja ära tüütab, et leitakse kaks iseloomustust: 1) loovinimesed on boheemlased kes ei tunne kella 2)uus põlvkond on ikka nii kohutava töökultuuriga. Tõsiselt häirib, et inimesed, kes on 30 + peavad ennast tohutu kultuuri ja headuse kandjateks. Mina olen 25 ja kohanud just vanema põlvkonna hulgas MEELETULT palju ükskõiksust, mugavust, kiretut töötegemist ja hilinemist. Stereotüüpide õitseng ei too kasu kellelegi, sellepärast ei käi ka mina ringi ja ei räägi, et küll see vanem põlvkond on ikka vastik, vaid üritan seda parandada! (V.a. praegune kommentaar, kus tõesti üle viskas!) Üritan neid kaasata ja nende silma uuesti särama panna. Ma ei jää KUNAGI hiljaks, nõuan oma kolleegidelt täpsust ja teen oma tööd kohusetundega. Ma olen kindel, et loen rohkem kui keskmine eakaaslane, AGA KA rohkem kui keskmine järgmise põlvkonna esindaja. Ja tean paljusid, kes on täpselt samade väärtustega nagu mina. Küsimus pole kunagi põlvkonnas või ametis, olgem ausad, küsimus on ikka ja alati lastetoas või selle puudumises. Küsimus on selles, kuidas sind on kasvatatud, kas ema rääkis, et viisakas on täpne olla ja mis kõik hilinemisega kaasneb. Ja ole nüüd täiesti aus, autor, kas TÕESTI ei tea sa ühtegi keevitajat, kontoritöötajat, ehitajat või riigiametnikku kes pidevalt hilineb. Mina tean. Nii et PALUN PALUN mõtle enne, kui kirjutad. Mõtlen enne kui süüdistad. Mõtle enne kui põhjendad.
PS! Suur osa sinu probleemist on ka juhi küsimus. Kui juht pole piisavalt autoriteetne või pole selgeks tehtud mängureegleid, siis nii juhtubki. Ma nõuan väga palju ja saan ka vastu palju. Kui inimene ei mängi reeglite järgi, siis tuleb tema asemele järgmine. Haistan arglikku juhti.
Sul jäid hommikul rohud võtmata? Käis arutlus ja küsimus, et kuidas kellelgi on loovinimestega töökogemused olnud. Keegi pole öelnudki, et mitte keegi neist kella ei tunne v tähtaegadest kinni ei pea. Kui sul neid probleeme pole, siis väga hea ja lase edasi.
Kuidas palun? Kallis inimene, pole sind sõimanud ja ootan et sina ka minu tervislikku seisundit ei mõnita. Kui võtaksingi rohte, siis peaksin end nüüd halvasti tundma, et sinusugune (empaatiavõimetu) inimene minu üle nalja otsustab visata, sest pean end ravima? Mõtle oma sõnade tagajärgedele.
Kui nüüd postitust ka loeksid (ja samamoodi kõiki kommentaare, mis kõik loovinimesed ühte patta panevad), saad aru, millest minu kriitika tulenes. Vastupidiselt sellele, mis sina kirjutasid (“keegi pole öelnudki, et mitte keegi neist..”) vohab siin just arusaam, et kõik loovinimesed on sellised ja postituse tegija on nii postituses kui allpool olevas kommentaaris märkinud, et “asi kisub ühte väravasse” – ehk siis hetkel siin lihtsamalt öeldes kotitakse kõiki loovinimesi a la “tegelt oleme tolerantsed ja stereotüüpidest vabad inimesed, aga loovinimesed on küll laisad ja kella ei tunne”.
Kui tööle värbav inimene ei oska hinnata inimese iseloomu ja teenuse kvaliteeti, siis on minu arvates häbematu panna häbiposti “need kohutava töökultuuriga kultuuriinimesed” – viga on ikkagi oskamatus värbajas/juhis. Keegi ei räägi pissitamisest, vaid elementaarsest inimesetundmisest, mille järgi näed ära, kas inimene on hakkamas ja korrektne või mitte.
Kui te pole loovinimeste maailma keskel, et tunnete neid rohkesti, siis palun ärge tehke üldistusi. Ebameeldivaid kogemusi on kõigil, aga usun et ka teiste valdkondade inimestega.
