Ma puhkan

Huuh, nagu kui mõnus on puhkus? See on üks parimaid leiutisi üldse. Ma pole korralikult puhanud juba tükk aega ja kui see sügisene puhkuseplaan tuli, siis ma ootasin seda nagu hull.

Tähendab, ma olen siin seda Tinderit laitnud paremale ja vasakule, aga vähemalt midagi on see mulle siiski andnud. Nimelt reisikaaslase. Kõlab veits creepylt onju. Et mis mõttes ma tulin jumala võõra mehega reisile? Aga tulin jah. Me teadsime tööalaselt üksteist ja suhtlesime Tinderis ja kuna temal polnud kellegagi reisile minna ja mul ka mitte, siis mõtlesime, et lähme koos. Mitte pruut-peigmehena, vaid täiesti neutraalsete sõpradena ja see mängis jumala hästi välja.

Me polnud Tinderi sõpradena kokku saanudki, saimegi lihtsalt lennujaamas kokku ja that’s it 😀 Suhelnud olime enne peaagu 3 kuud.

Me tulime Maltale. Temal elab õde siin ja talle meeldib siin ja pole mingi üllatus, et mulle ka siin hirmsasti meeldib. Mu jaoks neljas kord Maltal käia ja ei jää viimaseks. Juba kuu aja pärast tulen töö pärast taas, aga kindlasti tulen ka omast vabast tahtest veel.

Mingi väike saar, et mida ma siin nii palju siis käin? Kõik saab ju ühel hetkel vaadatud ja miks mitte anda mõnele teisile, veel avastamata kohale võimalus? No mulle ausalt meeldib Malta. Ma võiks siin vabalt eladagi. Meeldib kliima. Ilmselgelt! Meeldib siinne vaib. Hästi mõnusad inimesed. Rahvusvahelist seltskonda on terve hunnik. Natuke nagu Austraalias, et sa ei tea kunagi, mis inimestega sa siin tuttavaks võid saada. Mingite teiste eestlastega, kes siin elavad (ja neid on siin palju), välismaalastega ja kohalikega. Eile näiteks sain ma kõike seda.

Käisime mu reisikaaslase õe sünnipäeval. Esimene megalahe moment oli see, kui minu kõrvale istus üks Hispaania tüdruk ja me tõdesime, et oleme varem kohtunud. Jep, märtsis. Minu sõbra naaber on tema boyfriend ja jämmisime tookord varaste hommikutundideni naabri pool. Kuulasime Red Hot Chili Peppersit, kuni alt naabrid keelama tulid, rääkisime pokkerist ja kõigest muust. Järsku selgus selgus, et sünnipäevalapse boyfriend oli ka tookord seal, me kumbki ei tundnud lihtsalt üksteist ära. Ja mu sõbra naaber, kes on soomlane, jõudis ka lõpuks peole – hullult lahe tüüp. Ta elas veel enne Maltale kolimist Eestis. No ja veel sünnipäevale tulnud inimesed – ahh, kui lahedad inimesed. Eestlane Mariliis – täiega äge inimene, tema boyfriend samuti. Ja mitmed teisedki, no ideaalne seltskond.

Kuskil baaris oli kamp kohalikke kutte. Mingil põhjusel saime baari järtsus tuttavaks. Nad läksid pärast mingisse klubisse ja meie seltskonnast mingi osa siis ka. Klubis rääkisime pikemalt. Ta on maltalane, kes kolib peagi Londonisse. Usklik. Mitte küll paduusklik, aga selline katoliiklane, kes käib igal pühapäeval kirikus. Peale vaadates ei oleks arvanudki. Lisaks täiesti veendunud abordivastane. Sellel teemal peatusime ikka tükk tükk aega. Ma küll üritasin, aga ümber veenda mul teda ei õnnestunud ja ta arvas, et see on ka okei, kui me jääme eriarvamusele. Jah, mõistlik. Aga äärmiselt huvitav kuulata kellegi argumente ja vaadata, kuidas ta reageerib minu omadele. Eestis ma vaevalt mõne sellise inimese leiaks, kes oleks abordivastane – see on meie jaoks ikka liiga kiviaeg. Poliitikast rääkisime. Mul polnud õrna aimugi, kui palju on Maltal korruptsiooni ja kuidas see elanikele paistab. Nüüd tean rohkem, väga hariv kogemus.

Ühesõnaga jube lõbus pidu. Täpselt see, mida ühelt puhkuse nädalavahetuselt oodata oskaks. Lisaks pakuti mulle vanuseks 27. Millisele 33-aastasele naisele see ei meeldiks? Ma olin väga rahul.

Muidu oleme oma esimesed puhkusepäevad veetnud mõõdukalt päevitades. 30 kraadi sooja ja hästi mõnsa merevesi on just see, mis mu elust hetkel puudus. Mängime kaarte, räägime juttu, sööme head toitu, jalutame ja elame ülivinges korteris. Kui ma seda korterit nägin, siis ma täiesti armusin sellesse. Suurepärase asukohaga, megasuur (3 magamistoaga), mõlemal on oma vannituba. Minu magamistuba on oma eraldi vannitoaga, kuhu pääseb otse toast, reisikaaslane kasutab siis üldvannituba. Igas toas on konditsioneer, nii et megakuumast ilmast tuppa astumine on alati tõeline õnnistus. Meil on suur rõdu vaatega sisehoovi, mis on kinnises korterikompleksis, ehk et suvalist rahvast siin ei liigu. Hoovis on palmid ja purskkaevud, hästi puhas ja hoolitsetud on kõik. Ma ei oskaks enamat soovidagi.

Esmaspäeval ja teisipäeval rendime auto ja sõidame saarel ringi, mõned kohad on meil juba välja vaadatud. Gozole lähme kindasti, mis siis, et mõlemad seal käinud oleme. Lihtsalt niiiiii hea on jälle üle pika aja lihtsalt lõdvaks lasta ja puhata, ilma et peaks mõtlema tööst või millest iganes. Pea ei ole veel tühi, aga ma olen sinna teel. Keha on jumekas, mitte veel raskelt pruun, aga olen sinna teel. Tuju on hea ja elu on ilus 🙂 elu ON ilus 🙂

• Posted in: Uncategorized