Imesta või siis ära imesta
Ma vihastan ennast spordiklubis alati seaks, kui keegi ennast liiga minu kapi lähedusse pressib. Meil on klubis tervelt 160 kappi (ükskord spetsiaalselt vaatasin üle, mitu on). Saate aru – 160. Naisi, kes korraga trennis on, ei ole kunagi üle 15. Ja ausalt, see number 15 on ka minu poolt tõsiselt üle paisutatud, sest meil lihtsalt käib väga vähe inimesi, eriti naisi. Reaalsuses on enamasti 6 naist korraga trennis. Aga sellest hoolimata ronitakse sulle sülle! Mul on kapp, kuhu ma olen oma asjad pannud, tähistamiseks on seal ees lukk ja kapi all on jalanõud. Väga hästi on näha, et siin on inimene oma asjadega. Ja mõni siis mõtleb, et hei, kuule, siin on veel 159 kappi vaba, aga ma panen ikka sinu kõrvale. Viisakusest jätan ühe või kaks kappi vahele ja panen siia kohe sinu kõrvale, tore ju!
Ma olen jõuga sundinud end sellises olukorras vaikima. Sest reaalsuses ma tahaks küsida, et vabandust, aga mis valu sul on mulle kaissu ronida? Kas sa ei näe, et ruumi on siin issandast? Miks sa tahad, et meil mõlemal halb ja ebamugav on? Tõsiselt, ma nii väga tahaks inimeselt küsida. Aga ma tean, et vastust sealt ei tule. Et mis inimese nööbiajus toimub. Sest minu jaoks selline käitumine viitab konkreetselt intelligentsi probleemidele. Mitte isekusele! Just sellele, et inimene on nii loll, et ta ise selle peale ei suuda tulla, et ruumi on palju, laiali jagunemine on ainus loogiline variant ja teisele inimesele sülle pressimine ei ole lihtsalt okei.
Huuuuuuh! Sain välja elatud.
See oli siis asi, mis mind väga intensiivselt välja vihastab. Mõni asi paneb lihtsalt imestama. Näiteks eile oli trennis nägusid, kes seal tavaliselt ei käi. Mingid noored tüdrukud, kaks tükki. Olid nemad tulnud rühmatrennist. Üks ütleb teisele: “Kuule, pessu küll ei lähe, onju?” Teine vastab: “Äkää. Pesemine? Iuuuuu.” Kõige hullem on see, et olukord ongi iuuuu. Aga sellepärast, et sa võtad trenniriided seljast, paned higise ihu peale oma tavalised riided ja siis lähed inimeste sekka ringi kõndima (ma tean, sest tuli välja, et trennist liiguvad nad edasi poodi banaani ostma). Ma kuidagi ei mõista inimesi, kes pärast trenni ennast ei pese. Kui elad kõrvalmajas ja eelistad kodust dušši, siis on arusaadav, et sa lähed otse trennist trenniriietega koju ja pesed seal. Aga vahetada riided higise ihu peale ära ja minna veel poodi kooserdama ja siis jumal teab, millal alles pesema… Keegi on kuskil nende laste kasvatamisel vea teinud. Ja see paneb mind imestama.
Ja siis kolmas asi, mis ka mind täitsa kaasa mõtlema pani. Ritsik jagas feissis eile postitust, mis käsitles nende loodusmaja kukke ja nende naabreid, kes olid algatanud petitsiooni, et järgmisel suvel linnas kukke enam ei peetaks. Mul elab üks vana kursavend ka Pärnus ja temagi jagas seda postitust, ise ironiseerides. Valdav osa ironiseeribki. Aga ma pakun, et need ironiseerijad ei ole ise kuke läheduses kunagi magada üritanud.
Näiteks mul emal on ka kukk ja kui ma suvel tema juures olen, siis see kuradi kukk hakkab röökima kell 4 hommikul. Ja lihtsalt hakkabki röökima. Ta ei ole isegi õues, ta on laudas. Aga majja on kuulda, kui aken lahti on. Kinnise aknaga on seal toas, kus ma magan, täielik põrgu. Suvel oli mitu ööd, mil ma üritasin magada, aga pärast kiremist haudusin isiklikult plaani, kuidas see kukk mõrvata, sest no ei ole normaalne. Kuna see pole minu valdus, siis mina seal muidugi midagi otsustama ei hakka ja panin akna kinni ja sain läbi häda ära magatud. Sest lõpuks oli see ju ainult üks nädalavahetus, ega ma seal korraga pikemalt ei olnudki. Aga et iga jumala päev selline olukord valitseks, vot see oleks ka minu jaoks väljakannatamatu. Mõnele inimesele võib-olla uni nii oluline ei ole, aga mulle on VÄGA oluline. Niigi olen ma sageli väsinud ja kui ma oma und kätte ei saa, siis see on lihtsalt kohutav. Seega mina isegi mõistan neid kuke naabreid, kes ei taha seda olukorda enam välja kannatada, sest see tõesti ongi väljakannatamatu.