Sulle soovin head tervist ja toredat päeva! 🙂
Värbamisprotsessist – praktiliselt kõik meie saadud kontaktid on leitud tutvuste põhjal, neid inimesi on meile SOOVITATUD. Miks soovitatakse teistele inimesi, kes on vastutustundetud ja ei tea kellaaegadest/tähtaegadest ööd ega mütsi? Minu pakkumine on, et järelikult on see tendents leviv ja juba iseenesestmõistetav, valemisse juba nö sisse kirjutatud. Sellest ka minu blogipostitus ja küsimus laiemale ringile.
Klassika on alati õige. Vt Riigimehi ja nende logo disainimast. Nii ongi. Mingid valgetes sviitrites tüübid ajavad suht suva jama, sina maksa.
Viimati oli vist Nordic Aviationi uue logoga sama lugu. Riigi kolme lõviga visuaalsest identiteedist ei taha rääkidagi, vastik hakkab.
Kusjuures need “loovinimesed” on igalpool esimesed seletama, kuidas tuleb elada nii, nagu tahetakse, teha seda tööd, mis huvi pakub jne jne.
Mina võtan kõik tööd oma tuttavatelt, kellest ma juba tean, kes nad on ja mis teevad. Samas pean muidugi paberil ikka vajalikud konkursid jne korraldama, sellest tõuseb minu halduskoormus kõvasti, keegi ei küsi. Hambad ristis, teen ära. Loovinimesed – my…
Ma ei ole stereotüüpide pooldaja, aga antud hetkel lihtsalt kisub asi vägisi ühte väravasse, sorry, kui keegi end sellest puudutatuna tunneb. Ma tõesti südamest loodan, et leidub erandeid ja palju, aga mind täitsa huvitaks, kust sellistega kontakti saab, sest meie firmal ei ole veel õnne olnud. Proovitud on nii suuremaid firmasid, ühemehefirmasid-freelancereid kui ka põlve otsas nokitseijaid.
Nõrga juhi kohalt on mul vaid seda öelda, et ükski juht ei pea olema lapsehoidja, kes hommikul tööle sõidutab ja töötajal vetsus peput käib pühkimas. Täiskasvanud inimene peaks olema suuteline aru saama, millal ja kui kauaks teda tööle oodatakse. Kui sellest aru ei saa, lastakse selline inimene lahti ja pikka juttu pole (täpselt nii meil ka oli, ma ei tea, miks juht peaks süüdi olema?).
Mul on lähedaste sõprade hulgas copywritereid ja kuna neil oli kiire, ütlesid nad minu pakkumisele ei. Soovitati aga kedagi teist ja kuigi tundus meeldiv inimene, on olukord nüüd natuke hapu, kuna kokku lepitud tähtajast juba 7 päeva üle läinud, tööd ei kuskil.
See postitus pole kirjutatud kellegi mõnitamiseks, vaid siirest huvist, et kas loovinimeste tööde tähtaegadesse tuleb hilinemine automaatselt sisse arvata või on teistel inimestel olnud valdkonnaga ka selliseid kokkupuuteid, kus kõik tõesti laabub nii nagu kokku lepiti.
Õnneks/kahjuks pole loovinimestega selliseid negatiivseid kohtumisi olnud – aga võib-olla ma lihtsalt ei tea piisavas koguses loovinimesi.
Kas sellises olukorras poleks mõeldav teha selle loovinimesega leping, kus on punkt-punktihaaval kirjas, mis ajaks ja millisel kujul tema töö välja peaks nägema (nt märts – kavand, aprill – esimesed näited, mai – I pool: teised näited, juuni – töö üleandmine) või oleks see liiga ahistav? Ja kui inimene pole oma tööd teinud, siis (kuna ma pole seadustega nii hästi kursis) kas pole võimalik lihtsalt maksmisest keelduda, kui ilmselgelt töö on allapoole arvestust ja lohakalt tehtud?
