Teiste üle pole ilus narda

Aga ma ei saa ennast peatada. Iga jumala aasta on sama asi ja endiselt on naljakas.

Ma räägin Perekoolist ja tulumaksutagastusest. Kui mõne jaoks on aasta spordisündmuseks suusamaraton või maijooks, siis suurema osa eestlaste jaoks on aasta hasart-sportlikeim sündmus tuludeklaratsiooni esitamine ja enammakstud raha tagastamine. Perekoolis siis arutatakse omavahel, et kes kui kiiresti ja kui palju. Seda on väga lõbus jälgida.

Ametlik deklaratsiooni esitamine algas 14. veebruaril, kui ma ei eksi. Aga tagastussportlane hakkab maksuameti lehel refreshima juba umbes neli päeva parem. Sest on teada, et deklareerimine ei alga kunagi õigel päeval, vaid alati mitu päeva varem. Ja just selle mitme varasema päeva jooksul jõuab oma deklaratsiooni esitatud julgelt üle 100 000 inimese. Võimalik, et isegi pigem 200 000. Ma ei usu, et meil ükski rahvaspordiüritus osalejate arvult siia lähedale küündib. Sellepärast ma julgengi öelda, et tuludeklaratsiooni esitamine on Eesti rahvussport.

Perekooli foorumi Tuluka teema elavneb. Vahetatakse infot, kes tegi ära ja küsitakse-vastatakse sisulistele küsimustele.

Nii, kui nüüd deklaratsioon on esitatud, saabub mõneks ajaks vaikus. Või tegelikult mitte vaikus, Perekoolis läheb teemaarendus edasi, aga see kulgeb nüüd lihtsalt üksteist sõimates. Kui loll keegi on, et ta midagi küsis jne.

Kuna deklaratsioonide esitamine algab alati mitu päeva varem, siis järeldavad sportlased, et ka tagastus, mis ametlikult algab 28. veebruaril, võiks alata mitu päeva varem. Nii ollakse 27. veebruari õhtuks, kui raha ikka veel laekunud pole, maksimaalselt pinges. Enda frustratsioon tuleb välja elada Perekoolis.

Teile ka tundub, et riik/valitsus/süsteemid/emta  kiusavad meid kui ootajaid? /—/ Aga ma ootan meeleheitlikult oma 800 eurot tagasi. Ja EMTA venitab sel aastal mõnuga. – kurdab üks sportlane 27. veebruaril kl 19.30.

Samuti ootan raha, meeleheitlikult. Ehki pangaarvel on veel mõned sajad eurod ja sääste mitmeid tuhandeid, aga raha on alati tore saada, mida rohkem seda uhkem ja mida kiiremini seda parem. 😀 no tahaks tõesti juba seda piiksu oma telefonile ja tõesti sellel aastal venitavad, eelmisel aastal sain juba ennem vabariigi aastapäeva kätte😍 – sekundeerib teine 8 minutit hiljem.

Mis asi on EMTA? – küsib vahepeal üks lilleke, kes on internetiavarustesse lihtsalt ära eksinud.

Kui sa oled siin, ja küsid mis asi on EMTA, siis.. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (lühendina EMTA) – ei jääda võlgu.

Mulle tundub ka, et emta ajab kiusu see aasta. Aastaid pole nii hilja hakatud tagastust tegema. Viimased 6-7a on juba 20-25 veebruar esimesed maksed tehtud. Ja praegu pole isegi otsuseid. Riigil raha otsas, kui annetavad siia-sinna uisapäisa – visatakse vahele ka varasemate aastate statistikat, et jutul kaalu oleks.

Tõsi on, et viimased aastad on tulnud otsus ühel päeval ja rahaülekanne järgmisel päeval. Kahel viimasel aastal on ka esimene tagastus tulnud enne lubatud esimese tagastamise kuupäeva ehk siis enne 28. veebruari. Selles valguses ei saaks homme ühtegi ülekannet toimuda, kuna tänase tööpäeva jooksul pole tulnud ühtegi otsust. – pannakse kaks ja kaks kokku ja jõutakse summani, mis mitte ühelegi sportlasele ei meeldi…

Kuidas ei ole ühtegi otsust? Minul on otsus tehtud. Seega mina saan homme raha. – jääb üks optimistlikuks.

Peaasi et sa ise usud seda – visatakse talle pangetäis külma vett näkku.

Kõik kes varakult e-hääletavad ära, saavad esimestena raha tagasi 😉 – nii, esimene troll sekkub vestlusse 27. veebruari õhtul kl 23.11.

Siis laekub veel mõni üksik vastus ja minnakse magama, sest hommikul tuleb vara ärgata.

Uus päev. 28. veebruar. Kõigepealt logitakse sisse internetipanka, et vaadata, kas raha on tulnud. Ei ole. Persse! Siis võetakse suund kiirelt EMTA lehele. Kas otsus on tulnud? On? On! Aga raha ju ei ole? Ja kolmas sihtpunkt on muidugi jälle Perekool.