Lahtiselt ringi rändavad kassid on palju väljakannatatavamad kui olukord, kus sul oma kodus viibides tehakse magamine võimatuks. Pole vahet, kas seda teeb naaber tümpsu kuulates või kell 4 hommikul kirema hakkav kukk. Magamine on häiritud nii ehk naa. Kellel on väga raske uni, teda see loomulikult ei häiri. Aga paljud siiski kuulevad ja ei saa müra keskel magada. Kes ei usu, et magamatus võib olla tõsine piin, sellele tahaksin meelde tuletada, et magamise takistamine on ju isegi üks piinamisvõte. Vaata mõnda sarja, näiteks Homelandis vist isegi oli mingis osas, et vangi võetud inimest, kellelt on vaja infot välja pressida, hoitakse lihtsalt ülivalju rokkmuusika saatel ärkvel. Lõpuks inimene murdub, kuna magamatus on tohutu piin. Ehk et jah. Kõlab naljakalt, et suured inimesed on kuke vastu petitsiooni algatanud. Aga kui see tõesti neid niimoodi häirib, nagu mind ema juures käies meie kukk, siis mina mõistan neid 100%.
- Posted in: Uncategorized
Kristallist elu 
Ma pean ka teie klubis käima hakkama, kui teil seal ainult 15 naist trennis käib. 😀 Minu koduklubis on kappe vist isegi rohkem, ülelugenud pole, aga puusalt pakun, et circa 190 võib olla. Kuigi, nendest ehk kolmandik on poolikud kapid, kuhu mahub heal juhul rahakott ja päikseprillid, minu üleelusuuruses spordikott sinna ei mahu. Aga! On juhtunud, kus ma olen siiski pidanud oma koti sinna kappi mahutama, sest see reaalselt oligi ainus vaba kapp. Ei tee nalja, tõsiselt räägin. Tihti seda pole juhtunud, vast kaks korda kogu mu sportlase “karjääri” ajal. Aga seda, et keegi kaissu poeb, juhtub siiski rohkem, kui mulle meeldiks. Miks? Pole halli aimugi.
Neid, kes ennast ei pese peale trenni, on vist päris palju. Olen keset trenni kohta vahetanud, kuna inimene mu kõrval lehkas väljakannatamatult. Pakun, et ta oli läbihigistatud riided uuesti selga pannud, ilma neid vahepeal pesemata või oli ta ise pesemata. Ja okei, ma olengi lõhnatundlik, aga kas endal pole rõve?
MeeldibMeeldib
Sellest spordiklubi kapiteemast ma ükskord kirjutasin täpselt samas võtmes 😀 https://shikenkanbaby.wordpress.com/2021/10/21/mul-on-jalle-kusimusi/#comments
Ma pole siiani sellele küsimusele vastust leidnud. Praegu käin ma trennis hommikul kell kuus. Ehk siis riietusruumis on peale minu veel maksimum kaks naist. MAKSIMUM. Täna tuli üks neiu sisse täpselt siis, kui ma riidesse panin ja pressis ka end suht minu kõrvale kappi. WTF. Sada kappi olid vabad.
Teismeliste neiude käitumine on ka humoorikas. Ükskord kuulsin pealt, kuidas kaks tükki omavahel vaidlesid. Üks tahtis pesema minna, teine ei tahtnud ja siis see teine vingus ja moosis, et “eiiiiiiii, ära mine, ma ei taha ju minna….” Nad ei tundunud omavahel kokku aheldatud olevat, ma ei saanudki täpselt aru, mis probleem on, kui sõbranna tahab duši alla mina, aga sina ei taha.
Eelmises spordiklubis ma aegajalt kasvatasin ka võõraid pubekaid. Kui neiud tulevad riietusruumi ja kõik asjad kukuvad käest maha just täpselt sinna kuhu nad kukuvad (jalanõud keset garderoobi, üks jope ühe pingi peale ja teine teise peale) ja JÄÄVADKI sinna, siis ma olen küll see kuri tädi, kes kutsub väljuda üritavad neiud tagasi ja palub asjad korralikult ära panna. Mu praegune spordiklubi on aga suht teismeliste hängimise koht (õpivad, söövad pitsat jms), nii et seal ma enam kasvatustööd teha ei viitsi.
See loodusmaja kukk on ka selline teema et ma ka irvitan, aga ise elan sellises kohas, et lähim kukk on alles kahe tänavavahe kaugusel… njah. Mis mul viga irvitada.
MeeldibMeeldib
Mul on kõrvalmajas kukk. Hoolimata mu helitundlikkusest see ei häiri.