Jah, niimoodi samm sammult see kõik ongi ette nähtud käima. Probleem on selles, et ei saada esimesest sammust edasi – kavanditest. Siduvad lepingud pole alguses tellija huvides, kuna enne tuleb veenduda, kas saadakse üldse ühele lainele ja üksteisest õigesti aru, disain kui selline on ju nii subjektiivne. Maksmisest saab keelduda, seda küll, aga kõige väärtuslikum varandus on hetkel just aeg. Pole aega kümne ämbri kolistamiseks. Enam.
Olles disainer, julgen väita, et kutsehaigus see kindlasti pole – usun et neid seanahavedajaid ja lubaduste andjaid on igas valdkonnas ja teil on lihtsalt nii õnnetult läinud, et olete sattunud loodritest loovinimeste otsa. Kindlasti enamus pole sellised.
Aga olen aru saanud, et osad inimesed on täitsa võimelised oma CV-d süüdimatult ilustama – mu enda asendaja olevat CV ja vestluse põhjal väga suur tegija olnud, aga tegelikkuses ei osanud ta Photoshopis mingeid elementaarseid asju teha. Arvata võib, et sellised “gurud” reklaamivad oma oskusi ka tuttavatele ja nii võibki mõni soovitus tulla, mitte selle tuttava kogemuse vaid tolle loodri reklaami põhjal.
Minu enda kogemused on küll peamiselt positiivsed, s.t. kolleegide näitel võin öelda, et kõik nad on olnud kohusetundlikud ja tähtaegu austavad. Ja enda kohta ütleks sama. Kui tähtajad on antud ikka piisava varuga, et jõuaks ka tööd teha, siis saab ka tehtud. Olen ka freelancerina tegutsenud ja see ütleb vist piisavalt, et mu vähestest klientidest enamus on minu juurde ka järgmiste projektidega tulnud.
Aga selle ärakadumisega seoses meenus, et käisin mõni aeg tagasi töövestlusel, kus ma jäin pingereas teiseks. Ja hiljem siis võeti minuga uuesti ühendust, sest too väljavalitu ei olevat välja ilmunud ja mingit kontakti enam ei saadud temaga. Ei tea küll, mis selliste inimeste peas toimub.
Aga kokkuvõtteks ma pakun jah, et see on inimese iseloomus ja kasvatuses kinni, mitte ametis.
Vahepeal on update selline, et disainer käis eile näitamas, mis ta vahepeal teinud on. Tehtud polnud isegi mitte viiendikku sellest, mida vaja oli ja milles kokku lepiti. Aega oli tal kaks nädalat.
Copy ei ole viimase kahe päeva jooksul isegi ühegi vabandusega endast märku andnud.
Lootusetu.
Teil on ilmselt kõige mõistlikum uus inimene otsida, sellise tempoga te jäätegi seda projekti tegema. Üks võimalus on siin: https://www.facebook.com/groups/disainikuulutused/
Kindlasti on normaalseid ja kohusetundlikke disainereid ka, kes lisatööd/uut tööd otsivad, lihtsalt teile sattus halb valik. Ja kandidaatidelt küsige eelmise töökoha või klietide soovitusi.
Muidu ma võiks ennast ka soovitada, aga mul hetkel lisatööks aega väga pole. Kuigi ega ma praeguses töökohas väga õnnelik pole ja sirvin tegelikult tööpakkumisi aegajalt 😀
Kui mina oma kunstnikuga tööd alustasin, siis hoiatas tema sõbranna mind, et ega ta telefoni tavaliselt vastu ei võta. Ma ei süvenenud sellesse eriti ja loomulikult tahtsin kohe alguses agaralt suhelda, sest palju asju oli vaja kokku leppida ja täpsustada. Ja siis oligi nii, et ta lihtsalt ei vastanud telefonikõnedele, mitte kunagi. Kuna ma teda siis veel ei tundnud, oli mul jube hirm, et mis nüüd siis saab, ma pean ju kiirelt tegutsema kui tahan, et kliendid rahule jääksid. Aga hakkasin siis e-maili teel ja FB-s suhtlema ja see toimis hästi, ta on pea alati nö kirjalikult olemas. Nüüd olen juba harjunud, et teeme igapäevast koostööd, aga telefonis ma temaga rääkida ei saa, sest ta lihtsalt ei vasta. Nii et igasugu variante on.