Mul otsus tehtud öösel ja raha ettemaksukontol – kannab esimene sportlane kl 4.52 ette.

Tegin esimese tunni jooksul 11.02 ja otsus olemas. Nii et tundub, et ikka kehtib see, et esimeste hulgas esitamine suurendab tõenäosust varem ka tagasi saada. – teatab keegi kl 8.02.

Ka tehtud 11.02 aga otsust ei ole endiselt. Tuttavad kellel ka 11.02 tehtud paar tundi varem, neil otsus olemas ja raha ettemaksukontol. – esineb siiski ka anomaaliaid.

Nüüd annavad mitmed sportlased teistele infot, kuidas neil läinud on. Kas finiš juba paistab ja kas “suusk libiseb”.

Jah, seda ma tean, mida EMTA tähendab. Ametlikult. Küll aga ei saanud aru, mis seos on sel tuludeklaratsiooniga. Mingi kägu ootab oma tagastust nagu valget laeva ja on suured ärevuses Teatriakadeemiasse ära eksinud. Sellest seosest tõesti aru ei saa. – on kl 10.33 tagasi ka lilleke, kes teab väga hästi, mis on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Küll aga jääb seos maksutagastusega häguseks.

Edasi jätkub statistika tegemine, et kes mis päeval ja kellaajal ikkagi deklaratsiooni esitas ja kas raha on juba tulnud või mitte. Tehakse nii öelda statistikat.

Statistika mõttes lisan ka, et 12 tehtud ja otsus siiamaani ootel 🙂 – vot niimoodi kogutakse statistikat.

Jällegi statistika huvides lisan, et deklaratsiooni esitasin 14.02 ja otsus on alles ootel. – hea teada!

See kõik on igatahes väga põnev, ma lisan siia, et elan Tartumaal ja perekonnanimi algab M tähega. 😀 – statistika läheb täpsemaks 😀

Tuludeklaratsiooni tagastus on see aaata seotud valimistega – teatud erakonna valijad saavad raha oktoobris. – Viskab nüüd järgmine irvhammas õli tulle.

Ühel suunati deklaratsioon järelkontrolli ja staatuseks on “ootel”. Mis see tähendab, küsib ta.

Sinu raha läks Ukrainasse, sellepärast ongi ootel seal. – teatatakse talle.

Ilgutakse, et mis valu see on raha nii kiirelt kätte saada, et peab, silmad punnis, internetipanka ja EMTA lehte värskendama.

Millegi pärast ei usu, et täna tagastama hakatakse. Mul seda raha nii vaja pole, aga kord aastas on väga põnev jälgida palju riik tagasi maksab. Igal aastal summa järjest suureneb. – oli üks vastus. Vot niimoodi. Inimesel põnev jälgida, igal aastal summad kasvavad. Kuidas ja kelle raha see on ning kust tuleb, seda küll ei tea.

Tulin praegu Selverist (loe: ühest kallimast poest). Uskumatu, mis möll käib! Ei ostnud need nälgimahakkavad midagi leiba ja piima – ikka head-paremat ja loomulikult ka alkoholi. – 1. märtsil kl 16.59, ju on rahad liikuma hakanud.

Kõigil hea ja parema ostjail oli silt laubal “Tuluka eest”? – küsitakse vastuseks.

Ei, aga tavaliselt 1.kuupäeval niisugust laristamist ei näe. – on vaatlusandmed kinnitanud.

Esimest korda käisid Selveris. Inimesed ostavad kogueg head ja paremat, sina seostad seda tuludeklaratsiooniga. Stockmannis ja Kaubamajas on sama lugu. – üritatakse teda maa peale tuua.

Mis vahe seal on? Tulukast saadud raha on ju inimese enda raha. Lastetoetused on maksumaksja annetus santidele. – pannakse pauk lastetoetuse saajatele 😀

Mõni nüüd kindlasti mõtleb, et miks ma irvitan vaeste üle. Aga ma ei irvita sugugi vaeste üle. Need inimesed ei ole vaesed, nad on lihtsalt tagastussportlased. Nende innukus ja hasart tõesti teeb mulle nalja. Neil võib-olla polegi üldse seda raha kohe vaja, aga soov jälgida oma raha liikumist ja laekumist on nende jaoks nii põnev, et sellele pühendatakse päris mitmeid tunde oma päevast. Eks Perekoolile omaselt saab igast neutraalse või isegi positiivse alatooniga teemast varem või hiljem sõim. Ja kuigi see on mõnikord kole, on minu meelest mõni sähvatus ka ikkagi väga naljakas. Just vaidluses selgub tõde. Nii ka selles teemas. Kes saab teada, mida nimetatakse EMTA-ks ja kes teab rääkida, et kaupmehed tõstavad just vahetult enne tulumaksutagastust hindu, et inimestelt rohkem raha kätte saada. Igal aastal on uued naljad. Ma luban endale selle guilty pleasure’i seal kõkutamas käia.

• Posted in: Uncategorized