Aga pärast trenni panen vahel ka tavasärgi (see, mis päeval seljas oli ja õhtul pessu läheb) ning kobin koju. Kodus duši all saan kõiki oma protseduure teha, mida trennis 2 avaliku duši all toimetada on ebaviisakas või kuhu ei mahu. 2 korda jutti duši alla ei lähe, niigi on kuiv nahk.
Ja vahel lähen trennist tulles ratta selga…st et niiske särgiga sinna minna ei taha, samas olen teekonna lõpuks taas higine. Ning vahel juhtub ka seda, et haaran enne kodupoe sulgemist sealt veel piima vms.
Hommikuse või päevase trenniga on muidugi teistmoodi aga enne voodisse minekut tahan korralikult pesta.
Selles osas on ka uuring – korralikum pesu enne või pärast ööund. Esimene grupp väärtustab rohkem oma elukaaslast ja intiimsuhet.
MeeldibMeeldib
Kuka suhtes usun kolleegi, kes seal kõrvalmajas elab ja ütleb, et no ei saa magada kuna lind hakkab vara-vara kirema. Ja “ära tee välja” ei ole ülearu pädev lahendus.
Peale trenni pesemises olen mina see koolkond, kes trenniriietes koju pessu läheb (vahel ja pisikese toidupoe haagiga). Kodu on lähedal ja maskitada-kreemitada omas vannitoas mõnusam. Aga higised trenniriided linnariiete vastu vahetada ning pesemata patseerima minna…. iuuuu….
MeeldibMeeldib
Kõrvuti olemise mugavusest või ebamugavusest – huvitav, kas siin on mingi kultuurinihe toimunud.
Ma olen mingitest teiste kultuuride tundmaõppimise artiklitest lugenud, kuidas viisakas kohavalik käib eri kultuurides erinevalt – et kui nt Eestis on pooltühjas bussis või kohvikus viisakas valida see koht, mis on teistest piisavalt kaugel või isegi võimalikult kaugel, siis Itaalias oleks see ebaviisakas, sest annaks nagu mõista, et teisel istujal on midagi viga. Eriti kohvikus või baaris, kus eeldatakse, et iniemsed lähevadki suhtlemist otsima.
Aga kuna praegune jutt käib puha Eesti kohta, siis tuleb mõte, kas uue põlvkonna koha-viisakus on teistsugune. Sel juhul üritab see teine lihtsalt viisakas olla, ei taha sulle muljet jätta, et sa ei meeldi talle või midagi.
Kuked – mul on naabril kanad ja tõsi ta on, varavalges paneb kukk üürgama. Kõige imelikum, et kuigi ma olen kehv magaja, siis see pole mind häirinud, erinevalt inimeste häältest (kusjuures varahommik peaks mul teoreetiliselt olema kõige hapram aeg, see aeg, mil ma tahan just magama jääda ja kõik häirijad häirivad kohe eriliselt). Nähtavasti on aju otsustanud, et kiremine pole minu asi ja ma ei pea reageerima, aga inimese tehtud helid on küll ja ma peaks midagi ette võtma.
MeeldibMeeldib
Island meenub. Ma otsisin pidevalt võimalust, et natukene omaette olla. Praktikakoha kolleegid jälle paaniliselt pakkusid seltsi, see oli kohati koomiline, aga mu privaatsusevajadus oli juba siis teema. Nüüd läheb ainult hullemaks 😀
Aga seal ma saan aru, et ilma kogukonnata ei pruukinud sa ellu jääda, ilmselt istub inimestes ikka sees või on ka teema tänapäeval. Üksi ei kola, loodus sööb ära :p
MeeldibMeeldib
Kõik on niivõrd uus ja põnev nad ei tea kuhu astuda ja kus istuda. Need tüdrukud ei käi higistamas, vaid käivad sotsialiseerumas. Tugevam tunne kui keegi on kõrval ja õpetab. Higi valamine tuleb, siis kui nad trenni kateevad.
Üldiselt kui inimene on väsinud häirub ta iga asja peale. Kui unega on probleeme tuleb aktiivsemalt puhata.
MeeldibMeeldib
Ma käin trennis kas suht kodu kõrval või autoga kaugemal, kummalgi juhul ei viitsi käia klubis pesemas, sest… kodus on mõnusam. N+1 korda on küll juhtunud, et koduteel ostan nõudepesumasinatablette või piima või lapsele midagi “eilseksolikoolivaja”, aga üldse ei põe, et veits higisena poes olen. Üldiselt ka trennisärk ära vahetatud. Kapi võtan kõige mugavamasse kohta, olenemata sellest, kas seal keegi juba on ees või mitte (nt kus pingid kapi ees vm, kui on kaks kapirida, ühe ees pingid ja teise ees mitte, siis lähen sinna, kus on pink, ja üldse ei huvita, et keegi seal juba ühe terve rea oma meelest “ära võtnud” on :D)
MeeldibMeeldib
Doris on selline veepelgur tema puhastab end kuivalt, sügades ja kratsides. 🙂
MeeldibMeeldib